ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
lg 1 p 3).
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 2
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on maksuhaldur alustanud käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel 2015. aasta jaanuarist juulini. Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluse eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tulemusel peab Jaaks Põrandad OÜ tasuma juurde käibemaksu 28 978,05 eurot ja tulumaksu 23 440 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 7.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingul puudub stabiilne vara (kinnisvara või selle sarnane vara), mille realiseerimise tulemusel oleks võimalik maksunõue täita. Maksukohustuslasele kuuluvad liiklusregistri kohaselt küll sõidukid, kuid kohus nõustub maksuhalduriga, et sõidukite arestimine ei pruugi olla tõhus meede maksukohustuse tagamiseks. Liiklusregistrisse tehtud kanne on üksnes informatiivne. Sõidukite arestimine ei takista sõidukite kasutamist ega seega ka kasutamist tulenevat väärtuse vähenemist, sh kasutaja tahte vastaselt (avarii, ärandamine vms). Seni on suur osa äriühingu varadest liikunud arvelduskonto kaudu, kust see on omakorda suures osas sularahas välja võetud. Maksukohustuslane ei ole esitanud maksuhalduri nõutud dokumente ning on hiljem muutunud maksuhaldurile kättesaamatuks. Maksudeklaratsioonide esitamine on katkenud, kuid maksuhaldur on koostanud müügikäibe arvestuse, mille kohaselt on äriühingul kontrolliperioodil käive siiski olnud. Äriregistri kohaselt on äriühingule tehtud ka kustutamishoiatus. Eeltoodu viitab sellele, et maksukohustuslane on asunud maksumenetlusest juba praegu kõrvale hoiduma ning võib seega hoiduda kõrvale ka maksuotsuse täitmisest. Kuna arvelduskontole laekuv raha on kohe sularahas välja võetud, võib äriühing sarnast tegevust jätkates muuta end maksejõuetuks ja siis ei ole maksuotsuse täitmine enam võimalik. 8. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt summas 62 901,66 eurot (maksukohustus + 20% võimalikud täitekulud). 9. Kohus leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist eeldatava maksusumma ulatuses. Kuna maksuhalduri taotletava toiminguga ei kaasne täitekulusid, sest arestitud arvelduskontolt laekuvad vahendid maksuhaldurile, puudub vajadus täiendavalt täitekulude arestimiseks. Seetõttu rahuldab kohus taotluse osaliselt, üksnes eeldatava maksusumma ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.