Obsah (4)

§ 121§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 5. oktoober 2015 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8075 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtul

§ 121

järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 19.06.2012.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 2 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 4 kuud. J. Kumar tunnistati süüdi ka

§ 121

järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 27.08.2012.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka vangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.05.

1. a. J. Kumari karistusaeg algas 29.05.
2. a ja lõppeb 27.08.
3. a.
4. 29.07.
5. a esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Kumari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
6. Viru Maakohus otsustas 08.09.
7. a määrusega jätta J. Kumari tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 3.
8. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. 3.
9. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuritegude toimepanemise põhjuseks on soov saada materiaalset kasu. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine ja grupi mõju, millest nähtub, et isiku tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on varasemalt kuritegusid toime pandud. Ka isiku vend on kriminaalkorras karistatud, isiku endine elukaaslane on aga varasemas kuriteos kannatanu. 3.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi vangla hinnangul on isiku suhtumine ametnikesse ja õiguskorda sel vangistuse korral võrreldes eelmisega muutunud mõistvamaks, on J. Kumaril 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on rikkunud korda ka vangistuses viibides. 3.
11. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, on narkootilisi aineid tarvitanud varasemalt ka vangistuses viibides. Olukorra parandamiseks on läbinud eelnevatel kordadel ja ka sel korral vangis olles erinevaid sotsiaalprogramme, nagu Eluviisitreening ja MTÜ Teekond tegevus ning on varasemalt viibinud ka sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid vabanemisel keeldus minemast sõltuvusravile, kuna on seal juba varasemalt viibinud. Alkoholisõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole, kuigi materjalidest nähtuvalt on tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mis samuti soodustab isiku probleeme eneseregulatsiooniga – vangla hinnangul võib isik olla ärrituv, madala pingetaluvusega ning võib hetkeemotsioonide ajal reageerida üle. Samuti on puudulik probleemide lahendamise oskus. Kohtu hinnangul võivad eelnimetatud tegurid soodustada uute kuritegude toimepanemise riski. 3.
12. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht ning teda moraalselt toetavad vanemad. Samuti on isikule vabanemisel garanteeritud töökoht, seega ka kindel igakuine sissetulek, mis soodustab majanduslikku toimetulekut. Lisaks on kinnipeetav läbinud talle koostatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, sh osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja olnud vangistuse jooksul hõivatud tööga. 3.
13. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 50% ning vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 43%, milliste näol on tegemist keskmiselt enamarvestatavate riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud kahel korral ning mõlemal korral võetud katseajal olles vahi alla uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J. Kumari puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.
14. Süüdimõistetu J. Kumar esitas Viru Maakohtu 08.09.
15. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja tema vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
16. Süüdimõistetu leiab, et kohus on tema enne tähtaega vabastamata jätmisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest. Süüdimõistetu väitel ei vasta tõele määruses märgitu, et ta on viibinud kusagil sõltuvusravil. J. Kumari teatel ei ole ta kunagi olnud sõltuvusravil peale vangistust, vaid ta on vanglas individuaalse täitmiskava raames suunatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda, kus on käinud sotsiaalprogrammides nagu Eluviisitreening, MTÜ Teekond, vestlusel sotsiaaltöötajaga. Narkosõltuvuse probleeme ei ole tal olnud alates
17. aastast ja ta ei tarvita uimasteid. Süüdimõistetul on küll olnud alkoholiprobleemid, kuid ta tunnistab alkoholisõltuvust ja tahab vabanedes kohe minna ennast kodeerima, mis aitab alustada uut elustiili. Süüdimõistetu väitel ei vasta tõele ka määruses märgitu selle kohta, et ta lahutas oma abikaasast selle tõttu, et kasutas tema vastu vägivalda. J. Kumari teatel oli tema abielu lahutamise põhjus hoopis muu ja ta ei ole kunagi enda naist löönud. Lahutati seetõttu, et abikaasa ei olnud nõus tema elustiiliga. Praegune suhe abikaasaga on väga hea. Abikaasa on nõus andma võimaluse tagasi peresse astuda ja kasvatada nende ühist tütart. Tema tingimuseks on vaid see, et J. Kumar ei tarvita alkoholi, muudab oma seltskonda ja asub tööle. J. Kumar on nõus kõiki neid tingimusi täitma ja alustama uut elu. Talle on väga tähtis, et ta saaks olla oma perega ja tütart kasvatada. 4.
18. Süüdimõistetu teatel on küll õige, et tal on vanglas 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Praeguseks on aga olukord muutunud. Ta soovib ennast muuta ja on lahti öelnud vangla subkultuurist, töötab vanglas koristajana ega suhtle enam pättidega. Süüdimõistetu on teinud oma valiku ning loobunud vanast elustiilist ja ta on otsustanud edaspidi elada pere mitte pättide heaks. Tema suhtumist ei mõjuta see, kui teda ennetähtaegselt ei vabastata ja ta peab veel kümme kuud vangistuses olema. 4.
19. Süüdimõistetu taotleb, et kohus vabastaks teda vangistuses enne tähtaega, sest siis saaks ta aidata oma last ja peret. Vangistuse lõpuni on aega kümme kuud. Enne tähtaega vabanedes oleks tal selle aja jooksul võimalik juba läbida tööpraktika ja koolitused ning hakata saama täispalka, millega toetada peret. J. Kumari soov on, et ta saaks järgmisel aastal saata oma tütre esimesse klassi ning osta kõik kooliks vajaliku. 4.
20. Süüdimõistetu palub kohtul tema enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvesse võtta ka seda, et vangla ja prokurör on teda toetanud, samuti on tal vabanemisel olemas elukoht, toetavad vanemad, samuti garanteeritud töökoht. Kohe esimesel nädalal läheks ta alkoholi vastu kodeerima. Abikaasa on juba leidnud koha, kus seda tehakse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Tutvunud asja materjalidega, maakohtu määrusega ja määruskaebusega ning kaaludes kõiki

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 08.09.

1. a määrus J. Kumari tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust selle tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
2. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

§ 76lg-d 1 ja 2 ning Vang

S § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse taotleda enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustab kohus.

§ 76

lg 4 järgi peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.2. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses J. Kumari enne tähtaega vangistusest mitte vabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid, et süüdimõistetul on olemas vabanemisel kindel elukoht, perekonna toetus, samuti seda, et süüdimõistetu on vangistuses tegelenud oma sõltuvusprobleemidega ja osalenud ennetavates tegevustes ning tööhõives. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et antud juhul kaaluvad J. Kumari puhul esinevad negatiivsed asjaolud üles positiivsed ja eelkõige ei võimalda tema tingimisi enne tähtaega vabastamist vabanemisel uute kuritegude toimepanemise suur tõenäosus. Selliseks veendumuseks annavad alust eelkõige varasemalt toimepandud kuritegude korduvus, olenemata varasemast karistatusest, katseaja nõuete rikkumised ja vangistuses toime pandud korduvad distsiplinaarsüüteod, samuti isiku alkoholisõltuvus. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid oma määruses käsitlenud ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi pikemalt korrata. 5.

1. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Süüdimõistetu heidab määruskaebuses ette, et maakohus on ebaõigesti arvesse võtnud tema narkosõltuvust ning vägivaldsust endise abikaasa suhtes, mida tegelikult ei esine. Kriminaalkolleegium märgib, et määruskaebuses nimetatud asjaolud on küll välja toodud maakohtu määruse kirjeldavas osas vangla iseloomustuse all. Kohus ei ole aga vangla arvamusega seotud ning antud juhul ei ole kohus ka nimetatud asjaoludele oma põhjendustes viidanud ega andnud nendele kaalu isiku enne tähtaega vabastamata jätmisel. Määruskaebuses väljatoodu, et süüdimõistetu on otsustanud ennast muuta, asub vabanedes tööle, tegeleb alkoholisõltuvuse probleemiga, toetab peret ega suhtle kuritegelike isikutega, on küll väga positiivne. Arvestades aga isiku varasemat elukäiku, ei anna pelgalt süüdimõistetu lubadused alust kindlaks veendumuseks, et ta sel korral tingimisi enne tähtaega vabanedes asub õiguskuulekale teele ja ei pane toime uusi kuritegusid. 5.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus