1-09-13447/208

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-13447 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus, millega Dmitri Krugljakov jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitri Krugljakov kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. 1 Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
8. septembri 2015 määrus, millega Dmitri Krugljakov jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) vandeadvokaadi abile Kaja Kiilole määruskaebemenetluses Dmitri Krugljakovile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Dmitri Krugljakovilt välja menetluskulud riigituludesse. Dmitri Krugljakovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Dmitri Krugljakov 1-09-13447 kohtukulud“. 1 Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. septembri 2015 määrusega jäeti Dmitri Krugljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata talle Viru Maakohtu
12. jaanuari 1-09-13447 otsusega mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest. Karistust kannab D. Krugljakov KarS § 184 lg 2 1 p 1, § 392 lg 1-§ 22 lg-te 2,3-§ 25 lg 2 järgi. Karistusaja lõpp on
13. juuli
15. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus tõi välja, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Oma esimest reaalset vangistust kannab D. Krugljakov narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil eest grupis. Olles kihutaja, aitas ta kaasosalistel eriloata narkootilist ainet üle riigipiiri tuua. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. D. Krugljakovi kuriteod näitavad tema hoolimatut ja riskeerivat elustiili. D. Krugljakovi vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne riivatud. Kantud karistus ei ole proportsionaalne D. Krugljakovile mõistetud karistusega. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel 2 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. Tingimisi vabastamisega kaasneks väga pikk katseaeg, mille nõuetekohases täitmises ei olnud kohus veendunud. Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et kinnipeetaval on vabadusese kindel töö- ja elukoht, ent need asjaolud ei ole piisavad kinnipeetava vabastamiseks. Nimetatud asjaolud ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust. Narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalise ning eelduslikult täiel määral karistuse ärakandmises. MÄÄRUSKAEBUS
16. Viru Maakohtu määrusele esitas kaebuse D. Krugljakovi kaitsja K. Kiilo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada D. Krugljakov tingimisi enne tähtaega talle mõistetud karistusest. 3.1 Arvestama peaks, et D. Krugljakov kannab oma esimest reaalset vangistust. 9-aastasest vangistusest on ta ära kandnud 6 aastat 2 kuud, ehk rohkem, kui näeb ette KarS § 184 lg 21 sanktsiooni alammäär. 3.2 Vangistuses on D. Krugljakov osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja selle järelgrupis. Sotsiaalprogrammi tulemusel loobus ta suitsetamisest. Sõltuvusi tal diagnoositud ei ole. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu omandanud ka keevitaja eriala ning peaaegu ideaalse tulemusega keeleõppe A1 tasemel. A2 tase on omandamisel. Riigikeele omandamine heal tasemel on asjaoluks, miks D. Krugljakov ei osale 2 2 majandustöödel. Ta on tunnistanud, et ei suuda kahte asja teha ja valis riigikeele õppimise, mis on tema jaoks väga oluline. 3.3 Iseloomustusest nähtub, et D. Krugljakov ei õigusta oma kuritegu, kahetseb tehtut ning tunnistab, et ei mõelnud kuriteo tagajärgedele. Ta oli noor ja kogenematu ning arvas, et nii on võimalik tulu teenida. Tagantjärele on D. Krugljakov seisukohal, et sellisel viisil majandusliku kasu teenimine ei tule tema tulevases elus enam kõne alla. Ennetähtaegsel vabastamisel on D. Krugljakovil tahe ja soov elada seaduskuulekat elu, luua perekond ning asuda tööle isale kuuluvasse ehitusettevõttesse, kus ta saab rakendada vangistuses omandatud keevitaja oskusi. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja toetav suhtlusvõrgustik, suured rahalised kohustused puuduvad. 3.4 D. Krugljakovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Iseloomustuse kohaselt puuduvad tal ka kuritegelikud hoiakud ja ühiskonnavaenulikkus ning täheldatud ei ole agressiivset käitumist. Seega on vangistus oma eesmärgi täitnud. Pika vangistuse tõttu on ühiskonnaeluga taaskohanemine pikk protsess. Kontrollnõuded ja kohustused tagavad selle, et isik ei vabane karistuse kandmisest, vaid ta kannab karistust pisut leebematel tingimustel. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski. Kuna D. Krugljakov ei ole varem kriminaalhooldust läbinud, on ennatlik väita, et ta ei suuda nõuetekohaselt kriminaalhoolduse tingimusi täita. 3.5 Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kantud karistus on ebaproportsionaalne võrreldes mõistetud karistusega. 2/3 on piisavalt pikk aeg järelduste tegemiseks. Süüdimõistetu on oma tegu väga kahetsenud ning uute kuritegude toimepanemise riski on tema puhul hinnatud väga madalaks.
17. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et süüdimõistetu puhul on täidetud kõik KarS § 76 lg-st 4 tulenevad eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt eeskujulikust käitumisest vanglas ja siirast tahtest ennast muuta, tööd teha ja õiguspäraselt elada, tuleks D. Krugljakovile anda võimalus näidata end seaduskuuleka kodanikuna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
19. Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku varasemat karistatust, kui 3 3 esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kantud karistus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes mõistetud karistusega. 2/3 on piisavalt pikka aeg järelduste tegemiseks. Süüdimõistetu on oma tegu väga kahetsenud ning uute kuritegude toimepanemise riski on tema puhul hinnatud väga madalaks. 6.1 Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtub selle esitaja seisukoht, et D. Krugljakovi karistuse eesmärk – süüdimõistetu parandamine ja õiguskuulekale teele suunamine on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid, mis lubavad teha järelduse, et D. Krugljakov on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Ehkki D. Krugljakovi on varem vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, on ta praeguseks ajaks oma suhtumistes korrektiivid teinud ning tema viimane karistus on praeguseks ajaks kustunud. Vangistuses on D. Krugljakov osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja selle järelgrupis. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu omandanud ka keevitaja eriala ning keeleõppe A1 tasemel. Alates
20. maist 2015 omandab D. Krugljakov A2 tasemel riigikeelt. Kaitsja väitel on kinnipeetav seetõttu loobunud isegi osalemast majandustöödel. 6.2 Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus D. Krugljakovi peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjendusele, et D. Krugljakovi vabanemisjärgsed tingimused on üldjoontes head. Möödapääsmatult arvestab seega ka ringkonnakohus, et D. Krugljakovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, mh käideldud narkootilise aine kogust (amfetamiini sisaldava pulbri käitlemine üldkaaluga 2252,2 grammi (milles oli amfetamiini 86,88 grammi) ning 4867 tableti käitlemine, mis sisaldas klorofenüülpiperasiini) ning süüdimõistetu rolli talle süüks arvatud kuritegude toimepanemisel. D. Krugljakovil on kanda veel 2 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo toimepannud isikuid 2/3 karistusaja ärakandmisel, ei tähenda seda, et vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.
21. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
22. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu määrusega tutvumiseks, 4 4 edasikaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 48 euro hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau