1-11-2899/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoober 2015 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-2899 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus Marek Muru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Marek Muru kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
4. septembri 2015 määrus muutmata.
6. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) vandeadvokaadi abile Kaja Kiilole määruskaebemenetluses Marek Murule riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista Marek Murult välja menetluskulud riigituludesse. Marek Murul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Marek Muru 1-11-2899 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu
10. juuli 2011 otsusega tunnistati Marek Muru süüdi KarS § 202 lg 1 ja § 118 p 1 järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 4-aastase vangistusega. Nimetatud karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
11. veebruari 2010 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa. Liitkaristus 7 aastat 1 kuu ja 27 päeva hakkas kulgema
12. oktoobril
13. Karistuse lõpptähtaeg saabub
14. detsembril
16. Tartu Maakohtu
17. septembri 2015 määrusega jäeti M. Muru tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Lühidalt kokku võttes analüüsis kohus M. Muru varasemat elukäiku (kriminaalkorras karistatud 4 korral, praegust karistust kannab süüdlane isiku- ja varavastaste kuritegude, sh raske tervisekahjustuse eest, millega põhjustati oht elule ning röövimise eest). M. Muru on varasemalt pannud toime grupiviisilise röövimise katseajal olles. Teda on korduvalt karistatud ka alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude eest. 2.2 Varasemaid kuritegusid ei ole ära suutnud hoida kindel elukoht, lähedaste olemasolu ega kriminaalhooldusele allutamised. Järelikult ei ole neil määravat tähtsust uute kuritegude ärahoidmisel. 2.3 Endiselt eksisteerib suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise oht. Süüdimõistetu jätkab suure tõenäosusega varasemat käitumist, sest tema tutvusringkonnas on olnud alkoholi liigtarvitajaid ja kriminaalkorras karistatuid. Sõltuvus alkoholist kallutab M. Muru käituma agressiivselt. Ka suur 3000 euro suurune võlgnevus võib soosida õigusvastast käitumist. 2.4 Suutmatust korrale alluda näitab ka see, et M. Muru ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda range järelevalve tingimustes. Teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi on üks. 2.5 Vaatamata oluliste sotsiaalprogrammide läbimisele, garanteeritud töökohale, kindlale elukohale, lähedaste toetusele ja nõusolekule alluda elektroonilisele valvele, on praegu suhteliselt suur tõenäosus, et süüdimõistetu võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. 2.6 Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist ja viimati sooritatud kuritegude raskust, ei pidanud kohus otstarbekaks M. Muru vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kohus leidis, et korduvalt I astme kuritegusid toime pannud isikut, kellel esineb alkoholisõltuvus ning kes omab ka vangistuses kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole õiglane ega otstarbekas tingimisi vabastada, kui endiselt eksisteerib suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. 2.7 Süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegset vabastamist ei kaalu üles ka asjaolu, et tal on läbitud sotsiaalprogrammid, ta osaleb vangla tööhõives ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. Taolised positiivsed jooned võivad olla ajutised ega välista uute kuritegude toimepanemist vabadusse naasmisel. MÄÄRUSKAEBUS
18. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada M. Muru tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuse põhiväited seisnevad kokkuvõtlikult järgmises. 3.1 M. Muru leiab, et tema puhul on täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ta kannab esimest vangistust ja kahetseb toimepandud kuritegu väga. 3.2 M. Muru on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, viimase, kuritegelikku käitumist analüüsiva programmi „Õige hetk“ läbis süüdistatav 100%-liselt käesoleva aasta aprillis-mais. Iseloomustusest nähtuvalt oli M. Murul kõrge motiveeritus programmis osalemiseks. Programm tugevdas tema usku võimesse tulla toime. M. Muru on veendunud, et vanglasse ta enam tulla ei soovi. Ärakantud karistusaeg (5 aastat) on olnud piisav järelduste tegemiseks. Karistus on oma eesmärgi täitnud ja M. Muru on asunud paranemise teele. Varasemalt on teda küll distsiplinaarkorras karistatud, kuid peale viimast käesoleva aasta aprillis, enam mitte (karistus kustub oktoobris). 3.3 Iseloomustuse kohaselt käitub M. Muru rahulikult ja tasakaalukalt. Probleeme kaaskinnipeetavate ja ametnikega esinenud ei ole. M. Muru ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, vaid pigem toetab ühiskonnas levinud väärtusi. Ta osaleb alates
19. aastast majandusabitöödel ning on omandanud puidupingitöölise eriala. 3.4 Vabanemisel soovib ta hoida eemale kuritegeliku tausta ja alkoholiprobleemidega isikutest. Ta on otsustanud asuda elama venna pere juurde. Tegemist on hästi toimetuleva perega, kes on nõus ka M. Muru toetama. M. Murule on vanglas määratud ka tugiisik, kes jätkab tema nõustamist vabanemisel. Samuti on talle garanteeritud töökoht OÜ-s XXX .
20. Eeltoodu näitab, et M. Muru kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning tema hoiakud on oluliselt muutunud. Tal on kõrge motivatsioon seaduskuulekaks eluks ja töölkäimiseks. M. Muru on veendunud, et tal ei teki probleeme kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
22. Ringkonnakohus märgib määruskaebuse osas järgmist. Tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Muru kaitsja kaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Muru tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Muru enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toimepandud kuritegude raskusele, eelnevale korduvale kriminaalkorras karistatusele, reegleid rikkuvale käitumisele vangistuses ning süüdimõistetu suhteliselt kõrgele uue kuriteo toimepanemise riskile, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Muru poolt toimepandud kuriteod, neljal korral kriminaalkorras karistatus, muuhulgas raskete vägivallakuritegude toimepanemise eest, ning varasemalt kohaldatud katseaegade luhtumine (esimesel korral esines probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, teisel katseajal pani M. Muru toime uue kuriteo - röövimise, samuti karistati teda neljal korral väärteokorras) näitavad seda, et esineb suur risk, et M. Muru võib ka seekord vabaduses uusi kuritegusid toime panna ning tema vabastamine oleks vastuolus nii ühiskonna õigustunde kui ka karistuse mõistmise eesmärkidega. Kaitsja määruskaebuses esitatud väiteid on maakohus oma määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud ja leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles kinnipeetava varasemat elukäiku, toimepandud kuritegude raskust ja tema käitumist karistuse kandmise ajal. Kuna ringkonnakohus nõustub täiel määral maakohtu lahendis toodud põhjendustega, kasutab apellatsioonikohus õigust jätta maakohtu poolt juba esitatud tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjendused üle kordamata ja nõustub esimese astme kohtu määruses tehtud lõppjäreldustega.
23. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
24. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 48 euro hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau