1-11-14154/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14154 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrei Barzii ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Tartu Maakohtu
6. septembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses Andrei Barziile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Andrei Barziilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. Andrei Barziil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Andrei Barzii, 1-11-14154, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Andrei Barziid karistati Harju Maakohtu 05.01.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 6 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 06.12.2011 otsusega mõistetud kergem karistus 2 kuud 28 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks A. Barziile kujunes 6 aastat 3 kuud vangistust. Karistusaeg algas 16.05.2011 ja lõpeb 16.08.
9. Tartu Maakohtu 09.09.2015 määrusega jäeti A. Barzii tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 A. Barzii käitumisest vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest saab järeldada, et ta on asunud paranemise teele. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“ ja „Eluviisitreening,“ samuti õppis ta riigikeelt ning osaleb majandustöödel. Kõiki läbitud tegevusi peab A. Barzii väga kasulikeks. Hetkel tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Pärast vabanemist garanteerib A. Barziile elukoha kuueks kuuks MTÜ Teekond „Poole tee kodu.“ Puuduvad küll alaline elukoht ning ka töökoht, kuid keskus on nende leidmisel abiks. 2.2 Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leidis kohus, et A. Barzii vabastamine ligi kaks aastat enne karistusaja lõppu ei ole siiski põhjendatud ja seda eelkõige tulenevalt tema varasemast elukäigust. A. Barziid on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja ta viibib neljandat korda kinnipidamisasutuses. Talle senini mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, sest kinnipeetav on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Käesolevat karistust kannab A. Barzii narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud salajase varguse, avaliku varguse, röövimiskatse ning narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, narkootiliste ainete kogused on suurenenud ning ained on tervisele ohtlikumad. A. Barzii karistusandmetest nähtub, et ta on kolmel korral kriminaalhooldusel olnud ja sel ajal uue kuriteo toime pannud. Asjaolu, et õigusrikkumised on jätkunud ka katseajal, ei veena kohut, et kriminaalhooldus võiks olla piisavalt distsiplineeriv vahend A. Barzii mõjutamiseks ja seega on karistuse eesmärki võimalik tema puhul saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Samuti ei ole praeguseks ära kantud karistus proportsioonis toimepandud kuritegudega. 3.-
10. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused A. Barzii ja tema kaitsja V. Murde, kes taotlevad selle tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
11. A. Barzii märgib, et prokurör suhtub tema isikusse eelarvamusega, tuues esile tema kriminaalse mineviku ja jättes tahaplaanile positiivsed faktid. Samuti on kohtunik määruses pannud rõhu tema varasemale elukäigule. Ta tunnistab ja kahetseb aga siiralt korda saadetud tegusid ning leiab, et vanglas läbitud programmid ja töötamine on kardinaalselt muutnud tema ellusuhtumist, nt on ta järjekindlalt maksnud oma võlgasid. See kaalub üle minevikus sooritatu. Samuti ei ole kusagil ära märgitud tema abiellumist, mis aga näitab tema stiimulit sulanduda seaduskuulekasse ühiskonda. Ka on mainimata, et tal on vana ema, kellel on terviseprobleemid ja kes vajab tema abi. 3.1 Kinnipeetava arvates fakt, et rehabilitatsioonikeskus on nõus kindlustama teda elu- ja töökohaga ning ühtlasi ka vastutama tema sotsiaalprogrammidesse suunamise eest, on otseses vastuolus prokuröri väitega „ühiskonna riivatud õiglustundest,“ kuna MTÜ Teekond on ühiskondlikult kõrgelt hinnatud organisatsioon. 3.2 A. Barzii peab valeks, et tema poolt programmide läbimine, ellusuhtumise kardinaalne muutumine, tööharjumuste omandamine ja võlgade maksmine ei avalda kohtusüsteemile mingit positiivset muljet ega anna kindlust kinnipeetava õiguskuulekuses. Milleks siis kõik see, kui arvesse võetakse ikkagi ainult varasemat elukäiku?
12. Kaitsja V. Murde märgib, et tema kaitsealune on jätkuvalt seisukohal, mille kohaselt tuleks ta vabastada ennetähtaegselt, sest KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et A. Barzii on asunud paranemise teele ning tema 2 2 mõtlemine ja käitumine on muutunud positiivseks. Näiteks oskas ta leida kontakti MTÜ-ga Teekond, millega on sõlmitud teenuse osutamise leping. Kaitsealune loodab, et keskuses töötavad spetsialistid abistavad teda resotsialiseerumisel eesmärgiga jätkata oma elu seaduskuulekalt. A. Barzii läbis kõik vangla määratud sotsiaalprogrammid ja leiab, et osalemine sotsiaalprogrammides oli temale väga kasulik, sest aitas paremini hinnata enda varasemat elukäiku. Kaitsealune ei ole kordagi rikkunud distsiplinaarreegleid, mis kinnitab, et ta suudab ja oskab korraldustele alluda. 4.1 Kaitsja hinnangul jättis maakohus arvestamata, et kaitsealusel on väga tihedad suhted oma lähedastega, kelleks on ema ja abikaasa koos lapsega, kes kõik elavad Saksamaal. Lähedased avaldasid valmisolekut kaitsealust igakülgselt toetada. Seega nähtub ülaltoodust, et kõik KarS § 76 lg 3 asjaolud on kaitsealuse suhtes positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise asjaolud. A. Barzii arvates ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuriteo asjaolud kaaluvad üles teised KarS § 76 lg-s 3 ettenähtud tingimused. Kaitsealune kinnitas kohtuistungil, et suudab hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab hästi, kui negatiivne ja kahjulik see teiste inimeste suhtes oli. Samas leiab A. Barzii, et ärakantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. Kinnipeetav on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid, sest tema ülalpidamisel ja hoolitsemisel on alaealine kasulaps. Kaitsealune mõistab, et varem elas ta ainult enda jaoks, mis väljendus kergekäelises suhtumises töökohustustesse ning riskeerivas ja hoolimatus elustiilis. Seega kohus ületähtsustas toimepandud kuriteo asjaolusid. Kaitsealune on seisukohal, et just allutamine MTÜ Teekond reeglitele koos kriminaalhoolduse järelevalvega oleks talle väga kasulik, sest nii keskuse spetsialistide kui ka kriminaalhooldaja abiga läbiks ta vajalikud sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle täiendavalt vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seadusekuulekaks eluks vabaduses. 4.2 Kaitsja arvates nähtub ülaltoodust, et kohus ei ole A. Barzii ennetähtaegse tingimisi vangistusest vabastamise otsustamisel täitnud KarS § 76 lg-s 3 ettenähtud tingimusi, s.o jättis arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Järelikult ei ole määrus KrMS § 145 lg 3 p 1 mõttes piisavalt põhjendatud. KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline, kui kohtuotsuses puudub põhjendus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Barzii tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks edasikaebuses toodud argumentidel puudub alus. Vaidlustatud lahendis toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt A. Barzii ja tema kaitsja väidetest märgib ning rõhutab täiendavalt vaid järgmist.
14. Esmalt märgib apellatsioonikohus, et täielikult asjakohatu on kaitsja määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, s.o kohtulahendis puudub põhjendus. Kriminaalkolleegium leiab, et kohtumäärus on selge, kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ning selles on tähelepanu pööratud kõigile süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kaalu omavatele asjaoludele. Kaitsja ja tema kaitsealuse mittenõustumine maakohtu põhistustega ei ole käsitletav põhjenduste puudumisena. Järgnevalt käsitlebki kolleegium edasikaebuse argumente lähemalt.
15. Määruskaebustes heidetakse ette, et maakohus ei võtnud määruse tegemisel piisavalt arvesse A. Barziid positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus sellise märkusega ei nõustu. Kohtumäärusest selguvalt on esimene kohtuaste ära nimetanud nii süüdimõistetu vangistusaegse eeskujuliku käitumise (sh individuaalses täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogrammide läbimise, riigikeele õppimise, majandustöödel osalemise, distsiplinaarkaristuste puudumise) kui 3 3 vabanemisjärgselt temale avaneva võimaluse asuda elama MTÜ Teekond keskusesse „Poole tee kodu.“ Loetletud asjaolude pinnalt on esimene kohtuaste järeldanud, et A. Barzii on vanglas teinud olulisi pingutusi korrigeerimaks oma isikut. Seejärel on maakohus aga igati õigustatult hinnanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna, s.o pidanud tarvilikuks arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Ringkonnakohus selgitab siinjuures lähemalt, et kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid; süüdimõistetu isiku raames vaadeldakse tema süü suurust, isikuomadusi jms; lõpuks, varasema elukäigu all mõeldakse süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Siinjuures on kohtutel õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest ka vaid toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil, nagu käesoleval juhul ongi teinud Tartu Maakohus.
16. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus A. Barzii tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldusi täidetuiks. Nimelt kannab kinnipeetav karistust raske esimese astme kuriteo, s.o narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, millega ohustatavaks õigushüveks on rahvatervis ning millise kuriteo läbi suureneb narkootikumide käitlejate ring. Selleliigiline kuritegu ei olnud A. Barziil ka esmakordne, kusjuures märkimisväärselt on süüdimõistetut kriminaalkorras kokku karistatud koguni kuuel korral. Samuti on A. Barzii kandnud nii reaalset vanglakaristust kui talle on antud võimalusi läbida oma karistusajad vabaduses. Tema suhtes teostatud kriminaalhooldused on aga päädinud uute kuritegudega. Ringkonnakohtu hinnangul räägib A. Barzii varasem käitumine selgelt sellest, et eelnevad karistused ei ole temale oodatud mõju avaldanud. Seega puudub kolleegiumil veendumus, et kantav karistus oleks praeguseks hetkeks juba olnud varasematest mõjusam ja suunanud teda oma käitumist muutma. Seetõttu on põhjendatud karta süüdimõistetu kuritegeliku käitumise korduvust selgi korral. Taolist seisukohta kinnitab Tartu Vangla esitatud iseloomustus, millest nähtuvalt leiab kinnipidamisasutus, et A. Barzii vabastamisel on ohustatud ühiskond tervikuna, s.o kaaskodanikud, kellele ta müüb narkootikume. Oht seisneb narkootikumide levikule kaasaaitamises ja ka füüsilises vägivallas. Oht on kõige tõenäolisem konfliktsituatsioonides ja kui on majanduslikud raskused.
17. Ringkonnakohut ei mõjuta vastupidisele seisukohale ka määruskaebuste veel käsitlemata väited. A. Barzii kinnitused kahetsusest ja lubadusest edasiselt käituda seaduskuulekalt ei ole tema eelneva elu taustal veenvad. Sellisele arvamusele asumisega ei vähenda kolleegium kuidagi vangistuses läbitavate eriliigiliste programmide olulisust. Kolleegiumi hinnangul on aga selge, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku muutumist tunduvalt enne talle mõistetud karistusaja lõppu ei saa jaatada vaid tõdemusega, et ta vangistuse piiratud tingimustel käitub õiguskuulekalt ja järgib temale koostatud täitmiskava. Samuti ei omista apellatsioonikohus A. Barzii abiellumisele ja tema perekondlikele kohustustele nii suurt kaalu, et sellest saaks järeldada isiku jäädavat parenemist. 9.1 Ringkonnakohus leiab, et A. Barzii edasise seaduskuulekuse jaatamiseks ei piisa ka asjaolust, et tema suhtes rakendataks kriminaalhooldust ning teda aitaks MTÜ Teekond abivalmis personal. Varasemad luhtunud kriminaalhooldused näitavad ilmekalt, et A. Barzii üle kontrolli teostamine ei ole määrava tähendusega ning süüdimõistetu end sellest takistada ei lase.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
19. A. Barzii kaitsja advokaat V. Murde esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 2 tundi, mille eest ta taotleb tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, 4 4 § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsuse (muudetud 30.09.2014 otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Barzii kanda. Mati Kartau 5 Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas