Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avaldus rahatrahvi asendamiseks.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele, Maksu- ja Tolliametile ning teadmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Maksu- ja Tolliamet esitas 21.07.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele Aleksandr Aleksejevile määratud rahatrahvi asendamiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 02.01.2014.a otsusega nr 930013002508/2 Aleksandr Aleksejevile (edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud 02.01.2014.a. Võlgnikul on maksuhalduri ees 21.07.2015.a seisuga tasumata trahviotsus summas 1 000 eurot. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuulub ühisomandis korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning üksteist mootorsõidukit, milledest ainult ühel on olemas nii kehtiv ülevaatus kui liikluskindlustus. Sellest võib järeldada, et ülejäänud sõidukid ei ole sõidukorras. Korteri jagamine ühisomandist kaasomandisse ja hilisem müümine trahvinõude katteks on summa suuruse tõttu ebaotstarbekas. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 02.10.2014.a, kuid pangakonto aresti tulemusena laekumisi rahatrahvi katteks toimunud ei ole. Maksukohustuslaste registri andmetel võlgnik seisuga 21.07.2015.a ametlikku töökohta ei oma. Kohtutäitur Ivi Kalmet on kontrollinud võlgniku vara olemasolu 15.04.2014.a alustatud täitemenetluse raames ning teavitanud maksuhaldurit 21.07.2015.a teatega alljärgnevast: täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 09.05.2014.a; 20.05.2014.a päringud vararegistrisse: ehitised ja seos äriregistriga puudusid. Maanteeameti registri järgi omab sõidukeid, millele on seatud keelumärked. Sõidukite asukoht teadmata. Omab ühisomandis kinnistut xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 20.05.2014.a arestiti konto AS Swedbank-is. SEB Pank ja Nordea-s. Krediidi, Marfin, Citadele, Danske, Tallinna Äripank, Unicredit, LHV, DNB Nord pangas kontod puuduvad. Juhindudes täitemenetluse seadustiku §-st 201 lg-st 1 teatab kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Aleksandr Aleksejev kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Aleksandr Aleksejev selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või 2 mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.
Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Aleksandr Aleksejev ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Maksu- ja Tolliameti maksuhalduri kinnitusel kuulub Aleksandr Aleksejevile küll vara ühisomandis korteriomand ning üksteist mootorsõidukit, millest vaid üks on sõidukorras, kuid korteri jagamine ühisomandist kaasomandisse ja hilisem müümine trahvinõude katteks on summa suuruse tõttu ebaotstarbekas. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid aresti tulemusena laekumisi rahatrahvi katteks toimunud ei ole. Kohtutäitur Ivi Kalmeti teatel ei kuulu võlgnikule vara, millele sissenõuet pöörata ning rahatrahvi täitmine on võimatu. Seetõttu on põhjendatud Aleksandr Aleksejevile määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. Aleksandr Aleksejevile on karistuseks määratud rahatrahv Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi 250 trahviühikut, so 1 000 eurot, millele
Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis Aleksandr Aleksejevile karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti Aleksandr Aleksejevi nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et Aleksandr Aleksejevil tuleb teha kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest 25 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.