Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avaldus rahatrahvi asendamiseks.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Maksu- ja Tolliamet esitas 21.07.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele Aleksandr Aleksejevile määratud rahatrahvi asendamiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 25.08.2014.a otsusega nr 930014001731/2 Aleksandr Aleksejevile (edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule allkirja vastu kättetoimetatud 25.08.2014.a. Võlgnikul on maksuhalduri ees 21.07.2015.a seisuga tasumata trahviotsus summas 300 eurot. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuulub ühisomandis korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx üksteist mootorsõidukit, milledest ainult ühel on olemas nii kehtiv ülevaatus kui liikluskindlustus. Sellest võib järeldada, et ülejäänud sõidukid ei ole sõidukorras. Korteri jagamine ühisomandist kaasomandisse ja hilisem müümine trahvinõude katteks on summa suuruse tõttu ebaotstarbekas. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 02.10.2014.a, kuid pangakonto aresti tulemusena laekumisi rahatrahvi katteks toimunud ei ole. Maksukohustuslaste registri andmetel võlgnik seisuga 21.07.2015.a ametlikku töökohta ei oma. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Aleksandr Aleksejev kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Aleksandr Aleksejev selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 4 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lõike 1 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 kohaselt kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lõike 4 punktis 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.
Ühele päevale arestile 2 vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Aleksandr Aleksejev ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Maksu- ja Tolliameti maksuhalduri kinnitusel kuulub Aleksandr Aleksejevile küll vara ühisomandis korteriomand ning üksteist mootorsõidukit, millest vaid üks on sõidukorras, kuid korteri jagamine ühisomandist kaasomandisse ja hilisem müümine trahvinõude katteks on summa suuruse tõttu ebaotstarbekas. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid aresti tulemusena laekumisi rahatrahvi katteks toimunud ei ole. Seetõttu on põhjendatud Aleksandr Aleksejevile määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. Aleksandr Aleksejevile on karistuseks määratud rahatrahv Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi 75 trahviühikut, so 300 eurot, millele
Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis Aleksandr Aleksejevile karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti Aleksandr Aleksejevi nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et Aleksandr Aleksejevil tuleb teha ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest 7 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.