KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1919 Haldus

§ 121lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalministeerium kuulutas 06.03.2015 välja konkursi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoha täitmiseks alates 03.10.
2. Teiste hulgas (kokku 28) esitas 30.04.2015 kandideerimisavalduse ka JK, kellele anti 05.06.2015 teada, et teda ei valitud edasipääsenud viie tugevama kandidaadi hulka. Sotsiaalkaitseminister nimetas 21.07.2015 käskkirjaga nr 85-T soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale Liisa-Ly Pakosta alates 03.10.2015 kuni 02.10.
4. JK esitas 30.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse sotsiaalkaitseministri 21.07.2015 käskkirja nr 85-T tühistamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku leidmiseks uue konkursi läbiviimiseks kohustamiseks. Samuti palus kaebaja tuvastada tema diskrimineerimise poliitiliste veendumuste tõttu. Sotsiaalministeerium ei ole seniajani avaldanud dokumenti, millega pandi paika konkursikord ja tingimused, kuigi on kinnitanud konkursietappide kokkuvõtteid ja tulemusi sisaldavate tabelite ning nende põhjal koostatud paremusjärjestuste olemasolu. Sellega on rikutud avaliku teenistuse seaduse § 18 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2013 määruse nr 113 „Ametnike värbamise ja valiku kord“ §
5. Kaebajale ei ole olnud tagatud õigust saada konkursil kandideerijana hinnatud erapooletult, läbipaistvalt ja 3-15-1919 objektiivselt. Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 2 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril kohustus volinik ametisse nimetada, mitte õigust teda mitme esitatud kandidaadi seast valida. Vastasel korral omab minister lubamatut poliitilist mõju soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni üle. Vaidlusalune käskkiri on motiveerimata. Kuna kogu konkurssi puudutav informatsioon sai kaebajale teatavaks tagantjärele, mitte temale 05.06.2015 edastatud teatest konkursilt väljakukkumise kohta, ning vastustaja ei selgitanud ka konkursi tulemuste vaidlustamise korda, siis tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Konkursi läbiviimist koordineerinud ametnik teatas kaebajale telefonivestluses, et ta ei sobi volinikuks, sest on avalikkuses teravalt kritiseerinud Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitikat ning ka riiklikku narkopoliitikat ja avaldanud toetust kanepi tarvitamise dekriminaliseerimisele Eestis. Ebavõrdset kohtlemist ja kaalutlusreeglite rikkumist kujutab juba iseenesest ka olukord, et minister otsustas nimetada volinikuks oma erakonnakaaslase.
6. Tallinna Halduskohtu 17.08.2015 määrusega tagastati kaebus. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2).

Kaebuse eesmärk on kaebaja saamine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil kõige edukamaks ja sellesse ametisse. Konkurss on läbi viidud ja volinik ametisse asunud. Uut konkurssi ei ole seetõttu võimalik enam läbi viia. Kaebusega halduskohtusse võib pöörduda vaid isiku enda õiguste kaitseks (

§ 44lg-d 1 ja 2).

Kaebaja ei ole vaidlustatud käskkirja adressaadiks ning sellega kaebaja õigusi ei mõjutata ega subjektiivseid õigusi ei rikuta. Kaebaja langes konkursilt välja neljandas voorus kaheksast.

1. JK esitas 31.08.2015 halduskohtu 17.08.2015 määruse tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2015 rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. JK palub tühistada Tallinna Halduskohtu 17.08.2015 määrus. Kaebaja ei pea oma eesmärgiks saada ise soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse. Kaebaja eesmärk on, et ametisse saaks parim, mitte poliitiline kandidaat. Kaebuse tagastamine oli ennatlik. Kohus oleks pidanud asuma koguma tõendeid ja välja selgitama, kas konkurss oli kallutatud. Kallutatud konkursi läbiviimine rikub avalikkuse huve ja sellega igaühe subjektiivseid õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Kaebaja ei pääsenud konkursi neljandast voorust edasi ning enda kõrvalejätmise kohta antud eelhaldusakti ei ole kaebaja kohtus vaidlustanud. Sellise kaebuse esitamise tähtaeg, arvestades, et kaebaja sai enda kõrvalejätmisest teada 05.06.2015, oli 30.07.2015 juba möödunud. Asjaolu, et eelhaldusaktist ei nähtunud selle sisulised põhjendused, ei õigusta kaebetähtaja ennistamist, sest isik peab haldusaktiga oma õiguste rikkumises selgusele jõudma kaebetähtaja jooksul ning selle tähtaja kestel ka kohtusse pöörduma. Eelhaldusakti vaidlustamise korra selgitamata jätmine ei õigusta praegusel juhul kaebetähtaja ennistamist, sest kaebaja kui juriidilist kõrgharidust omava isiku jaoks pidi olema kohtusse pöördumise kord teada. Halduskohus ei pidanud seetõttu kaebajale selgitama võimalust vaidlustada 05.06.2015 otsustust.
4. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja ei pöördunud halduskohtusse enda subjektiivse õiguse – osaleda konkursil õiguspärases menetluses – kaitseks, vaid avalikes huvides (üldiselt konkursi 2

§ 44lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus.

Halduskohtu määrus on õiguspärane. 8. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3