Obsah (7)

§ 189§ 239§ 310§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-15-6684 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused seoses süü ja karistamisega

1. Tunnistada Keir Saukas süüdi karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 530 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Keir Saukasele mõistetud rahaline karistus 530 eurot tasuda ositi mitte vähem kui 53 eurot kuus, tasumisega hiljemalt iga kuu 25-ndaks kuupäevaks, alates 2015 a novembrikuust. Otsustused seoses kriminaalmenetluse kuludega ja muude asjaoludega
2. Seoses ülalmärgituga: 2.1 seoses tsiviilhagiga: 2.1.1 rahuldada täielikult K.K tsiviilhagi ning välja mõista Keir Saukaselt 200 eurot K.K kasuks; 2.2 välja mõista Keir Saukaselt sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; .määrata kriminaalmenetluse kulud 635,70 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 52,98 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; menetluskulude ositi määratud tasumine lugeda tühistatuks, kui ositi tasumine ei toimu kasvõi ühe menetluskulu osa osas määratud ulatuses või tähtaegselt. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; 3.4 tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Keir Saukasele mõistetavaks karistuseks KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 530 eurot (päevamäära aluseks võetud Keir Saukase
2. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 5,30 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 53.00 eurot kuus. Keir Saukast on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 30.09.2013 teades, et R.P oli sõiduauto Audi A8 registreerimisnumbriga XXX XXX müügilepingul võltsinud auto omaniku K.K allkirja, koostas selle alusel müüjana uue müügilepingu sama sõiduki kohta, eesmärgiga sõiduk edasi müüja K.J.le Keir Saukase tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi.
3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS (võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. K.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 600 eurot, millest 400 eurot on hüvitatud solidaarvõlgnike R.P ja K.J poolt. K.K poolt esitatud tsiviilhagi 200 euro suuruses summas on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele Keir Saukaselt. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

2 3. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava Keir Saukas kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Keir Saukaselt välja mõista riigieelarve tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja postikulu 2,70 eurot. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3