3-15-747/22

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 06.10.2015, Tartu 3-15-747 Ruslan Kähäri kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Viru Vanglas ajavahemikul 24.07.201213.01.2015 Tartu Halduskohtu 17.08.

1. a määrus Ruslan Kähäri määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ruslan Kähär RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.08.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. R. Kähär esitas 23.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava elamispinna tagamisega vanglas ajavahemikul 24.06.2012-23.03.
4. Kaebaja palus välja mõista 15 eurot iga Viru Vanglas viibitud päeva eest ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.
5. Tartu Halduskohus tagastas 07.04.2015 määrusega kaebuse osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Viru Vanglas ajavahemikul 24.06.-23.07.2012 ja 14.01.-23.03.2015; vabastas R. Kähäri kaebuselt riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o 40 euro osas; jättis R. Kähäri kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 366,35 euro tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest. Kohus märkis, et kaebaja sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine summas 366,35 eurot kaebajale ebamõistlikult suur kohustus.
6. R. Kähär esitas 12.04.2015 määruskaebuse, milles vaidlustas Tartu Halduskohtu 07.04.
7. a määrust p 2 osas ja palus teha asjas uus otsus, millega vabastada ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest, kuna ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu tasuda riigilõivu summas 366,35 eurot.
8. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.07.
9. a määrusega R. Kähäri määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.
10. a määruse muutmata, leides, et halduskohus on õigesti vabastanud määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt.
11. Tartu Halduskohus tagastas 17.08.
12. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kohus märkis, et Tartu Ringkonnakohtu 09.07.
13. a määrus, millega jäeti muutmata Tartu Halduskohtu 07.04.
14. a määrus, jõustus edasi kaebamata 30.07.2015, seega tuli R. Kähäril riigilõiv tasuda hiljemalt 14.08.2015, kuid kaebaja ei ole kohtumäärust täitnud, kuna ei ole kohtu poolt antud tähtajaks riigilõivu tasunud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15. R. Kähär esitas 01.09.2015 määruskaebuse, milles märgib, et kuna kohus vabastas ta riigilõivu tasumisest 40 euro ulatuses, oleks kohus osalise menetlusabi andmise raames pidanud teda teavitama, et juhuks, kui tal ei ole võimalik tasuda sellist summat, on võimalik muuta kahjuhüvitise nõuet selliselt, et hüvitise suurus jääb kohtu äranägemisele, mis oleks muutnud võimalikuks kaebaja poolt tasuda riigilõivu summas, mis on ette nähtud sellistel puhkudel. R. Kähär leiab, et kuna kohus ei saa eeldada, et kaebaja tunneb nii põhjalikult kehtivat seadusandlust, tuleb Tartu Halduskohtu 17.08.
16. a määrus tühistada ja uue määrusega määrata tasumiseks riigilõivu summa, mis nähakse ette kahjuhüvitise nõude esitamisel kohtu äranägemisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2, tuginevalt ka HKMS § 104 lg 2 ls-le
19. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldatud osaliselt Tartu Halduskohtu 07.04.
20. a määrusega (tl 19-20) ja kaebajat on kohustatud tasuma riigilõivu summas 366,35 eurot 15 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. R. Kähär sai ringkonnakohtu määruse, millega jäeti Tartu Halduskohtu 07.04.
21. a määrus muutmata, kätte 14.07.2015 (tl 35) ning kuni 29.07.2015 oli tal võimalik esitada määruskaebus Riigikohtusse. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis jõustus ringkonnakohtu määrus 30.07.2015 ja hiljemalt 14.08.2015 tuli kaebajal tasuda riigilõivu summas 366,35 eurot. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja eelnimetatud riigilõivu summat tasunud ei ole. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja 15 päeva - jooksul kaebuses esinenud puudust, s.o riigilõiv oli tasumata, mis takistas kaebuse menetlemist, siis ei saanud halduskohus kaebust menetlusse võtta. Seega on ringkonnakohtu hinnangul R. Kähäri kaebuse tagastamine õiguspärane.
22. Määruskaebuses väidab kaebaja, et kohus oleks osalise menetlusabi andmise käigus pidanud teda teavitama, et tal on võimalik muuta kahjuhüvitise nõuet selliselt, et hüvitise 2 2 suurus jääb kohtu äranägemisele, mis oleks muutnud võimalikuks kaebaja poolt tasuda riigilõivu summas, mis on sellistel puhkudel ette nähtud. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja kaebuses selgelt taotlenud üksnes enda maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastamist (tl 5). Ka määruskaebuses Tartu Halduskohtu 07.04.
23. a määruse peale on kaebaja rõhunud selgelt igasuguste sissetulekute puudumisele, v.a rahaülekanded sugulastelt, ning on jäänud taotluse juurde, et ta vabastataks täielikult riigilõivu tasumise kohustusest (tl 27). Seega on kaebaja varasema menetluse käigus väitnud, et tal puudub üldse võimalus riigilõivu tasumiseks. Alles Tartu Halduskohtu 17.08.
24. a määruse peale esitatud määruskaebuses (tl 40-40p) on kaebaja esmakordselt väitnud, et kohtu äranägemisel määratava hüvitise korral ette nähtud riigilõivu summat on tal võimalik tasuda. Arvestades, et käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus halduskohtu määruse üle kaebuse tagastamise kohta, kuna isik ei tasunud nõutud riigilõivu talle selleks antud tähtaja jooksul, siis ei pea ringkonnakohus kaebaja eeltoodud määruskaebuse väitele tuginevalt põhjendatuks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohus ei ole pidanud võtma asjas seisukohta kaebaja võimaliku kahjuhüvitise nõude muutmise osas, sest sellekohase väite on kaebaja esmakordselt esitanud peale kaebuse tagastamise kohta määruse tegemist. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks veelkord juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Sellisel juhul saab kaebaja soovi korral taotleda endale õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 3 kuulub kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasumisele riigilõivu summas 250 eurot.
25. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus R. Kähäri määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.08.
26. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel