Obsah (5)

§ 45§ 249§ 252§ 121§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2476 Haldusasi U.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.08.2015 otsuse nr

§ 45

lõike 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või hilisem õiguste kaitse 2 oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Vastutusotsuse andmine on kaebaja õiguseid riivav. Kuigi vastutusotsuse andmise eelduse mittetäitmisele saab kaebaja tugineda ka hilisemal haldusakti (vastutusotsuse) tühistamise vaidluses, on käesoleval juhul asjaoludest tulenevalt otstarbekas keelata vastutusotsuse andmine, kuna hilisem õiguste kaitse koormab liialt kaebajat (tekitab ebamõistlikke kulutusi). Kui on ilmnenud vastutusotsuse andmise võimatus, tuleb menetlus kohaselt lõpetada, kuna menetluse jätkamine toob kaebajale kaasa pöördumatud tagajärjed, s.o tekitab kaebajale üleliigseid kulutusi ning ebamugavusi (mis on vastuolus MKS § 10 lõikega 3 ja HMS § 5 lõikega 2).

1. Ühes kaebusega taotletakse ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja kohtul peatada MTA poolt Food Mill UÜ maksuvõla sissenõudmise vastutusmenetlus kaebaja suhtes — keelata vastutusotsuse andmine ning peatada vastutusmenetluse läbiviimine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt ei muudaks vastutusmenetluse läbiviimine kaebaja õiguste hilisemat kaitset võimatuks, sest õigusvastase vastutusotsuse tegemisel saaks seda vaidlustada. Siiski esineb põhjendatud õiguskaitsevajadus, et ära hoida selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtumenetlust on võimatu. Kaebaja peab menetluse jätkamisel kulutama oma aega ja rahalisi vahendeid. Kuna vastutusotsuse menetluses saab lisaks isiku vastutusele esitada vastuväiteid ka vastutusotsuse aluseks olevale maksuotsusele (äriühingule maksu määramise õiguslikud ja faktilised alused), on tegemist väga suure töömahuga ning esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab seda ära hoida. Kui vastutusotsuse vaidluse tulemusel selgub vastutusotsuse andmise õigusvastasus, on kaebaja poolt panustatud töö ja raha tarbetud ning kaebajale võivad olla tekkinud tarbetult koormavad tagajärjed. Kaebaja juhib ka tähelepanu, et haldusmenetluses ei saa kaebaja vastustajalt kulusid sisse nõuda, seega on põhjendamatu jätta kohtumenetluse ajaks kaebuse esitajale kohustust sooritada tegevusi, mis hilisemal kohtumenetluse tulemusel võivad osutuda tarbetuks. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama, on halduskohtute väga suurt töökoormust teades põhjust eeldada kaebajat kaitsva jõustunud ringkonnakohtu või Riigikohtu otsuse saamist mitte varem kui
2. aastal või isegi
3. aastal. Seega oleksid jõustunud otsuse ajaks saabunud tagajärjed pöördumatud. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul puudub menetluse peatamisel avalik huvi. Üksnes olulise avaliku huvi olemasolu ei too veel kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tooks kaebaja jaoks kaasa rasked ja kõrvaldamatud tagajärjed, õigustab vaid eriti suur avalik huvi taotluse rahuldamata jätmist. Vastutusotsuse andmine ja menetluse läbiviimine on õigusvastane. Seega on kaebus perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud.
4. Kohus küsis 01.10.2015 kohtunõudega (tl 20) MTA-lt seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
5. MTA leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta (tl 25–26). Kaebus on perspektiivitu. Keelamiskaebuse võib esitada juhul kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praegu ei ole vaidlust asjaolus, et kaebaja saab enda õigusi kaitsta hilisemas vastutusotsuse vaidlustamise menetluses, kui selline otsus maksuhalduri poolt anda otsustatakse. Hilisema õiguste kaitsmise võimaluse ja haldusmenetluses hüpoteetiliselt tekkida võivate kulutuste vahel puudub põhjuslik seos. Keelamiskaebuse esitamise obligatoorne eeldus ei ole täidetud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-84-11, p 22). Kohtupraktika aktsepteerib haldusmenetluses esitatud seisukohtade taasesitamist kohtumenetluses ja nende eest menetluskulude välja mõistmist, mistõttu on hilisema haldusakti vaidlustamise korral tagatud võimalus kulutuste kompenseerimiseks. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kaebaja on juriidilisi teadmisi omav maksuspetsialist, mistõttu ei ole haldusmenetluses esindaja palkamine vajalik ja seeläbi 3 õigusabile kulutuste kandmine vajalik. Igasugune haldusmenetlus on menetluse adressaadi jaoks seotud teatava aja ja rahakuluga, kuid haldusmenetluse adressaadil lasub selles osas talumiskohustus. Näiteks maksumenetluses väljendub see eeskätt kaasaaitamiskohustuse näol (MKS § 56). MKS § 96 lõike 5 teksti grammatiliselt tõlgendades nähtub, et vastutusotsust ei ole lubatud teha enne, kui sissenõudmise algusest on möödunud kolm kuud ja selle aja jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Seda nõuet maksuhaldur rikkunud ei ole. Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur peaks nimetatud kolme kuu jooksul aktiivselt sissenõudmistoiminguid tegema, sätte sõnastusest ei nähtu. Eelnev ei oleks ka loogiline — miks peaks maksuhaldur kolm kuud aktiivselt sissenõudmistoiminguid tegema, kui enne kolme kuu möödumist on selge, et isikult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. 26.06.2015 määrus nr 2-15-1753 kinnitab, et UÜ-lt Food Mill ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (vt ka pankrotiseadus (PankrS) § 31 lg 4). Seega on vastutusmenetluse senine käik kooskõlas MKS § 96 lõikega
6. Arvestades, et kaebaja poolt viidatud Unionmark OÜ kustutati äriregistrist 30.04.2015, siis ei olnud maksuhalduril võimalik nimetatud isiku suhtes sissenõudmist alustada (MKS § 39 lg 1). Seega ei ole maksuhaldur rikkunud MKS § 96 lõikes 5 sätestatud kohustust. Tegemist on avaliku teabega, mistõttu oli see kättesaadav ka kaebajale. Puuduvad pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Kaebaja poolt välja toodud aja ja rahakulu on olemuselt hüpoteetilised ehk tõendamata. Kulutuste kandmine ei ole ilmtingimata vajalik. Ei nähtu, et hüpoteetiline aja ja rahakulu oleks näiteks selline, et kaebaja igapäevane toimetulek saaks pöördumatult kahjustatud. Seega ei ole tõendatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks mõni pöördumatu tagajärg. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus sisaldab endas peidetud eesmärki saavutada venitamisega olukord, kus kaebajale vastutusotsuse tegemine muutub võimatuks. Pärnu Maakohus rahuldas 26.06.2015 määrusega nr 2-15-6548 PankrS § 29 lõike 8 alusel võlausaldaja (MTA) taotluse võlgniku (UÜ Food Mill) likvideerimise tähtaja pikendamiseks ja pikendas nimetatud tähtaega kuue kuuni. Nimetatud tähtaeg saabub 26.12.
7. Peale UÜ Food Mill likvideerimist ei ole maksuhalduril võimalik enam kaebajale kui UÜ Food Mill endisele juhatuse liikmele vastutusotsust teha. Kui vastutusmenetlus peatataks ja/või vastutusotsuse andmine keelataks, siis saabuks enne käesoleva vaidluse lõppu tähtaeg, mil UÜ Food Mill likvideeritakse. Seega muudaks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega vastutusotsuse tegemise võimatuks. Olukorras, kus kohtud ei ole 30.09.2015 kaebuse lubatavuse ega põhjendatuse osas lõplikku seisukohta kujundanud, oleks selline teguviis selgelt vastuolus avaliku huviga tagada maksude laekumine vastavalt maksuseadustele. KOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (

§ 252lg 1).

Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

4 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks ning kaebusega ei ole ka võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on vaidlustanud MTA keeldumist lõpetada vastutusmenetlus. Sealjuures on kaebaja selgitanud, et kaebuse eesmärgiks on vältida kaebaja suhtes vastutusotsuse andmist (tl 3 pöördel). Olgugi, et kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutamiseks muuhulgas kaebuses sõnastanud ka kohustamisnõude (sh alternatiivse kohustamisnõude), on nii esitatud keelamisnõue kui kohustamisnõuded vaadeldavad keelamiskaebustena. Kohustamiskaebuse tulemiks saab olla kahte liiki kohustamisotsus. Ühel juhul saab kohus kohustada vastustajat kindla sisuga haldusakti andma või konkreetselt kindlaks määratud toimingut sooritama. Teisel juhul saab kohus kohustada vastustajat haldusakti andmist või toimingu tegemist sisuliselt kaaluma või eelnevat menetlust läbi viima. Sealjuures on kohustamiskaebus efektiivne õiguskaitsevahend kaebajale soodustuse andmisest keeldumise või haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral. Keelamiskaebus on vaadeldav kohustamise eriliigina, mille toime on küll sarnane kohustamisotsuse omaga, ent mis on suunatud veel andmata haldusakti andmise keelamisele (ümberpööratult haldusmenetluse lõpetamise kohustamisele enne haldusakti andmist), sooritamata toimingu sooritamise keelamisele (ümberpööratult haldusorgani kohustamisele toimingut mitte tegema) või jätkuva toimingu jätkamise keelamisele (ümberpööratult haldusorgani kohustamisele jätkuvat toimingut lõpetama). Ehkki alternatiivselt on kaebaja esitanud nõude kohustada vastustajat vastutusotsuse menetluse lõpetamist uuesti otsustama, on sellegi nõude sisu suunatud haldusmenetluse lõpetamise kohustamisele (s.o haldusmenetluse lõpule viimise keelamisele) ning seetõttu vaadeldav keelamiskaebusena. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ühtegi muud eesmärki kohustamisnõuete esitamiseks peale maksuhalduril vastutusotsuse tegemise vältimise. Esitatud kohustamisnõuded ei saa oma sisult ülaltoodut arvestades seega olla muud kui keelamiskaebused. Keelamiskaebuse esitamist reguleeritakse

§ 45lõikega 1.

Halduskohtule esitatud keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb Riigikohtu hinnangul (lahend asjas nr 3-3-1-84-11 p 22) aga lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lõikest 1 ja

-st nende koostoimes.

§ 45

lõikes 1 sätestatakse, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lõikes 1 sätestatakse, et isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

§ 45

lõike 1 järgi on keelamiskaebuse esitamiseks seatud seega teatud menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad Riigikohtu viidatud seisukohalt esinema üheaegselt: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. RVastS § 5 lõige 1 on lähedane

§ 45

lõikele 1, kuid erinevalt

§ 45lõikest 1 ei sätestata RVast

S § 5 lõikes 1, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Muus osas ei ole RVastS § 5 lõikel 1 ja

§ 45

lõikel 1 sisulist erinevust.

§ 45lõike 1 ja RVast

S § 5 lõike 1 alusel esitatud keelamiskaebuse saab Riigikohtu osundatud seisukohalt tagastada

§ 121

lg 2 punkti 1 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Praegusel juhul on vastustaja alustanud kaebaja suhtes vastutusotsuse menetlust, mille kaebaja õigusi riivavaks lõpptulemuseks saab olla haldusakt (vastutusotsus). Selles menetluses on kaebajal kõik menetlusosalise õigused. Muu hulgas on kaebajal võimalik vastutusotsust tühistamiskaebusega vaidlustada, taotledes vastutusotsuse vaidlustamisel ka esialgset õiguskaitset. Kohus ei kahtle, et vastutusotsuse tegemise menetlus võib kaebajale osutuda ebamugavaks ja koormavaks, ent kaebaja ebamugavustunne ja rahalised kulud (näiteks esindajale) ei kujuta endast siiski vastutusotsuse 5 menetluses ohtu sellistele pöördumatutele tagajärgedele, mis hilisema haldusakti vaidlustamise võimalusest sõltumata looks kaebajale õiguse keelamiskaebuse esitamiseks. Seega pole kohtu hinnangul

§ 45

lõike 1 vähemalt üks eeldustest antud konkreetsel juhul täidetud ning kaebajal ei saa keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigust olla (

§ 121lg 2 p 1).

10. Esitatud tühistamiskaebus tuleb kohtul samuti tagastada, kuna kaebajal ei ole ka tühistamiskaebuse rahuldamise korral võimalik kaebuses märgitud eesmärki saavutada (

§ 121lg 2 p 2).

Isegi kui kohus tühistaks kaevatava MTA 31.08.2015 otsuse nr 13-7/00595-12, ei aitaks see kaebajal kuidagi vältida talle vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuse menetluse jätkumist kaevatava MTA otsuse tühistamine ei peataks. 11. Kuivõrd keelamiskaebuse esitamiseks on vähemalt üks vajalikest eeldustest täitmata, ei ole keelamiskaebus lubatav, tühistamiskaebusega ei saavutaks kaebaja aga kaebuses loodetud eesmärki. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et osaliselt puudub kaebajal käesoleva kaebuse esitamiseks kaebeõigus, osaliselt ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.

12. Kuivõrd kaebus tagastatakse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt

§ 104lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik 6