MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel. Halduskohtu määruse kohaselt puudub alus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks ei olnud kaebajal võimalik tema enda poolt taotletud tähtajaks riigilõivu tasuda ning millistel põhjustel tuleks anda riigilõivu tasumise uueks tähtajaks 17.07.

1. Kaebus esitati juba 08.04.2015 ning kohus on korduvalt pikendanud tähtaega riigilõivu tasumiseks. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei ole põhjendatud kohtu määratud tähtaja järjekordne pikendamine. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Kaebuselt ei ole määratud tähtajaks tasutud puuduolevat riigilõivu. Kaebusele on lisatud volikiri, millest nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja on volitanud I. Vinnalit esindama teda täiteasjas alustatud menetluses ning Maksu- ja Tolliametile päringu ja vastuväidete esitamisel. Volikirjast ei tulene, et volitus kehtiks ka kohtumenetluses. Seetõttu puudub I. Vinnalil esindusõigus Stoemrun OÜ esindamiseks halduskohtumenetluses. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole I. Vinnal tõendanud oma esindusõigust ega palunud täiendavat tähtaega korrektse volikirja esitamiseks. 25.06.201 tähtaja pikendamise taotluses on soovitud täiendavat tähtaega üksnes riigilõivu tasumiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Stoemrun OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 26.06.
3. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega pikendada täiendava riigilõivu tasumise tähtaega. Määruskaebuse kohaselt oli tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks liialt lühike (kaks päeva), kuna kaebaja sai 03.06.
4. a määruse kätte 15.06.2015 ja tähtaeg oli juba 18.06.
5. Mõistlik aeg oleks olnud vähemalt seitse päeva. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja esimene pikendustaotlus esitati seetõttu, et kohtu antud tähtaeg, arvestades dokumendi kättesaamist, oli ebamõistlikult lühike. Seega tuleks kaebaja 25.06.2015 taotlust käsitleda esmakordse pikendustaotlusena. Asjaolu, et kohus pikendas tähtaega esmakordselt omal algatusel, kuna ei saanud dokumente kätte toimetada, ei tohiks olla määrav. Samuti ei tohiks olla määrav, et kaebajal ei jäänud mõistlikku tähtaega määruse täitmiseks, lugedes 18.06.2015 kui pikendatud tähtajaks. Kohus ei andnud kaebajale tähtaega pikendamistaotluse põhjendamiseks, vaid jättis pikendamistaotluse rahuldamata põhjusel, et see on korduv, mitte põhjendamata. Lähtudes asjaolust, et 25.06.2015 taotlust tähtaja pikendamiseks ei saa käsitleda korduvana, on pikendamistaotluse rahuldamata jätmine põhjendamatu. Riigilõivu tasumiseks tähtaja andmata jätmisega piirataks kaebaja menetluslikke õigusi ja kaebeõigust, sest isikult võetakse võimalus puudus kõrvaldada. Kohtutel on riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise korral tähtaja andmise küsimuses kaalutlusruum, kuid üldjuhul tuleb kaebajale anda riigilõivu tasumiseks uus tähtaeg. Kohus ei selgitanud kaebajale, et kui täiendavat riigilõivu ei maksta, jääb kaebus menetlusse võtmata ja kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Eeltoodu on oluline, kuna kaebuse tagastamine võtab kaebajalt võimaluse pöörduda edaspidiselt kohtusse oma õiguste kaitseks otsuse vaidlustamise kaebetähtaja minetamise tõttu. 2 Kohus oleks pidanud asja menetlema vähemalt 3% riigilõivu alusel 500 euro ulatuses, kuna kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Tuginedes

§ 104

lg-le 2 oleks kohus pidanud välja selgitama, millise nõude eest soovib isik riigilõivu tasutuks lugeda, kuid kohus seda ei teinud. Kohus ei selgitanud 03.06.

1. a määruses, mille alusel konkreetselt kaebuselt riigilõiv tuleb maksta ja tuvastas ebaõigesti, et kaebaja esitas kaebuse MTA otsuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel või nende summade sissenõudmisel või tagamisel. Võlgnevus MTA ees ei tekkinud MTA poolt maksusumma või muu makse määramisel, vaid kaebaja ebaõigesti deklareeritud summade tagastamisel selle ebaõigluse tõttu. Seega on küsitav, kas kaebuselt tasutava riigilõivu summa on 420 või 15 eurot. Hoolimata eeltoodust on kaebaja puuduoleva riigilõivu summas 405 eurot tasunud.
2. MTA leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt oli kaebajal aega neli päeva, s. t 15.06.2015 - 18.06.2015, et 03.06.
3. a määruses esitatud nõuded täita. Samas on halduskohus ka teistkordselt kaebajale vastu tulles pikendanud puuduste kõrvaldamise tähtaega seitsme päeva võrra, kaebaja enda taotluses märgitud tähtpäevani. Seega on kaebaja väited väidetavast ebamõistlikust tähtajast otsitud, kuna esmane tähtaeg oli poole pikem kaebaja väidetust ja teine tähtaeg anti täpselt selline nagu kaebaja ise taotles. Kaebaja ei täitnud esitatud nõuet ega esitanud ühtegi põhjendust, miks ei olnud kaebajal võimalik tema taotletud tähtajaks riigilõivu tasuda ega volitust esitada. Volikirja edastas kaebaja halduskohtule alles 29.06.2015, seega oli 26.06.2015 halduskohtul alus kaebuse tagastamiseks. Sellele asjaolule kaebaja sisuliselt määruskaebuses vastu ei vaidle. Kaebaja hinnang, et halduskohus on kaebaja pikendamise taotluse jätnud rahuldamata üksnes korduvuse argumendil, on otsitud ja ekslik, kuna halduskohus on viidanud otseselt 25.06.2015 taotluse sisulisele põhjendamatusele. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise kaebuse nõude eest tuleks 15 eurot riigilõiv tasutuks lugeda, mistõttu on halduskohus arvutanud välja õige riigilõivu summa. Kaebaja väide, et kohus ei selgitanud, mille alusel kaebuselt riigilõiv maksta tuleb, on väär. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, mistõttu on ekslik kaebaja vastupidine veendumus. Koos uue kaebusega tuleb esitada tähtaja ennistamistaotlus, kuid nimetatud taotluse põhjenduste perspektiivituks pidamine juba määruskaebuses oleks ennatlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Stoemrun OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.06.
5. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 9.

§ 121

lg 1 p 2 ja 5 sätestab, et kohus tagastab kaebusemäärusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist ja teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Tartu Halduskohus 03.06.2015. a määrusega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puudustena on välja toodud asjaolu, et I. Vinnalil puudub kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses volikiri ja kaebaja on kohustatud täiendavalt tasuma riigilõivu summas 405 eurot (tl 40).

§ 69

lg 1 alusel võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. 3 Kaebaja on Tartu Halduskohtule 18.06.2015 esitanud taotluse määratud tähtaja pikendamiseks, kuna kaebaja lepinguline esindaja viibis kuni 14.06.2015 välisriigis puhkusel ja sai kohtumääruse kätte alles 15.06.

1. Taotluses on taotletud tähtaja pikendamist 7 kalendripäeva, so 25.06.2015 (tl 47). Halduskohus on pikendanud määratud tähtaega taotluses nimetatud kuupäevani., millest on kaebaja esindajat teavitatud 19.06.2015 (tl 49). 25.06.2015 on kaebaja lepinguline esindaja taotlenud täiendava riigilõivu tasumise tähtaega kuni 17.07.2015 (tl 2015 (tl 50). 26.06.
2. a määrusega jättis Tartu Halduskohus taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esindaja käsitlusega nagu oleks võimalik 25.06.2015 taotlust võimalik käsitleda esmakordse pikendamistaotlusena. Kaebaja esindaja oli juba 18.06.2015 taotlenud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Seega on halduskohus õigustatult leidnud, et tegemist on korduva pikendamistaotlusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja esindaja taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Nagu nähtub

§ 69lg-st 1, toimub tähtaja pikendamine põhistatud avalduse alusel.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja esindaja esitanud tähtaja pikendamiseks mingit põhjendust. Kuidagi ei saa nõustuda määruskaebusega, et kohus oleks pidanud kaebajale andma tähtaja pikendamistaotluse põhjendamiseks. Arvestades seda, et kaebajat esindas õigusteadmistega isik, siis pidi esindaja olema teadlik ka asjaolust, et pikendamistaotlus peab olema põhjendatud. Seega puudus kohtul täiendav selgitamiskohustus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud määruse tegemisel momendil oli kohtul igal juhul õigus kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 5 alusel.

Kaebaja ei olnud esitanud määruse tegemise ajaks volikirja, mis annaks I. Vinnalil õiguse tegutseda tema nimel. Ka tähtaja pikendamise taotluses ei ole taotletud pikendada tähtaega volikirja esitamiseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited seoses riigilõivu suurusega, sest seda ei ole kaebaja varasemalt vaidlustanud. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida ka seda, et täiendava riigilõivu tasumine ja volikirja esitamine ei ole sellised puudused, mida kaebajal ei olnud võimalik kõrvaldada tema enda poolt nõutud tähtaja jooksul, so kuni 25.06.2015. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi