Obsah (7)

§ 168§ 429§ 424§ 330§ 456§ 150§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-39810 Tsiviilas

§ 168lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda.

1. Kostja leidis, et hagist võib loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja märkis, et kohtuotsus on jõustunud.
2. Tartu Maakohus jättis hageja taotluse 27.01.
3. a määrusega rahuldamata, kuna leidis, et kohtuotsus tsiviilasjas 2-12-39810 on jõustunud 08.01.
4. a. Tartu Ringkonnakohus tühistas 14.04.
5. a määrusega Tartu Maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule hageja 08.01.
6. a esitatud taotluste läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis, et hageja esitas taotluse ajal, mil maakohtu otsus ei olnud veel jõustunud. MAAKOHTU SEISUKOHT
7. Tartu Maakohus jättis 07.05.
8. a määrusega hageja taotluse rahuldamata. Hageja on esitanud taotluse vähendada 18.02.
9. a hagiavalduses esitatud nõuet 1517,44 euroni, seega ta palub nõude vähendamist osas, mille kohus jättis kohtuotsusega rahuldamata. Kohus leidis, 2 et taotlus nõude vähendamiseks, mis on esitatud alles kohtuotsuse viimasel päeval enne jõustumist, s.o 08.01.
10. a, on pahatahtlik teiste menetlusosaliste suhtes. Samuti jääb kohtule selgusetuks, miks soovib hageja nõuet vähendada 1517,44 euroni. Kuna hageja on menetluse käigus kostja poolt makstud summa võrra nõuet vähendanud ja jäänud kuni kohtuotsuse väljakuulutamiseni oma kohtuistungil esitatud nõude juurde, leidis kohus, et nõude vähendamine ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et hagist loobumise avaldus ei ole põhjendatud. Kohus oli arvamusel, et hageja soovib oma taotlusega hoiduda menetluskulude tasumisest. Kuna hageja jäi oma nõude juurde kuni asja arutamise lõpuni ja soovib loobuda hagist alles peale kohtuotsusega hagi rahuldamata jätmist, ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. BIGBANK AS esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada hageja poolt esitatud kohtu koosseisu suhtes esitatud taandamise avaldus, asendada taandatud kohtukoosseis esimesel võimalusel, võtta hageja hagist loobumine vastu määrusega, millega tühistada tehtud kohtuotsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja palub tagastada pool BIGBANK AS-i poolt tasutud riigilõivust hagiavalduse esitamise eest summas 187,50 eurot ning jätta hageja ja kostja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) oleks kohus pidanud läbi vaatama ja lahendama hageja kõik neli taotlust eraldiseisvalt; 2) on kohtumäärus vastuoluline ning on rajatud tõendamata, tuvastamata ja põhjendamata asjaoludele, mis tulid pooltele üllatuslikult, mida pooltega ei arutatud ja millele ei olnud hagejal võimalik esitada vastuväiteid; 3) on kohus

§ 429

lg 1 kohaselt kohustatud hagist loobumise igal juhul vastu võtma, kui hagist loobumise avaldus on esitatud kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni; 4) esitas hageja hagist loobumise avalduse õigeaegselt; 5) ei pea hageja hagist loobumise avaldust põhjendama, mida kinnitab Riigikohtu seisukoht lahendi 3-2-1-63-11 p-s 15; 6) ei ole

-is sätestatud, et hagist ei saa loobuda, kui kohus jätab hagi rahuldamata; 7) on kostja hagi õigeks võtnud 1517,44 euro ulatuses. Kohus on kostja hagi õigeksvõtmisega seotud ning hageja ei pea oma nõuet täiendavalt põhjendama ega tõendama; 8) peab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestama asjaoluga, et kostja on võtnud hageja hagi õigeks vähemalt osaliselt, s.o summas 1517,44 eurot, seega ei saa kostja asuda seisukohale, et ta ei ole oma tegevuse/tegevusetusega põhjustanud hagiavalduse esitamist. VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Kaido Vahtramäe palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud BIGBANK AS-i kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) soovib hageja hagi osaliselt tagasi võtta. Kostja ei nõustu hageja hagi tagasivõtmisega.

§ 424

lg 1 alusel on hagejal peale eelmenetluse lõppu hagi tagasivõtmiseks vajalik kostja nõusolek; 2) ei ole hagejal õigus

§ 330

lg 1 ja § 376 lg 4 ja lg 6 kohaselt pärast kohtuistungit oma nõuet suurendada ega vähendada; 3 3) on ebaselge, millisest nõudest hageja soovib loobuda, sest hageja on mitu korda nõuet vähendanud ja suurendanud. Hageja on kostja tasutud osas juba hagi eset vähendanud, mistõttu teistkordselt sellest loobuda on alusetu; 4) on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda olukorras, kus kostja kohustuse täitmata jätmise oli põhjustanud hageja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. mai
3. a määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega võtab vastu BIGBANK AS-i hagist osalise loobumise ja lõpetab selles osas käesoleva tsiviilasja menetluse. Ringkonnakohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 162,50 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
4. Hageja esitas 08.01.
5. a taotluse võtta vastu osaline hagist loobumine. Hageja märkis, et kuna kostja on menetluse kestel tasunud hagejale 1517,44 eurot ehk pidanud hagiavalduses toodud nõuet 1517,44 euro ulatuses põhjendatuks, siis loobub hageja ülejäänud osas haginõudest ja palub lugeda tema nõudeks 1517,44 eurot.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vaidlust ei ole enam selles, et hageja esitas taotluse hagist loobumiseks 08.01.

1. a, s.o ajal, mil kohtuotsus ei olnud veel jõustunud. Hageja esitas hagist loobumise taotluse õigeaegselt.
2. Ringkonnakohus märgib, et hageja on oma korduvate nõuete muutmisega tekitanud olulise menetlusliku segaduse. Kuna tegemist on krediidiasutusega, kelle käitumine õiguskäibes peaks kaasa tooma usalduse ja õigusselguse, siis on tegemist väga kahetsusväärse ja hagejale etteheidetava käitumisega. Asja materjalidest nähtuvad järgmised hageja toimingud: 1) 18.02.
3. a esitatud hagiavalduses (tl 9) oli hageja nõudeks 6116,51 eurot (sh tagastamata krediidisumma 2956,45 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 1184,16 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 89,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1147,17 eurot ja viivis tagastamata krediidisummalt ühe aasta eest 24,99% aastas 738,82 eurot); 2) hageja palus 10.05.
4. a esitatud vastuses kostja avaldusele (tl 86) mõista kostjalt hageja kasuks välja 4007,58 eurot (sh tagastamata krediidisumma 1439,01 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 1184,16 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 89,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1294,50 eurot) ning viivise ühe aasta eest tagastamata krediidisummalt, s.o 359,61 eurot (1439,01x24,99/100), kokku 4367,19 eurot. Hageja märkis, et pärast 18.02.
5. a on kostja hagejale tasunud 1517,44 eurot; 3) hageja palus 16.08.
6. a esitatud menetlusdokumendis (tl 117) mõista kostjalt hageja kasuks välja 4101,18 eurot (sh tagastamata krediidisumma 1439,01 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 1184,16 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 89,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1388,10 eurot) ning viivise ühe aasta eest tagastamata krediidisummalt, s.o 359,61 eurot, kokku 4460,79 eurot. 4) hageja palus 06.11.
7. a esitatud menetlusdokumendis (tl 138) palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3546,52 eurot (sh tagastamata krediidisumma 1181,18 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 1184,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1181,18 eurot). 5) hageja palus 06.11.
8. a kohtuistungil (tl 141) mõista kostjalt hageja kasuks välja 3546,52 eurot (sh tagastamata krediidisumma 1184,18 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 1184,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1181,18 eurot). 4 Hageja on menetluse kestel oma nõuet korduvalt vähendanud. Hageja lõplikuks nõudeks oli enne maakohtu otsuse tegemist 3546,52 eurot. Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei võtnud seisukohta hageja nõude vähendamise kohta. Maakohus oleks pidanud selgitama, kas hageja võtab nõude vähendamisega hagi osaliselt tagasi või loobub nõudest. Nõude vähendamise kohta seisukoha võtmine on vajalik, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta peab vastu vaidlema. Kohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (

§ 429

mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (

§ 424

mõttes) ja vajadusel tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). Kuna hageja esialgseks nõudeks oli 6116,51 eurot ja lõplikuks nõudeks jäi 3546,52 eurot, siis saab lugeda, et enne maakohtu otsuse tegemist loobus hageja osaliselt haginõudest summas 2569,99 eurot.
3. Hageja ei ole 08.01.
4. a esitatud hagist osalise loobumise taotluses märkinud, millises osas ta soovib hagiavaldusest loobuda. Hageja on palunud lugeda tema lõplikuks nõudeks 1517,44 eurot, s.o summa, mille kostja tasus hagejale menetluse ajal. Ringkonnakohus leiab, et

§ 429lg 1 alusel tuleb hageja osaline hagist loobumine vastu võtta.

Pärast maakohtu otsuse tegemist esitas hageja hagist osalise loobumise taotluse. Hageja palub lugeda tema lõplikuks nõudeks 1517,44 eurot. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et hageja hagist osaline loobumine tuleb võtta vastu summas 4599,07 eurot (s.o 6116,51-1517,44 eurot). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse jätta hagist osaline loobumine vastu võtmata. Hagist osalise loobumise vastuvõtmise tõttu tuleb menetlus selles osas lõpetada. Kuna ringkonnakohus võtab vastu hageja osalise loobumise hagist, s.o summas 4599,07 eurot, siis tuleb Tartu Maakohtu 26.11.

1. a otsus tühistada 4599,07 euro rahuldamata jätmise osas. Kuna hageja palub lugeda tema nõudeks 1517,44 eurot ning maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb lugeda pärast hagist osalise loobumise vastuvõtmist, et maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 1517,44 euro osas.
2. Tartu Maakohus jättis 26.11.
3. a otsusega hageja hagi täies ulatuses rahuldamata. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette, et maakohus oleks pidanud otsuses leidma, et kostja on hagi õigeks võtnud 1517,44 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud teha õigeksvõtul põhinevat otsust, sest kostja täitis hageja nõude summas 1517,44 eurot. Kui kostja täidab hageja nõude menetluse kestel, siis langeb täidetud osas hageja õiguskaitse vajadus ära ning kui hageja selles osas nõudest ei loobu või seda tagasi ei võta, siis tuleb kohtul jätta hagi rahuldamata. Maakohus jättis õigesti hageja nõude 1517,44 euro osas rahuldamata. Kui hageja sellega ei nõustunud, siis oli tal õigus esitada apellatsioonkaebus. Määruskaebuse esemeks ei ole hageja nõue selles ulatuses, milles ta hagist ei loobunud.
4. Hageja on esitanud taotluse jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda

§ 168

lg-te 4 ja 5 alusel.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas palus hageja lugeda tema nõudeks 1517,44 eurot (s.o summa, mille kostja tasus hagejale menetluse kestel) ja ülejäänud osas palus hageja võtta vastu hagist osaline loobumine. Ringkonnakohus jätab hagist loobumise nõudega seotud kulud hageja kanda

§ 168lg 4 alusel.

5 Hagist osalise loobumise vastuvõtmise puhul on tegemist küll menetlust lõpetava määrusega, kuid antud juhul lõpetab see menetluse vaid osaliselt. Tartu Maakohtu 26.11.2014. a otsus on jõustunud

§ 456lg 4 alusel 1517,44 euro rahuldamata jätmise osas ning menetluskulude osas.

Käesolevas asjas on maakohtu otsus osaliselt jõustunud, samas lõpetab ringkonnakohus käesoleva määrusega osaliselt menetluse ning seetõttu tuleb maakohtul menetluskulud kindlaks määrata pärast käesoleva määruse jõustumist. Maakohus määrab kindlaks nii maakohtu otsuse tegemisega seotud kulud kui ka hagist osalise loobumisega seotud kulud, mõlemas osas jäävad kulud hageja kanda. 13. Hageja on palunud tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 187,50 eurot. Hagist loobumise korral saab hageja

§ 150lg 2 p-i 2 järgi tagasi nõuda pool hagimenetluses tasutud riigilõivust.

Käesoleval juhul loobus hageja hagist osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et seadus ei reguleeri eraldi hagist osaliselt loobumise korral riigilõivu tagastamise küsimust, seetõttu tuleb lähtuda

§ 150lg 2 p-st 2.

Käesoleval juhul on hagejal õigus saada tagasi pool riigilõivusummast, mille hageja oleks pidanud tasuma nõudelt, millest ta soovib loobuda, s.o 4599,07 eurolt. Hagi esitamise aja seisuga pidi nõudelt summas 4599,07 eurot tasuma riigilõivu 325 eurot, pool sellest on 162,50 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja tagastab hagejale riigilõivu summas 162,50 eurot hagist osalise loobumise tõttu. Riigilõiv tuleb tagastada BIGBANK AS-i arveldusarvele nr EE271010102032581003 SEB Pank AS-is selgitusega: „Kaido Vahtramäe, lep nr XXXXXX riigilõivu tagastamine“. 14. Määruskaebuses on esitatud kohtuniku taandamise avaldus. Ringkonnakohus leiab, et kuna taandamise avaldus on esitatud hilinenult tulenevalt

§ 25

lg-test 1 ja 2, siis oli maakohtul õigus jätta esitatud taandamise avaldus tähelepanuta. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi 6