← Eesti

3-15-1487/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1487 Haldusasi MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto, Boksipeatus OÜ ja Baltronic OÜ kaebus Tallinna linna toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja Veerenni tänava raudteeülesõidukoha sulgemise keelamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus Menetlusosalised Kaebajad – MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto, Boksipeatus OÜ ja Baltronic OÜ, esindajad adv Kristel Valk ja avd Kristo Kallas Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebused ning MTÜ Luite Selts esialgse õiguskaitse taotlused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS-i ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  5. juuni
  6. a määruse haldusasjas nr 3-15-1487 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
  7. Jätta MTÜ Luite Selts
  8. septembri
  9. a ja
  10. oktoobri
  11. a esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-15-1487
  12. Tallinna linn teavitas 11.05.2015 kirjaga nr LV-1/110-1 MTÜ-d Luite Selts, et linn alustab
  13. a juunis Veerenni raudteeülesõidu sulgemise ettevalmistustöödega ning raudteeülesõit suletakse autoliiklusele hiljemalt 31.10.
  14. Pärast seda toimub kesklinnast juurdepääs Luite asumile Viadukti tänava kaudu. Tallinna Transpordiameti tellimusel
  15. a detsembris koostatud liiklusuuringu järgi parandaks Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemine liiklusohutust ning sellist lahendust on pidanud vajalikuks ka AS Eesti Raudtee ja Tehnilise Järelevalve Amet. Veerenni raudteeülesõidu sulgemine autoliiklusele on nähtud ette ka Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestatud Veerenni tn 55 / Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneeringus (kajastatud planeeringu põhijoonisel).
  16. MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto, Boksipeatus OÜ ja Baltronic OÜ esitasid 10.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna toiming (Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisele suunatud tegevus) ja keelata Tallinna linnal sulgeda Veerenni tn raudteeülesõidukohta ilma asjakohast haldusmenetlust läbi viimata ja haldusakti koostamata. Kaebus on esitatud nii isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vältimaks eelkõige ligipääsu halvenemist kaebajate omandis või kasutuses olevatele kinnistutele) kui ka avalikes huvides (vastuolu Tallinna linna üldplaneeringuga). Kaebuses paluti ühtlasi esialgse õiguskaitse korras keelata Tallinna linnal kõigi Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisele suunatud toimingute tegemine, sh hankemenetluse jätkamine riigihankes viitenumbriga
  18. Tallinna linn märkis 18.06.2015 kirjalikus seisukohas, et Veerenni tn raudteeülesõidu (katastritunnus nr 78401:110:0031) likvideerimise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.06.2011 väljastatud ehitusload nr 49740, nr 49741 ja nr
  19. Tehnilise Järelevalve Ameti 27.06.2011 ehitusloa nr 1703 kohaselt võib Veerenni raudteeülesõidukoha (ehitisregistri kood 220622976) lammutada pärast raudteeviaduktile (ehitisregistri kood 220622721) kasutusloa väljastamist. Nimetatud raudteeviadukt sai kasutusloa 03.05.
  20. Kaebus tuleks tagastada ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata kaebajatel kaebeõiguse puudumise tõttu (vt ka lahendid haldusasjades nr 3-12-2363 ja nr 3-12-2488). Kuna vaidlustatud ei ole planeeringu kehtestamise otsust, siis ei ole (kuni 30.06.2015 kehtinud) planeerimisseaduse (PlanS) § 26 alusel populaarkaebuse esitamine võimalik. Veerenni tn raudteerajatise lammutamiseks ega raudteeülesõidukoha sulgemiseks ei ole detailplaneeringu koostamine ka vajalik. Kaebus on esitatud tähtaja olulise rikkumisega, sest ehitusload on väljastatud
  21. aastal. Isegi kui pidada kaebust tähtaegseks, ei anna kaebajate väited alust eeldada nende subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebajad on vaidlustanud ülesõidu sulgemise otsustuse pigem üksnes otstarbekuse kriteeriumitest lähtuvalt.
  22. Tallinna Halduskohus tagastas 26.06.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 pde 1 ja 2 alusel läbivaatamatult selle esitajatele (resolutsiooni p 1) ja jättis sellest tulenevalt kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebust ei saa PlanS § 26 lg 1 alusel esitada avalikes huvides põhjendusega, et kaebajate arvates tulnuks küsimus lahendada detailplaneeringuga. Kuna puudub planeeringu kehtestamise otsus ja sellise otsuse tegemise kohustust ei tulene ka seadusest, ei ole populaarkaebuse esitamine lubatud. Kaebajad ei ole vaidlustanud Tehnilise Järelevalve Ameti 27.06.2011 ehitusluba nr 1703, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.06.2011 ehituslubasid nr 49740, nr 49741 ja nr 49742 ega Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestanud Veerenni 55 / Viadukti 10 kinnistu detailplaneeringut. Kaebajatel tulnuks vajaduse korral vaidlustada need haldusaktid, mitte hakata aastaid hiljem nõudma, et haldusakte lõplikult ei realiseeritaks. Viidatud haldusaktide vaidlustamine tühistamiskaebusega ei saaks enam olla tähtaegne. Kaebuses ei ole vaidlustatud ühtegi haldusakti, mis võiks puudutada kaebajate subjektiivseid õigusi, vaid esitatud on umbmäärane tuvastamis- ja keelamisnõue, mida on põhjendatud 2

(6)3-15-1487 otstarbekuse kaalutlustega. Kaebajate eesmärgiks võib pidada Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisega kaasnevate negatiivsete mõjude vältimist, kuid kaebajad ei ole väitnud normatiive ületavate mõjude kaasnemist. Ka sellisel juhul on kohane vaidlustada asjassepuutuvad haldusaktid või mõju ilmnemisel taotleda haldusorganilt normatiivide järgimise tagamist. Keelamiskaebuse eesmärk ei ole kaebeõiguse saamine olukorras, kus haldusaktide vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg on mööda lastud. Kaebusest ei nähtu, et Veerenni tn raudteeülesõidukoha kavandatav sulgemine rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi ning kaebusega pole ka võimalik saavutada soovitud eesmärki.
  1. MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ esitasid halduskohtu määruse peale 09.07.2015 määruskaebused. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.07.2015 määrusega rahuldamata kaebajate määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse resolutsiooni p 2 peale. Ringkonnakohus märkis, et kaebajad ei saa kavandatavat ehitustegevust (raudteeülesõidukoha lammutamist) vaidlustada populaarkaebusega, kuid nende subjektiivsete õiguste rikkumise võimalust ei saa antud juhul välistada. Samas leidis ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole alust, sest kaebajatel puudub hetkel õiguskaitsevajadus ning nad saavad oma õigusi kaitsta edaspidi antava ehitusloa vaidlustamisel või vaidlustada raudteeülesõidukoha sulgemisele suunatud ehitamist pärast selle reaalset alustamist, taotledes vajaduse korral esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist selles menetluses. Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2015 rahuldamata kaebajate määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse resolutsiooni p 1 peale ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ esitasid 23.09.2015 ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks, kuna Tallinna linn on 24.08.2015 väljastanud Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemiseks projekteerimistingimused nr 231210 ilma kaebajatelt selle kohta arvamust küsimata. Menetlusdokument sisaldas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotlust peatada Tallinna linna 24.08.2015 projekteerimistingimuste nr 231210 kehtivus kuni haldusasjas nr 3-15-1487 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  3. MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ esitasid 16.10.2015 ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks ja täiendava vastustaja kaasamiseks, kuna Tehnilise Järelevalve Amet väljastas 14.10.2015 otsusega nr 1-10/15-296 AS Eesti Raudtee 28.08.2015 taotluse alusel ehitusloa nr 1512299/01049 Veerenni tn raudteeülesõidukoha täielikuks lammutamiseks. Ehitusluba tuleb tühistada, sest selle väljastamisel on rikutud menetlus- ja materiaalõiguse norme. Koostatud ei ole kohustuslikku detailplaneeringut. Koostatud ehitusprojekt ning väljastatud ehitusluba ja projekteerimistingimused on vastuolus üldplaneeringuga. Ehitusloa väljaandmisel ei antud asjast huvitatud isikutele sisulist võimalust avaldada oma arvamust. Menetlusdokument sisaldas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotlust peatada Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 kehtivus kuni haldusasjas nr 3-15-1487 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Asjaosaliste käitumine viitab selgelt sellele, et ülesõit on kavas lähipäevil sulgeda ja lammutada. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei takista ka avalik huvi, sest Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemiseks puudub tungiv vajadus. Olemasolev liikluskorraldus on ennast õigustanud ning kohalikud elanikud ja ettevõtjad soovivad selle säilitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. MTÜ Luite Selts, JL, KG, JA, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse resolutsiooni p 3
(6)3-15-1487 1 ja saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks. Vastustaja tegevus raudteeülesõidu sulgemisel on õigusvastane, kuna selle toimingu tegemise eelduseks pidanuks olema planeeringu kehtestamise otsus. Läbi ei ole viidud asjakohast haldusmenetlust (sh üldplaneeringu muutmise menetlust), mille raames oleks küsitud kaebajate seisukohti. Otsuse tegemata jätmisega välistatakse isikute populaarkaebuse esitamise õigus. Tallinna üldplaneering näeb ette, et Veerenni tänav (sh raudteeülesõit) on sõidukitele liiklemiseks avatud ja selle muutmisel tuleb tagada õiglane ja läbipaistev menetlus. Detailplaneeringus võib PlanS § 9 lg 7 p 3 kohaselt sisalduda üldplaneeringu muutmise ettepanek, kuid siis peab see detailplaneering olema koostatud ka vastava ala kohta ja Veerenni tn 55 / Viadukti tn 10 detailplaneeringut ei saa aluseks võtta. 2010-
  1. a koostatud dokumendid (ehitusload) ei ole asjakohased, kuna vastustaja väitel ei olnud 08.10.2013 veel ülesõidu sulgemine lõplikult otsustatud ning sõltus Eesti Raudtee ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsustest. Tehnilise Järelevalve Ameti 27.07.2011 ehitusluba nr 1703 Veerenni raudteeülesõidu lammutamiseks ei ole kehtiv, kuna ehitamist ei ole alustatud 2 aasta jooksul ehitusloa väljastamisest. Kaebus ei ole umbmäärane ja ei ole mõistlik oodata negatiivse mõju saabumist, et siis üritada lahendada juba tekkinud probleemi selle ennetamise asemel. Liikluskorralduse muudatused toovad lisaks teekonna pikenemisele kaasa märgatava liiklusintensiivsuse. Riigihanke nr 160715 tulemusena on 16.07.2015 sõlmitud hankeleping ja Tallinna linn soovib ülesõidu sulgemist ja lammutustööde teostamist juba lähikuude jooksul, mis viitab selgele huvile sulgeda ülesõit ilma täiendavat haldusmenetlust läbi viimata. Kohus möönis haldusasjas nr 3-12-2363 sarnase sisuga kaebuse puhul kaebeõiguse olemasolu, seega ei saa käesoleval juhul käesolevas menetlusetapis ka kaebeõiguse olemasolu välistada (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-29-10, 3-3-1-4-12 ja 3-3-1-47-12). Tallinna linn on õigusvastaselt ja hea halduse põhimõttega vastuolus väljastanud 24.08.2015 projekteerimistingimused nr 231210, ilma et oleks kaebajaid sellest informeerinud, samuti on alustatud Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemiseks ehitusloa väljastamise menetlust. Projekteerimistingimuste taotluse menetluses on kaebajad jäetud menetlusnorme rikkudes kaasamata ja ära kuulamata, mistõttu taotlevad kaebajad käesolevas haldusasjas täiendavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.08.2015 väljastatud projekteerimistingimuste nr 231210 tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras projekteerimistingimuste kehtivuse peatamist.
  2. Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Väär on kaebaja väide, et vaidlustatav ehitustegevus on vastuolus Tallinna üldplaneeringuga, sest üldplaneeringus on fikseeritud üksnes
  3. aastal kehtinud faktiline situatsioon. Samas oli juba
  4. aasta planeeringus osutatud liikluskoormuse leevendamise vajadusele. Kaebajatel puuduvad konkreetsed subjektiivsed õigused, mida oleks rikutud, ja sisuliselt on vaidlustatud haldusorgani tegevuse otstarbekust, mille kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Tallinna linna väljastatud ehitusload ei riku kaebajate õigusi, kuna need on suunatud üksnes Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud lammutusloa realiseerimisel tekkiva olukorra leevendamisele, sh tagamaks ühistranspordi toimimine ja kergliiklustee kasutamine loogilisel marsruudil. Samuti ei ole Tallinna linnal detailplaneeringu koostamise kohustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  5. Kaebus on esitatud nii avalikes huvides kui ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Populaarkaebus on esitatud kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 26 lg 1 alusel, mille kohaselt 4
(6)3-15-1487 oli võimalik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust. Tallinna üldplaneering ega varasema PlanS § 3 lg 2 ei näe ette Veerenni tn raudteeülesõidu lammutamiseks detailplaneeringu koostamise kohustust, mistõttu ei saa kaebajad nõuda vastustaja kohustamist detailplaneeringut siiski koostama ja puudub alus tunnistada vastustaja tegevus õigusvastaseks. Kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 13). Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanil (I kd, tl 34) on Veerenni tn märgitud olemasoleva magistraaltänavana ning Tehnika tn on märgitud perspektiivse magistraaltänavana. Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 13.07.2015 määruse p-s 11 selgitanud, et maakasutusplaanil tähistatud magistraaltänavate võrk kajastab üksnes varem eksisteerinud olukorda, kus puudusid nii Filtri tee ja Tehnika tn ühendus kui ka raudteeviaduktiga ühendus Järvevana teega. Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemine ei tähenda, et Veerenni tn lakkaks olemast magistraaltänav, kuna liiklusvoolu on jätkuvalt võimalik kesklinna ja Järvevana tee vahel suunata Veerenni ja Tehnika tänavaid kasutades. Seega ei kaasneks Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega üldplaneeringu koostamise hetkel kajastatud olukorra ulatuslikku muudatust.
  1. Tehnilise Järelevalve Ameti 27.06.2011 ehitusluba nr 1703 (I kd, tl 199) nägi ette Veerenni tn raudteeülesõidu tingimusliku lammutamise, kuid raudteeseaduse § 33 lg 2 kohaselt on selle kehtivus lõppenud, mida ringkonnakohus leidis juba 13.07.2015 määruse p-s 12, mööndes samas (p 13), et ilma kehtiva ehitusloata ehitamine võib rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, olenemata sellest, kas kaebajad on väitnud mingite saaste- või muude normide ületamist või kas neile kaasneksid raudteeülesõidukoha sulgemisega ülemäärased kahjulikud tagajärjed. Samas ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2013 määruses nr 3-122363 (p 13) kajastatu käesolevale vaidlusele siiski automaatselt laiendatav, sest praegusel juhul ei ole kaebajad vaidlustanud ühtegi konkreetset haldusakti, vaid esitanud üksnes abstraktsed tuvastamis- ja keelamisnõuded.
  2. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajad ei ole vaidlustanud vastustaja 07.06.2011 väljastatud ehituslubasid nr 49740, 49741 ja 49742 (I kd, tl 177-181), mis puudutavad vaidlusaluse raudteeülesõidu sulgemist ning mille kohta on ehitisregistrile 29.08.2011 esitatud ka ehitamise alustamise teatised. Kehtivate haldusaktide alusel toimingute tegemist ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja tegevus võiks kaebajate õigusi rikkuda ehituslubades sätestatust ulatuslikumalt või viisil, mida ei olnud võimalik ette näha juba ehituslubade väljastamise järgselt ja nende vaidlustamistähtaja jooksul. Kuivõrd Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega seonduvad vastustaja väljastatud ehitusload on kehtivad ja Tallinna linnal puudus kohustus täiendavate haldusmenetluste läbiviimiseks, siis puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus kehtivate ehituslubade realiseerimise vaidlustamiseks. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebuse aluseks ei saa olla ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitse argument.
  3. Kaebajate 23.09.2015 avaldusest nähtuvalt on Tallinna Linnaplaneerimise Amet 24.08.2015 väljastanud projekteerimistingimused nr 231210, mille aluseks oli Tallinna Kommunaalameti 28.07.2015 taotlus ning koostatava ehitusprojekti eesmärk on likvideerida Veerenni tn raudteeülesõit. Kaebajate 16.10.2015 avaldusest nähtub lisaks, et Tehnilise Järelevalve Amet väljastas 14.10.2015 ehitusloa nr 1512299/01049 Veerenni tn raudteeülesõidukoha täielikuks lammutamiseks. Kaebajad on esitanud taotluse saata asi uueks lahendamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule, märkides, et asja uuel lahendamisel on kaebajate täiendavateks taotlusteks ka 24.08.2015 projekteerimistingimuste ja 14.10.2015 ehitusloa tühistamise nõuded. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd halduskohus tagastas kaebuse 26.06.2015 määrusega õiguspäraselt, siis puudub ringkonnakohtul alus saata asja 5
(6)3-15-1487 halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks ning kaebuse muutmine ei ole käesoleva vaidluse raames enam võimalik. Kaebajatel tuleb soovi korral vaidlustada projekteerimistingimused ja ehitusluba eraldi kaebusega ning projekteerimistingimuste osas on halduskohtul võimalik kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel lähtuda 23.09.2015 avalduse esitamise ajast ning vajaduse korral tähtaeg ennistada. II
  1. Kaebajate ringkonnakohtule 23.09.2015 ja 16.10.2015 esitatud menetlusdokumendid sisaldavad ka esialgse õiguskaitse taotlusi, millega palutakse peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2015 projekteerimistingimuste nr 231210 ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 kehtivus. Kuivõrd riigilõivu on tasunud MTÜ Luite Selts, lahendab ringkonnakohus need MTÜ Luite Selts esitatud esialgse õiguskaitse taotlusena ega pea ka vajalikuks kuulata täiendavalt ära teiste menetlusosaliste seisukohti.
  2. Esialgse õiguskaitse taotluste kohaselt ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada, kui selle lahendamise ajal tehakse mingeid edasisi toiminguid seoses Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega. Lisaks projekteerimistingimuste väljastamisele ja raudteeülesõidu lammutamiseks ehitusloa andmisele on Tallinna Linnatranspordi AS sõiduplaanide kohaselt muudetud bussi nr 16 marsruuti alates 28.09.2015 selliselt, et see ei sõida enam Veerenni tn raudteeülesõidukoha kaudu. Kui projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel alustatakse ehitustöid raudteeülesõidukoha likvideerimiseks, siis on hilisem ülesõidu taastamine oluliselt raskendatud või võimatu ja sõiduaeg Luite asumisse pikeneb, kütusekulu suureneb ning liiklus suunatakse veelgi ohtlikumale ringristmikule.
  3. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et raudteeülesõidukoha likvideerimine on käsitatav pöördumatu tagajärjena HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Samas tuleb 23.09.2015 ja 16.10.2015 esialgse õiguskaitse taotlused jätta rahuldamata juba ainuüksi põhjusel, et käesolevas asjas ei saa vaidlustada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2015 väljastatud projekteerimistingimusi ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 väljastatud ehitusluba. Muu hulgas tuleb märkida, et MTÜ Luite Selts ei ole väljastatud projekteerimistingimuste ega ehitusloa osas viidanud menetluslike etteheidete kõrval ühelegi sisulisele puudusele, vaid üksnes Veerenni tn raudteeülesõidu likvideerimise n-ö põhimõttelisele õigusvastasusele, millega ringkonnakohus eespool toodud põhjustel ei nõustu. Kaebajate väited nende õiguste ülemäärasest kahjustamisest on paljasõnalised ja otsitud. Muu hulgas on Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse seletuskirjas Stratum OÜ uuringule tuginedes viidatud, et raudteeveeremi ja mootorsõidukite kokkupõrke võimaluse välistamine muudab liikluslahenduse ohutumaks ning liikluskoormus Luite asumis väheneb, samuti vähenevad liiklusummikud Tehnika ja Veerenni tänavatel. Kaebajatel on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt võimalusi kaitsta oma õigusi raudteeülesõidu lammutamiseks antud ehitusloa vaidlustamise käigus, sealhulgas taotleda selles menetluses esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.