Obsah (8)

§ 235§ 185§ 2§ 151§ 121§ 155§ 108§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits 13.10.2015, Tartu Haldusasi M.V. (V. ) kaebus Jõhvi Vallaval

§ 235lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja viibib kinnipeetavana Viru Vanglas. Kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on XXXXXXXX .
2. 09.05.2014 saabus Jõhvi Vallavalitsusele kaebaja avaldus (tl 6) 25.05.2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks, s.o hääletamiseks. Kaebaja palus Jõhvi Vallavalitsusel kontrollida, kas ta on kantud rahvastikuregistrisse ja valijate nimekirja. Kui seda ei ole tehtud, siis taotles kaebaja, et Jõhvi Vallavalitsus teeks toimingud, mis võimaldaksid tal hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Kaebaja märkis avalduses, et ta on süüdi mõistetud ning kannab karistust Viru Vanglas.
3. Jõhvi Vallavalitsus jättis 12.05.
4. a otsusega nr 3-3/2628-1 (tl 8) kaebaja avalduse rahuldamata. Jõhvi Vallavalitsus selgitas otsuses, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on kaebaja kantud rahvastikuregistrisse; kaebaja valimisõigus on tõkestatud, s.t teda ei ole kantud valijate nimekirja; Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p-i 2 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust; EPVS § 20 lg 3 p-st 1 tulenevalt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva
5. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Eeltoodust lähtudes puudub Jõhvi Vallavalitsusel seaduslik õigus ja kohustus kaebaja rahvastikuregistri andmete muutmiseks rahvastikuregistri valijaregistri osas.
6. 22.05.2014 saabus Tartu Halduskohtule Jõhvi Vallavalitsuse vallasekretäri kaudu kaebaja kaebus (tl 5-5p), milles ta taotles Jõhvi Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist kaebaja kandmiseks rahvastikuregistrisse ja valijate nimekirja, et kaebaja saaks osaleda 25.05.2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel ja hääletamisel. Samuti palus kaebaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks need sätted, mis piiravad kinnipeetavate õigusi osaleda hääletamisel. Kaebaja viitas õiguskantsleri mitmetele seisukohtadele ning nõustus nendega, kus väidetakse, et kinnipeetavate põhiõigused saavad ja on rikutud, kui neid valimistele hääletama ei lubata. Selline piirang on kaebaja hinnangul vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja
8. Jõhvi Vallavalitsuse vallasekretär lisas kaebusele oma seisukoha (tl 3-4), milles ta märkis täiendavalt, et kaebaja ei vasta EPVS § 24 lg 1 p-le 1, mille kohaselt valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel sama seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. Vastustajal puudub pädevus valijate registris muudatuste tegemiseks muudel juhtudel kui EPVS § 24 lg-s 1 sätestatud.
9. Tartu Halduskohus jättis 23.05.
10. a otsusega (tl 25-26) kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et Euroopa Parlamendi liikmete valimispäev Eestis on 25.05.2014; kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ja on Euroopa Parlamendi liikmete valimise päeva seisuga vähemalt 18-aastane; kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse, tema elukoht on rahvastikuregistri andmetel XXXXXXXX ; kaebaja on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab valimispäevale eelneva
11. päeva seisuga valimispäevani vanglakaristust. Isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust ei ole EPVS § 4 lg 3 p 2 kohaselt hääleõiguslik. EPVS § 20 lg 3 p 1 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva
12. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Kaebaja suhtes kehtiv hääletamisõiguse piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb otsesõnu ette võimaluse kehtestada kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ei ole leitud, et kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang on iseenesest lubamatu. Vastuolu selle piirangu ja isiku põhiõiguste vahel on leitud juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust või muid individuaalseid asjaolusid. Hääletamisõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada kaebajat ja kuriteo raskust (Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.
13. a otsus haldusasjas nr XXXXX , p 9). Karistusregistri andmetel kannab kaebaja 9 aasta pikkust vangistust. Kaebaja tunnistati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.01.
14. a otsusega asjas nr XXXXX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 2 ja 3 ning KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos s.o tapmiskatses, mis on toime pandud 2 üldohtlikul viisil ning kahe või enama inimese suhtes. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on Viru Maakohus jätnud 14.05.
15. a määrusega kohtuasjas nr XXXXX kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Nimetatud määrusest nähtub, et kaebajat on varasemalt karistatud ärandamise, kaupluse varguse eest grupis, kakluse eest purjus peaga, röövimise, ebaseadusliku vabadusevõtmise, väljapressimise eest. Seega on pidevalt tõusnud vägivaldsuse tase ja ohtlikkus. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 kohaldamine kaebaja suhtes ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes see piirang võiks olla ebaproportsionaalne. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
16. 10.06.2014 saabus ringkonnakohtule kaebaja apellatsioonkaebus (tl 37-39), milles ta palub Tartu Halduskohtu 23.05.
17. a otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tuvastada kaebaja põhiõiguste ja vabaduste rikkumine ja mõista kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis. Samuti palub kaebaja ringkonnakohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ja tunnistada EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 osas, milles need sätestavad absoluutse keelu kinnipeetavate hääletusõigusele, PS §-ga 11 ja §-ga 58 vastuolus olevaks. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kuivõrd Euroopa Parlamendi valimised on ära olnud ning kaebaja põhiõigused ja –vabadused on saanud pöördumatult kahjustada, on tal mõttekas minna üle hüvitamiskaebusele ja esitada vastustajale mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebaja leiab, et EPVS § 4 lg 3 p-st 2 ja § 20 lg 3 p-st 1 tulenevad piirangud on vastuolus PS §-ga 58, § 156 lg-ga 2 ja §-ga 11 nende koostoimes ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artikliga
18. Kaebaja viitab õiguskantsleri avaldatud seisukohtadele, mille kohaselt ei ole selline absoluutne piirang ja valitud meede mõõdukas. Kaebaja leiab, et kohus ei saa seaduses sätestatud hääletamisõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamisel lähtuda kaebajast või tema kuriteo raskusest. Antud juhul on kaebaja õigusi konkreetselt seadusest tulenevalt rikutud.
19. Tartu Ringkonnakohus tagastas 04.07.
20. a määrusega (tl 48-50) apellatsioonkaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning võttis apellatsioonkaebuse menetlusse nõudes tuvastada Jõhvi Vallavalitsuse toimingu õigusvastasus, millega kaebaja jäeti kandmata 25.05.2014 toimunud Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja.
21. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 56-57) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja esitatud andmete ja kehtiva seadusandluse põhjal ei ole tal EPVS § 4 lg 3 p-s 2 sätestatu kohaselt õigust võtta osa Euroopa Parlamendi valimisel hääletamisest, kuivõrd hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Nii kaebaja enda väidete kui ka halduskohtu otsuses toodu põhjal on kaebaja kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust, mistõttu ei ole tal õigust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Kuna kaebajal ei ole valimisõigust, ei saanud teda EPVS § 24 lg 1 punkti 1 järgi valijate nimekirja kanda. Vastustaja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja omab rahvastikuregistrijärgselt elukohta, milleks ei ole Jõhvi vald. Vastustaja ei saa rahvastikuregistri toiminguid teha teise omavalitsuse territooriumil elukohta omava isiku kohta. Seega palub vastustaja kohtul võtta seisukoht sarnases olukorras samasisuliste avalduste pädeva adressaadi suhtes, s.t kas avalduse valijate nimekirja kandmiseks võib esitada mistahes omavalitsuse valla- või linnasekretärile või tuleks vastav taotlus esitada rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsuse valla- või linnasekretärile. Vastustaja leiab, et rahvastikuregistrijärgset elukohta omav isik peaks pöörduma selle omavalitsuse poole, kus tema elukoht asub. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
22. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 200 p 5 alusel jätta läbi vaatamata, halduskohtu otsus tühistada ning menetlus asjas lõpetada. 11. Ringkonnakohus pidas käesolevas asjas vajalikuks hinnata kaebaja esitatud kaebuse lubatavust ning kontrollida, kas esineb aluseid selle läbi vaatamata jätmiseks.

§ 185

lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Kaebuse lubatavuse hindamise osas ei ole apellatsioonimenetlust reguleerivates sätetes teisiti reguleeritud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole see vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse lubatavuse hindamist alles apellatsioonimenetluses ei saa käesolevas asjas pidada ebamõistlikuks, kuivõrd see teenib haldusasja õigesti lahendamise eesmärki (

§ 2lg 2).

Samuti ei saa iseenesest ebamõistlikuks pidada olukorda, kus ringkonnakohus kontrollib pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist apellatsioonimenetluses halduskohtu poolt sooritatud toimingute õiguspärasust. Käesolevas asjas on vastustaja apellatsioonimenetluses selgelt palunud ringkonnakohtul võtta seisukoht ka kaebuse lubatavusega seonduva asjaolu osas, s.o selle osas, kas avalduse isiku kandmiseks valijate nimekirja võib esitada mistahes omavalitsuse valla- või linnasekretärile, või tuleks vastav taotlus esitada rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsuse valla- või linnasekretärile. Seega leiab ringkonnakohus, et on käesolevas menetlusstaadiumis õigustatud kontrollima, kas halduskohus on kaebuse lubatavuse hindamisel toiminud õiguspäraselt ning kas esineb aluseid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuigi käesolevaks ajaks on haldusasjas menetletavaks nõudeks hilisemat kahju hüvitamise nõuet ettevalmistav tuvastamisnõue, ei välista see halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse lubatavuse hindamist ning vajadusel kaebuse läbi vaatamata jätmist. Ka muudetud kaebusega soovis kaebaja tunnistada õigusvastaseks Jõhvi Vallavalitsuse toimingu, mis seisnes kaebaja EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 alusel valijate nimekirja kandmata jätmises. 12. Juhuks, kui halduskohtule esitatud kaebus ei ole kohtus menetlemiseks lubatav, on

§-s 121 sätestatud kaebuse tagastamise alused. Kui

§-s 121 nimetatud kaebuse tagastamise alused ilmnevad pärast kaebuse menetlusse võtmist, on kohtul võimalus jätta kaebus läbi vaatamata

§ 151

alusel.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tulenevalt

§ 151

lg 2 p-st 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 151lg 2 p 1 järgi.

Kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud kaebuse eesmärgiks on olnud see, et ta saaks hääletada 25.05.2014 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et hääletamisõiguse tõhusaks õiguskaitsevahendiks on vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmine, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla või linnasekretärile (RKPJKm 22.01.2013, nr 3-4-1-26-12, p 31; RKPJKo 14.11.2013, 3-4-1-58-13 p 34). Kaebaja on küll esitanud Jõhvi Vallavalitsusele avalduse (tl 6) valijate nimekirjas vajalike muudatuste tegemiseks, et ta saaks osaleda saabuvatel Euroopa Parlamendi valimistel, ning seejärel kaebuse halduskohtule Jõhvi Vallavalitsuse kohustamiseks kaebaja valijate nimekirja kandmiseks, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Jõhvi Vallavalitsuse vastu esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 4

1. EPVS § 7 lg 1 kohaselt moodustatakse hääletamise korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil valimisjaoskonnad. EPVS § 20 lg 1 järgi korraldab rahvastikuregistri vastutav töötleja rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonile kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. EPVS § 20 lg 2 ls 1 kohaselt on valijate nimekirja koostamise aluseks EPVS § 17 lõikes 3 sätestatud isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud andmed valimispäevale eelneva
2. päeva seisuga. Tulenevalt EPVS § 20 lg-st 4 kantakse valija selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht
3. päeval enne valimispäeva. EPVS § 24 lg 2 järgi esitab isik valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile, ning valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Tulenevalt EPVS § 24 lg-st 4 teeb muudatusi valijate nimekirjas jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust küll valla- või linnasekretäri pädevus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitatud avalduste läbi vaatamiseks, kuid see pädevus saab olla territoriaalselt piiratud üksnes selle kohaliku omavalitsusega, kus valla- või linnasekretär on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 55 lg 1 alusel ametisse nimetatud ning oma ametikohustusi täidab. Vastava omavalitsuse valla- või linnasekretär saab kontrollida üksnes nende valimisjaoskondade valijate nimekirjades olevate andmete õigsust, mis asuvad konkreetse valla või linna territooriumil. EPVS § 20 lg-tes 1-4 sätestatust nähtub, et valijat ei saa kanda nende valimisjaoskondade valijate nimekirja, mille territooriumil ei asu tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 9 lg 2 p-st 1 tulenevalt viib haldusmenetluse seoses isikuga asja alluvuse määratlemisel erinevate tööpiirkondadega haldusorganite vahel läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas on või viimati oli isiku elu- või asukoht. Seega tuleneb eeltoodud sätetest nende koosmõjus, et valla- või linnasekretäril puudub territoriaalne pädevus kanda vastava valla või linna valimisjaoskonna valijate nimekirja isikut, kelle elukoht ei asu rahvastikuregistrisse kantud andmetest nähtuvalt selle valimisjaoskonna territooriumil.
4. Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukoht XXXXXXXX . Pajusi Vallavalitsus on EPVS § 7 lg 2 alusel oma 22.07.
5. a määrusega nr 3 „Valimisjaoskondade moodustamine“ (määrus nr 3) moodustanud Pajusi vallas valimisringkonnas nr 1 kaks alalist valimisjaoskonda, ning määruse nr 3 § 2 lg 2 kohaselt kuulub kaebaja registrijärgse elukoha asukohaks olev XXXXX valimisjaoskonna nr 2 alla. Seega oleks tulenevalt EPVS § 20 lg-st 4 olnud kaebajat võimalik kanda üksnes Pajusi valla valimisjaoskonna nr 2 valijate nimekirja. Selles konkreetses valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks EPVS § 24 lg 4 alusel oli aga pädevus üksnes Pajusi Vallavalitsuse vallasekretäril, mistõttu oleks ka avaldus EPVS § 24 lg 2 alusel tulnud esitada Pajusi Vallavalitsuse vallasekretärile. Tulenevalt käesoleva määruse eelmises punktis esitatud selgitustest puudus Jõhvi Vallavalitsuse vallasekretäril pädevus kaebaja esitatud avalduse läbivaatamiseks, kuivõrd rahvastikuregistrijärgsest elukohast tulenevalt pidi kaebaja valimistel osalemiseks kantama Pajusi valla valimisjaoskonna nr 2 valijate nimekirja, mitte mõnda Jõhvi valla valimisjaoskonna valijate nimekirja. Kaebaja ei ole andnud kohtule alust kahelda rahvastikuregistrisse tema elukoha kohta kantud andmete õigsuses, ning ka asjaolu, et kaebaja viibis Jõhvi Vallavalitsusele avalduse esitamise ajal Viru Vanglas, ei muuda seda, et kaebaja pidi valimistel osalemiseks olema kantud just Pajusi valla vastava valimisjaoskonna valijate nimekirja.
6. Tulenevalt HMS § 15 lg-st 4 jätab haldusorgan juhul, kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Ringkonnakohus leiab, et Jõhvi Vallavalitsus on eelnimetatud sättes toodud kohustusi 5 rikkunud. Jõhvi Vallavalitsus, saanud 09.05.2014 kaebaja avalduse toimingute tegemiseks tema Euroopa Parlamendi valimistel osalemise võimaldamiseks, oleks pidanud jätma kaebaja avalduse läbi vaatamata, selgitades talle, et rahvastikuregistrisse kantud andmetest nähtuvalt on tema avalduse läbivaatamiseks pädevaks organiks Pajusi Vallavalitsus, või edastama ise kaebaja avalduse Pajusi Vallavalitsuse vallasekretärile, teatades sellest kaebajale. Ringkonnakohtu hinnangul ei too see haldusorgani poolne minetus menetlusnormide järgimisel aga käesolevas asjas kaasa olukorda, kus Jõhvi Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks esitatud kaebus tuleks halduskohtus sisuliselt läbi vaadata. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, oleks käesolevas asjas esitatud kaebusega soovitud eesmärk olnud saavutatav üksnes juhul, kui vaidlustatud oleks kaebaja rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsuse, s.o Pajusi valla toiminguid, ning kaebusega oleks taotletud kohustada Pajusi Vallavalitsuse vallasekretäri kandma kaebaja talle hääletamisõigust kaasatoovasse valijate nimekirja. Sellist eesmärki ei ole aga võimalik saavutada Jõhvi Vallavalitsuse kui selleks pädevust mitteomava haldusorgani vastu esitatud kaebusega.
7. Seega ei ole halduskohtule käesolevas asjas esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning see tuleb jätta

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 151

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 23.05.2014. a otsuse.

§ 155

lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega jäetakse kaebus läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

§ 235

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. 17.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja oli nii halduskui ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivust vabastatud.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb riigilõiv, mille tasumisest oli kaebaja vabastatud, Eesti Vabariigi kanda. Apellatsioonkaebusele lisatud õiguskantsleri kirjad ning väljavõte õiguskantsleri tegevuse ülevaatest (18 lehel) tuleb kaebajale tagastada, kuna haldusasi jääb sisuliselt läbi vaatamata ning tegemist on avalikult kättesaadava informatsiooniga. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/