Tsiviilasi nr: 2-14-16847 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-16847 Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2015, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, A

§ 306

lg 5 kohaselt peab kohtuotsus olema kätte toimetatud.

§ 322

lg-st 1 tulenevad eeldused tagaseljaotsuse kättetoimetatuks lugemiseks ei ole antud juhul täidetud, kuna dokument oli kätte antud mitte kostja aadressil ja mitte kostjale. Seega kaja esitamise tähtaeg hakkas kulgema 23.12.2014, st järgmisest päevast peale tutvumist toimikus oleva tagaseljaotsusega. Kostja andmetel sai ta hagiavalduse kätte isiklikult postkontorist, kui pöördus sinna kas ema palvel või muul vajadusel. Et kostja ei oska eesti keelt, ei tunne Eesti õigust ja tema majanduslik olukord ei võimaldanud tal pöörduda õigusnõustaja või tõlgi poole, samuti põhjusel, et kostjal kogunes palju erinevaid raskesti lahendatavaid probleeme, ja talle saadeti erinevaid kirju, ei pööranud kostja piisavat tähelepanu kättesaadud dokumentidele antud asjas, millede sisu polnud talle arusaadav. Dokumentide suur maht ei võimaldanud tal loota ka naabrite tasuta abile dokumentide tõlkimisel. Kostja ei saanud oma puuduliku õigusteadlikkuse tõttu aru, et tegemist on nii tähtsate dokumentidega, milledele tuleb vastata kiiresti. Kostja ei osanud eristada kohtudokumente muudest dokumentidest, mida talle saadeti, sh seoses hagejapoolsete kohtuväliste toimingutega. Kostjale selgitati hagiavalduse ja kohtumääruse olemust alles 20.12.2014. Kostja palub menetluse taastada, kuna ei saanud hagile vastata kohtu poolt määratud tähtajal oma puuduliku õigusteadlikkuse, eesti keele mittetundmise ja kehva majandusliku olukorra tõttu, milline ei võimaldanud pöörduda tõlgi või õigusnõustaja poole, et dokumentide olemusest teada saada. 5. Hageja 10.07.2015 seisukoha kohaselt leiab hageja, et kostja tegevusetus ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest, seega tuleb kostja kaja jätta rahuldamata.

§ 306lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale 2

§ 307

lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 322

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja on 26.08.2008 sõlmitud laenulepingus avaldanud oma aadressiks XXXXX XX-XX, XXXXXX. Kohus toimetas 09.06.2014 kostjale aadressil XXXXX XX-XX, XXXXXX kätte hagimaterjalid. Kohus toimetas 27.09.2014 kostja emale aadressil XXXXX XX-XX, XXXXXX kätte tagaseljaotsuse. Eelnevast tulenevalt on võimalik eeldada, et kostja alaline elukoht viimase 7 aasta jooksul on olnud XXXXX XX-XX, XXXXXX. Hageja on seisukohal, et kostjal oli võimalik tagaseljaotsusega tutvuda varem, kui „juhuslikult E-toimiku kaudu“ ja kolm kuud pärast tagaseljaotsuse tegemist. Menetlusdokumendid on kättetoimetatud kostja eluruumis elavale täisealisele isikule (

§ 322lg 1).

Hageja ei leia ühtegi põhjendust, miks peaks kostja ema kostjat mitte teavitama menetlusdokumentide kättetoimetamist.

§ 415

kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, tingitud mõjuvast põhjusest. Hageja leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus kaja esitamiseks, mistõttu tuleb kostja poolt esitatud kaja jätta rahuldamata.

1. Harju Maakohtu 03.07.2015 kohtumääruse kohaselt rahuldas kohus DA menetlusabi taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel ning vabastas DA tsiviilasjas nr 2-14-16847 kaja menetlemisega kaasnevatest menetluskuludest. Maakohtu määrus
2. Maakohus jättis 06.08.2015 määrusega kaja rahuldamata.
3. Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikuga, kostja esitatud kaja taotlusega ja hageja seisukohaga kajale, leiab, et kostja kaja tagaseljaotsusele tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 417 lg 1 kohaselt lahendab kohus kaja määrusega. Vajaduse korral lahendatakse kaja kohtuistungil. 10.

§ 415

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ning tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 11. Vastavalt

§ 422

lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. 12. Kohtutoimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on kostja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 09.06.2014 (tl 52). Seega peab kostjal olema mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmisel. Kostja selgituste kohaselt ei saanud kostja hagile vastata kohtu poolt määratud tähtajal oma puuduliku õigusteadlikkuse, eesti keele mittetundmise ja kehva majandusliku olukorra tõttu. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta kaja rahuldamata ja menetlus asjas taastamata, kuna kostja poolt toodud põhjustel, mille tõttu ta jättis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata ja kohtule sellest teatamata, ei saa lugeda

§ 422

lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks.

§ 323

§ 422lg 1 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt ei esinenud kostjal kohtu hinnangul mõjuvaid põhjuseid hagile vastamata jätmiseks. 13. Kohus märgib ka, et kuivõrd kohus lahendas käesoleva tsiviilasja tagaseljaotsusega hageja taotlusel, oli kohtu hinnangul hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kui hagi ei oleks kohtu hinnangul olnud õiguslikult põhjendatud, teinuks kohus otsuse, millega oleks jätnud hagi rahuldamata. 14.

§ 415

lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. 15. Kohtu hinnangul ei esitanud kostja kaja ka

§ 415

lg 2 tuleneva tähtaja jooksul, st 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. 16. Tagaseljaotsus on kätte toimetatud kostja emale TA-le aadressil XXXXX XX-XX, XXXXXX.

§ 322

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

1. Kostja elukohaks nii laenulepingu kui ka hagiavalduse kohaselt oli märgitud XXXXX XX-XX, XXXXXX. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud aadressil XXXXX XX-XX, XXXXXX. Kohtuotsus on toimetatud kohtu poolt samuti aadressile XXXXX XX-XX, XXXXXX, mille võttis vastu kostja eluruumis elav ema. Kostja väitel ei elanud ta emaga samal aadressil XXXXX XX-XX, XXXXXX. Kuivõrd kohtutoimikust nähtuvalt on kostja elukohaks märgitud XXXXX XX-XX, XXXXXX ning kostja on nimetatud aadressil ka isiklikult hagimaterjalid vastu võtnud ei olnud kohtul alust kahelda, et XXXXX XX-XX, XXXXXX ei ole kostja elukohaks. Kui kostja väitel oli tema elukoht mujal, siis oleks pidanud kostja oma väidetavast tegelikust elukohast kohut teavitama. Kostja väited ema kehvast mälust ja kostjale tagaseljaotsuse mitteandmisest on paljasõnalised ja tõendamata.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tagaseljaotsus kostjale kätte toimetatud

§ 322

lg 1 alusel kostjaga samas eluruumis elavale isikule, kostja emale, 27.09.2014 (tl 56), millisest kuupäevast hakkas kulgema ka kaja esitamise 30-päevane tähtaeg. Seega kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja sai tagaseljaotsusest teada juhuslikult, kui tutvus kohtus 22.12.2014 tsiviilasja toimikuga ning kaja esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 23.12.

1. Määruskaebus
2. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada täies ulatuses, teha uus määrus, millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasja menetlus ning vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ilma kohustuseta maksta menetluskulud menetluse lõpus riigieelarvesse.
3. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on kaja lahendamisel suhtunud kostja olukorda formaalselt ega ole arvestanud reaalsete eluliste raskustega, mis takistasid kostjat hagile vastamast. Kostja majanduslik olukord oli kehv, kostja ei oska eesti keelt, ei tunne Eesti õigust ja tal ei olnud võimalik rahavahendite puudumise tõttu pöörduda õigusnõustaja või tõlgi poole. Kostja ei saanud puuduliku õigusteadlikkuse 4

§ 659, § 667, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Harju Maakohtu 06.08.2015 määrus tuleb menetlusnormi eksliku kohaldamise tõttu osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis DA esitatud kaja rahuldamata (kohtumääruse resolutsiooni p 1). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab DA kaja Harju Maakohtu 17.09.2014 tagaseljaotsuse peale läbi vaatamata. Ülejäänud osas tuleb Harju Maakohtu 06.08.2015 määrus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi. 27. Käesolevas tsiviilasjas on hagi kostjale kätte toimetatud isiklikult (tlk 52), tagaseljaotsus on tehtud 17.09.2014 ning see on määruskaebuse esitajale kätte toimetatud

§ 322lg 1 alusel üleandmisega temaga samas eluruumis elavale isikule, emale (tlk 56).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud usutavaid tõendeid selle kohta, et aadress, millel kohus on talle kätte toimetanud nii hagimaterjalid kui tagaseljaotsuse (XXXXX XX-XX, XXXXXX), ei olnud tema elukoht dokumentide kättetoimetamise ajal. Selle väite lükkab ümber ainuüksi fakt, et hagimaterjalid on kostja kätte saanud isiklikult samalt aadressilt. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kostja emale kättetoimetamisest järgnevast päevast hakkas kulgema kaja esitamise 30-päevane tähtaeg. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kostja poolt esitatud kaja kohtusse jõudnud hilinemisega. 28. Riigikohus on lahendis 3-2-1-177-13 asunud järgnevale seisukohale: „Kooskõlas

§ 68

lg-tes 1 ja 2 sätestatuga oleks kostja pidanud esitama tähtaja ennistamise taotluse maakohtule koos kajaga. Eeltoodust tulenevalt tühistas ringkonnakohus põhjendatult maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis kaja läbi vaatamata, sest kostja ei esitanud kaja

§ 415lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul“. 5

§ 68

lg 1 kohast avaldust kaja esitamise tähtaja ennistamiseks.

§ 68

lg 1 kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avaldus esitada samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses tuleb märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistused.

§ 66

kohaselt ei ole juhul, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331lg-s 1 sätestatud juhul.

30. Kuna käesoleval juhul on kaja tagaseljaotsuse peale esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, ei ole

§-st 66 tulenevalt kostjal õigust kaja esitada ning maakohus oleks pidanud jätma kaja läbi vaatamata. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse p 1 kaja rahuldamata jätmise osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab DA kaja Harju Maakohtu 17.09.2014 tagaseljaotsuse peale läbi vaatamata. 31. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on maakohus tagaseljaotsuse teinud kirjeldava ja põhjendava osata, lisamata neid ka kaja lahendamise määrusesse. Riigikohus on lahendis 3-2-1-181-13 andnud juhise, et kohus peab ka tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima omal algatusel hagi veenvust st õiguslikku põhjendatust ning tegema seda ka kaja menetlemisel, isegi kui kajas ei ole hagi põhjendamatusele osutatud. Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 413lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväited.

1. Riigikohtu lahendite 3-2-1-103-12 ja 3-2-1-143-07 juhiste kohaselt ei ole tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine ning selle saab kõrvaldada ka ringkonnakohus või Riigikohus.
2. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust kirjeldava ja põhjendava osaga järgnevalt: hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.08.2008 laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 152173,91 eurot tähtajaga kuni 15.08.
3. Hageja maksis laenu kostjale välja neljas osas. Kostja peamiseks kohustuseks oli laen tagasi maksta ning kanda põhiosa ja intress lepingus nimetatud kontole iga kalendrikuu
4. kuupäevaks. Kuna kostja jättis osamaksed osaliselt või täielikult tasumata, saatis hageja kostjale 07.11.2011 lepingu ütlesütlemise avalduse. Lepingu tagatiseks olnud kinnistu realiseerimisest laekus hagejale 53684 eurot, mille järgselt jäi kostjal hagejale tasuda veel 101417,22 eurot (sh põhivõlg 94847,10 eurot ja intressivõlgnevus 6570,12 eurot), mis on tasumata hagiavalduse esitamise päeva seisuga.
5. VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja § 100 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt

§ 413lg 1 teise lause kohaselt omaksvõetuks. 6

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb

§ 172

lg 1 kohaselt määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna menetlusosalistel ringkonnakohtule esitatud vastuste kohaselt apellatsiooniastmes menetluskulusid ei tekkinud, jätab kohus apellatsiooniastme menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 7