2-14-489/70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2015, Tallinn Kohtuasja number 2-14-489 Kohtuasi DH hagi AH suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.04.2015 otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik DH apellatsioonkaebus ja AH vastuapellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1102,50 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised, nende esindajad Hageja DH (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja VP ja lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova vastu väljamõistetud elatise Kostja AH (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olesja Polehhina Istungi toimumise aeg 22.09.2015 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2015 otsus ja teha uus otsus, millega jätta DH hagi AH vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks rahuldamata.
2. DH apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. AH vastuapellatsioonkaebus rahuldada.
4. Vabastada DH Harju Maakohtu 04.03.2014 määruse alusel tasumata riigilõivu 150 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Ülejäänud osas jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud DH kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
5. DH esitas 06.01.2014 Harju Maakohtule hagi AH vastu elatise suurendamiseks.
6. Harju Maakohtu 07.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52393 kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus AH tasuma oma poja DH ülalpidamiseks elatist alates 01.11.2012 170 eurot kuus ning lisaks sellele 50 % lasteaia üldkuludest, kusjuures lasteaia üldkulusid tõendab hageja seaduslik esindaja kostjale esitatud arvetega.
7. Lapse ema on hetkel töötuna arvele võetud ja majanduskriisi tõttu on perekonna sissetulek oluliselt vähenenud, seega palub hageja elatise suurendamist. Lapse ema keskmine igakuine sissetulek on 450 eurot, mis ei ole lapse normaalseks ja vaimseks arenguks piisav. Hageja leiab, et on alus vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks, nii et kostja tasub enam kui 50% hageja vajadustest.
8. Hageja ülalpidamisele kulub 683,04 eurot kuus. Hageja palus suurendada kostjalt väljamõistetud elatist 300 euroni igakuiselt alates hagi esitamisest (06.01.2014) kuni hageja täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja vastuväited
9. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja igakuised vajadused on ebamõistlikult suured ja ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole tõendanud vajaduste suurenemist. Kostja osaleb lapse kasvatamises ning on nõus tasuma miinimumelatist. Lapse ema ei ole põhjendanud, miks ta ei saa tööl käia, kuna tegemist on töövõimelise noore naisega. Kostja ei tööta alates märtsist
10. Tööl mittekäimine ei anna alust vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks. Esimese astme kohtu otsus
11. Harju Maakohtu 10.04.2015 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning muudeti Harju Maakohtu 07.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52393 väljamõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 10.04.2015 kuni lapse täisealiselt saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuses on maakohus ekslikult märkinud, et mõistab elatise välja AH-lt AH kasuks.
12. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt nõutud kulutused (mänguasjadele 40 eurot, kino-, teatri- jm ürituste kulu ja teiste laste sünnipäevade kulu 30 eurot, 2 kingituste kulu 25 eurot, tervishoiukulu 25 eurot, lasteaia- ja lisakulu 100 eurot, keelekursuste ja spordikulu 80 eurot, vee- ja vee soojendamise kulu 38,04 eurot, eluaseme kulud 70 eurot ja puhkusekulu 125 eurot on põhjendatud.
13. Kohus nõustus hagejaga, et lapsele on võimalik 40 euro ulatuses igakuiselt mänguasju osta, kuid see ei ole vajalik tema igapäeva vajaduste rahuldamiseks. Maakohus luges põhjendatud kino- ja teatrikuluks 2,92 eurot, sest selle summa ulatuses on hageja esitanud selle kulu kohta tõendeid. Maakohus luges vajalikuks ja mõistlikuks igakuiseks sünnipäevakinkide kuluks 5 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et sünnipäevakingid hageja sõpradele on ülepaisutatud. Hageja on väärtuslike kinkide tegemist põhistanud, kuid keskmiselt 46,33 euro suuruste kingituste tegemist kolmeaastase lapse poolt ei saa lugeda tema igapäevaste vajaduste hulka.
14. Maakohus pidas põhjendatuks hageja igakuiseks kingituste kuluks 7,08 eurot, kuna põhjendatud on hageja sünnipäeva peoruumi üüri arvestamine vajaduste hulka. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvestada igakuise hageja elatise hulka neid kingitusi, mida vanemad teevad lapsele sünnipäevaks jm tähtpäevadeks. Kinke ei saa lugeda hageja igakuiste põhivajaduste hulka.
15. Maakohus luges põhjendatud igakuiseks tervishoiukulu suuruseks 5 eurot. Hageja ei ole esile toonud erilisi vajadusi seoses tervisega. Kostja on nõustunud hageja tervishoiukuluga 5 eurot kuus. Hageja ei ole suuremas määras kulu kohta tõendeid esitanud.
16. Kohus pidas põhjendatuks lasteaia lisakulu suuruseks 5 eurot. Kohus pidas mõistlikuks ja hageja vajadusest lähtuvalt lasteaias toimuvatel kultuurisündmustel osalemist, samuti kord aastas fotode tellimist. Maakohus luges alates 01.09.2014 põhjendatud igakuiseks spordikulu suuruseks 30 eurot. Kuna hageja on tõendanud oma liitumist treeningrühmaga septembris 2014, siis tuleb spordikulu arvestada alates 01.09.
17. Vanematel on ühine hooldusõigus ning kostja on nõustunud hageja treeningus osalemisega, mille igakuine kulu õppeaastal on kokku 30 eurot, s.o 22,50 eurot kalendrikuus (30 eurot x 9 treeningkuud : 12 kalendrikuuga), millele lisandub treeningriiete kulu 23 eurot aastas, s.o 1,92 eurot kuus, ning alates hageja neljaaastaseks saamisest võistlustel osalemise tasu keskmiselt 4,38 eurot kuus. Treeningute kogukulu ei ole suurem üldteada olevast kulust huvialadele. Vaidlus puudub selles, et hageja keelekursustel ei osale. Samas ei nõustu kohus hagejaga selles, et huviala kulude hulka tuleb lugeda igasugused võimalikud tulevikus tekkida võivad kulud, nt seoses keeleõpingute, treeninglaagri, välisvõistlustega.
18. Maakohus ei pidanud puhkusekulu lapse tavalisest elulaadist lähtuvalt vajalikuks kuluks. Hageja esitatud tõendid ei näita nimetatud kulude kandmist. Ühist hooldusõigust teostavatel vanematel on võimalik tulevikus tekkida võivas puhkusekulus alati eraldi kokku leppida.
19. Maakohus leidis, et ei ole alust kõrvale kalduda vanemate ülalpidamise võrdsusest. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei ole asunud tööle, ei anna selleks alust. Mõlemad vanemad ei tööta, kuigi nende töövõimet ei ole piiratud, kummalegi ei kuulu kinnisvara, mõlemal on ainult üks ülalpeetav, see on hageja. Seega on vanemate majanduslik olukord sarnane. Kokku luges maakohus hageja põhjendatud vajaduseks igakuiselt ajavahemikul 06.01.2014-31.08.2014 328,81 eurot, millest kummagi vanema kanda jääks 164,41 eurot ning alates 01.09.2014 358,81 eurot, millest kummagi vanema kanda jääks 179,41 eurot. Järelikult ei ole Harju Maakohtu 07.03.2012 määruses nr 2-11-52393 tuvastatud asjaolud sedavõrd muutunud, et annaksid alust hageja vajaduste suurust muuta. Samas võttes arvesse miinimumelatise suurust
20. aastal (195 eurot), muudab kohus Harju Maakohtu 07.03.2012 määrusega nr 2-11-52393 väljamõistetud elatise suurust alates otsuse tegemisest 3 (10.04.2015) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 10.04.
22. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 2 ja § 163 lg 1), kuna hagi rahuldamise ulatust arvestades oleks äärmiselt ebaõiglane kostja menetluskulude hageja kanda jätmine. Apellatsioonkaebus
23. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
24. Maakohus on teinud lahendi peamiselt kostja väidetele tuginedes. Samuti on täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata hageja 18.02.2015 esitatud asjaolude täpsustuse. Hageja on loobunud hagiavalduses kuludest mähkmetele ning palunud asendada mähkmete kulu juuksuri peale tehtavate kuludega. Maakohus on jätnud sellise väite analüüsimata.
25. Harju Maakohtu 07.03.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-11-52393 alusel kohustus kostja tasuma elatist keskmiselt 198,69 eurot (170 eurot + lasteaiakulu 28,69 eurot) kuus. Vaidlustatud maakohtu otsuse järgi kohustub kostja aga maksma elatist 195 eurot kuus. Kostja ei esitanud vastuhagi ega palunud elatist vähendada. Seega on maakohus ületanud esitatud nõude piire.
26. Hagejale jääb ebaselgeks, kuidas on maakohus asunud seisukohale, et mänguasjade kulu moodustab 33,34 eurot ning mis arvutusest tulenevalt on kohus lugenud põhjendatuks mänguasjade kuluks 20 eurot. Samuti on üllatuslik kohtu järeldus, et meelelahutuse kuluna on põhjendatud 2,92 eurot kuus (nt on ühe kinopileti hind juba miinimum 3,50 eurot). Hageja ei ole nõus, et sünnipäevakinkide ja tervishoiukulu on 5 eurot. Hagejale jääb ebaselgeks kohtu arvutuskäik, mille järgi kohus leidis, et põhjendatud on hageja sünnipäeva peoruumi üüri arvestamine vajaduste hulka 7,08 euro ulatuses. Hageja ei nõustu, et põhjendatud lasteaia lisakuluks on 5 eurot. Kohus on jätnud analüüsimata hageja seisukohad ja tõendid. Ebaõige on kohtu järeldus, et ühist hooldusõigust teostavatel vanematel on võimalik puhkusekulus eraldi kokku leppida. Kui asi on jõudnud kohtusse, siis on ebaõige järeldus, et puhkuse küsimust oleks võimalik lahendada kohtuväliselt.
27. Haritud töövõimelisel noormehel on kergem tööd leida, kui emal, kelle ülalpidamisel on väike laps ja kes ei oma kõrgharidust. See hageja väide on jäetud maakohtu poolt analüüsimata. Vastuapellatsioonkaebus
28. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
29. Kohtuotsus menetluskulude osas on ebaõiglane kostja suhtes, kuna ta on pidanud alusetult algatatud menetluse jaoks tegema kulutusi õigusabiteenusele. Kostja täidab oma ülalpidamiskohustust täiel määral ning temale lisakulu tekitamine kohtumenetluses kasutatud esindaja näol on ebaõiglane. Kostja menetluskulude jätmine hageja kanda ei kahjusta hagejat, kuna ta saab endale esindajat lubada. Kui kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis jätkab hageja kostja kiusamast ning esitab lähima aasta jooksul uue hagi, kuna tal ei ole midagi rahaliselt kaotada. Samas peab kostja jälle kasutama õigusabi. Vastustajate seisukohad 4
30. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
31. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära kostja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
32. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles taotleb Harju Maakohtu 07.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52393 kinnitatud kompromissiga määratud elatise,170 eurot kuus pluss 50 % lasteaia üldkuludest, suurendamist 300 euroni kuus. Seega ei ole tegemist elatise väljamõistmise hagiga, vaid juba väljamõistetud elatise suurendamise nõudega.
33. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. See kehtib TsMS § 432 järgi ka menetluse lõpetamise määruse kohta. Seega välistab põhimõtteliselt ka elatise kohta tehtud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta samas asjas kohtusse pöördumise. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu otsused 3-2-1-66-08 p 18; 3-2-1-127-09 p 10; 3-21-33-11 p 26).
34. Harju Maakohtu 07.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52393 kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus AH tasuma oma poja DH ülalpidamiseks elatist alates 01.11.2012 170 eurot kuus ning lisaks sellele 50 % lasteaia üldkuludest, kusjuures lasteaia üldkulusid tõendab hageja seaduslik esindaja kostjale esitatud arvetega. Käesoleva hagi esitamist põhjendab hageja sellega, et lapse ema on hetkel töötuna arvele võetud ja majanduskriisi tõttu on perekonna sissetulek oluliselt vähenenud ning märgib üldsõnaliselt, et lapse kasvades vajadused suurenevad Hageja leiab, et on alus vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks, nii et kostja tasub enam kui 50 %. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tegemist asjaolude muutumisega. Hageja seaduslik esindaja pole kunagi omanud töökohta ega omanud seda ka kompromissi sõlmimisel. Samuti märgib kostja, et hageja ei ole selgitanud ega põhistanud ülalpidamiskulude suurenemist, võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Kostja on seisukohal, et tema poolt antav ülalpidamine on piisav ning selle muutmine ei ole vajalik.
35. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et elatise suurendamiseks tegelikult alused puuduvad. Vanemate varanduslik seisund ei ole võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga muutunud. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei ole asunud tööle, 5 ei anna alust kõrvale kalduda vanemate võrdsest ülalpidamise kohustusest. Harju Maakohtu 07.03.2012 määruses nr 2-11-52393 tuvastatud asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et annaksid alust hageja vajaduste suurust muuta. Maakohus on hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi ja leidnud, et need ei ole sellises ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles osas, ehkki maakohus ei oleks pidanud kululiikide kaupa hageja poolt nõutud summasid analüüsima, kuna hageja ei ole põhistanud vajaduste suurenemist kululiikide kaupa võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma elatist suuremas summas kui minimaalne. Tegemist on tavalise väikelapsega, kellel puuduvad erivajadused. Seega puuduvad alused elatise suurendamiseks.
36. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
37. Maakohus otsustas ebaõigesti hagi osaliselt rahuldada. Ka hageja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et tegemist on hagi osalise rahuldamisega, vaid leiab, et maakohus on ületanud nõude piire. Hageja pöördus kohtusse elatise suurendamiseks, mitte vähendamiseks. Hageja toob välja, et kompromissi kohaselt oli kostja kohustatud tasuma igakuise elatisrahana keskmiselt 198,68 eurot (170+28,69), maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostjal aga edaspidi tasuda vähem, see on 195 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub selles osas hagejaga. Hagi alusena ei tugine hageja asjaolule, et kompromissina saadav elatis oleks väiksem, kui riiklikult kehtestatud miinimummäär ega palu elatist suurendada miinimummäärani. Hageja soovib saada elatist vähemalt 300 eurot kuus ja kui riiklikult kehtestatud elatise miinimummäär ületab seda summat, siis miinimummääras.
38. Kompromissiga väljamõistetud elatise muutmine ja väljamõistmine alates 10.04.2015 miinimummääras ei ole põhjendatud, kuna kompromissi kohaselt maksmisele kuuluv summa on suurem. Arvestades ka lasteaiatasu suurenemist 2015 aastal, mis nähtub jaanuarikuu eest esitatud arvelt (II kd, lk 151), kus suurenenud on nii kohatasu kui ka ujula kasutamise tasu, on kompromissiga saadav summa 2015 aastal veelgi suurem, kui hageja on apellatsioonkaebuses
39. aasta keskmisena välja toonud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
41. Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le
42. 6 Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ 7