Obsah (9)

§ 11§ 3§ 14§ 5§ 18§ 2§ 23§ 15§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2540 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Z.Z. pa

) § 23 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse Z.Z. (sündinud xx xx xxxx) kinnipidamise ning kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud.

1. 06.10.2015 kell 20:35 pidasid Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve ametnikud Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 182 km. kinni 48tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Albaania kodaniku Z.Z. (sündinud xx xx xxxx) ja toimetasid isiku PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna arestikambrisse. Isiku passis puudus Schengeni viisad, tal ei olnud esitada elamisluba ning viisavabalt 90 päevane viibimisaeg Schengeni territooriumil oli ületatud.
2. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 2 lg 1 sätestatu keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta. 1 4. 08.10.2015 vormistas PPA Z.Z.`le

§ 11

lg 1, § 72 lg 2 p 1 alusel ettekirjutuse nr 1033492510 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). 5. Vastavalt

§ 3

lg 1 on väljasõidukohustus välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist.

§ 14

lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.

§ 5

järgi on väljasaatmine seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase esmasest kinnipidamisest arvates. 6. Isikut ei ole võimalik koheselt Eesti Vabariigist välja saata, kuna isiku koduriiki ei toimu otselendu. Eestist Albaaniasse lend toimub vahemaandumisega, kas Lätis, Poolas või Austrias. Et väljasaadetava vahemaandumine saaks toimuda teises riigis, tuleb eelnevalt transiitriigiga sõlmida kokkulepe. Ilma vastava kokkuleppeta võib transiitriik keelduda väljasaadetavat oma riiki laskmast. Seetõttu ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia. Taotluse kohaselt esineb isiku suhtes põgenemisoht

mõttes.

1. Kohtuistungil selgitas taotleja, et ta jääb taotluse juurde. PPA esindaja märkis, et kinnipeetud isik oli teel Soome. Ta soovis sadamas ööbida, kella 7 laevaga Soome sõita ning seejärel politseijaoskonda minna. Taotleja selgitas, et isik taotles Saksamaal asüüli, kuid seda ei antud.
2. Z.Z. selgitas kohtuistungil järgmist. Ta on pärit Põhja-Albaaniast, mis on väidetavalt „ajalooliselt väljakujunenud tavadega piirkond“. Ühel tema vendadest tekkisid eraelulised probleemid, mille tulemusel ähvardati Z.Z. perekonda vägivallaga. Tänaseks on vennad Albaaniast lahkunud, sinna on jäänud üks vend koos emaga. Kohtuistungil väitis Z. Z. ka seda, et 4 venda elab Saksamaal, kuid saades varjupaigataotlusele negatiivse vastuse, ei saanud ta Saksamaale vendade juurde jääda. Z. Z. palub, et teda koju tagasi ei saadetaks. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Z.Z. puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Z.Z. kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega ning isiku koduriiki ei toimu otselendu.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 10. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Z.Z. kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on

§ 15lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 23 lg 11 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

1. Kohus nõustub taotlejaga, et Z.Z. väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul.
2. Toimiku materjalidest nähtub, et Z.Z. peeti 06.10.2015 kell 21.40 Pärnu bussijaamas 48 tunniks kinni ning 08.10.2015 tehti ettekirjutus nr 1033492510 Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutus on koheselt sundtäidetavad. Seega on Z.Z. väljasaadetav. 2 13.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

14.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 15.

§ 68

p 8 kohaselt esineb põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida 16. Kohus leiab, et esineb alus isiku kinnipidamiseks

§ 15lg 1 ja lg 2 p 1 alusel.

Isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Eestisse ebaseaduslikult saabumisega ohustab isik lisaks Eesti õiguskorrale ka Euroopa Liidu õiguskorda ning põgenemisena tuleb käsitleda ka Eesti Vabariigi kaudu teise Euroopa Liidu riiki minekut. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Z.Z. puhul esineb põgenemise oht, mistõttu ei ole tema suhtes võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et leebemate järelevalvemeetmetega pole väljasaatmise tulemuslikkus tagatud, kuna on ilmne, et Z.Z. ei soovi Eestisse jääda.

1. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse.
2. Käesoleval juhul selliseid põhjuseid ei esine. Z.Z.’l ei ole õigust Eestis viibida. Kohtutoimikus ei ole dokumente, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Seega peab kohus proportsionaalseks. Z.Z. viibimist kinnipidamiskeskuses tema väljasaatmismenetluse ajal
3. Kohus selgitab Z.Z.le, et tehes PPA-ga aktiivselt koostööd, saab ta ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lgst 1, annab kohus

§ 23lg 11 alusel loa paigutada Z.Z.

kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Karin Kalmiste Kohtunik 3