← Eesti

3-15-2539/4

Obsah (9)§ 11§ 3§ 14§ 5§ 18§ 2§ 23§ 15§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2539 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.K. pa

) § 23 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse A.K. (sündinud xx xx xxxx) kinnipidamise ning kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluses nähtuvad järgmised asjaolud.

  1. 06.10.2015 kell 20:35 pidasid Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve ametnikud Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 192 km-l kinni 48tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Albaania kodaniku A.K. (sündinud xx xx xxxx) ja toimetasid isiku PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna arestikambrisse.
  2. Isiku passis puudus Schengeni viisa, tal ei olnud esitada elamisluba ning viisavabalt 90 päevane viibimisaeg Schengeni territooriumil oli ületatud. Lisaks on A.K.l SIS määruse artikli 24 alusel sissesõidukeeld Schengeni alale.
  3. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja 1 Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 2 lg 1 sätestatu keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta. 5. 08.10.2015 vormistas PPA A.K.`le

§ 11

lg 1, § 72 lg 2 p 1 alusel ettekirjutuse nr 1033490677 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). 6. Vastavalt

§ 3

lg 1 on väljasõidukohustus välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist.

§ 14

lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.

§ 5

järgi on väljasaatmine seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase esmasest kinnipidamisest arvates.

  1. Isikut ei ole võimalik koheselt Eesti Vabariigist välja saata, kuna isiku koduriiki ei toimu otselendu. Lend Eestist Albaaniasse toimub vahemaandumisega Lätis, Poolas või Austrias. Et väljasaadetava vahemaandumine saaks toimuda teises riigis, tuleb eelnevalt transiitriigiga sõlmida kokkulepe. Ilma vastava kokkuleppeta võib transiitriik keelduda väljasaadetavat oma riiki laskmast. Seetõttu ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia.
  2. Taotluse kohaselt esineb käesoleval juhul isiku suhtes põgenemisoht

mõttes.

  1. Kohtuistungil selgitas taotleja, et ta jääb taotluse juurde. PPA esindaja märkis, et kinnipeetud isik oli teel Soome. Ta soovis sadamas ööbida, kella 7 laevaga Soome sõita ning seejärel politseijaoskonda minna. Taotleja selgitas, et isik taotles Saksamaal asüüli, kuid seda ei antud. Lisaks on A.K. tunnistanud, et tal oli varguse tõttu keelatud liikuda Schengeni riikides.
  2. A.K. selgitas kohtuistungil, et ta oli teel Soome, kuna Saksamaal sai ta oma asüülitaotlusele negatiivse vastuse. Lisaks märkis ta, et pärast taotluse mitterahuldamist viibis ta „mingi aja“ Saksamaal pagulaslaagris ning sealt lahkudes pidi ta minema Albaaniasse. KOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. A.K.l puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. A.K. kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega ning isiku koduriiki ei toimu otselendu.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 12. Kohus, kuulanud menetlusosaliste seletusi ja läbi vaadanud esitatud materjalid, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.K. kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on

§ 15lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 23 lg 11 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

  1. Toimiku materjalidest nähtub, et A.K. peeti 06.10.2015 Tallinna-Pärnu-Ikla mnt 192 km-l, Ikla piiripunktis 48 tunniks kinni ning 08.10.2015 tehti ettekirjutus nr 1033490677 Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutus on koheselt sundtäidetavad. Seega on A.K. väljasaadetav.
  2. Kohus nõustub taotlejaga, et A.K. väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul. 2 15.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

16.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 17.

§ 68

p 8 kohaselt esineb põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. 18. Kohus leiab, et esineb alus isiku kinnipidamiseks

§ 15lg 1 ja lg 2 p 1 alusel.

Isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Eestisse ebaseaduslikult saabumisega ohustab isik lisaks Eesti õiguskorrale ka Euroopa Liidu õiguskorda ning põgenemisena tuleb käsitleda ka Eesti Vabariigi kaudu teise Euroopa Liidu riiki minekut. Kohus arvestab seejuures ka asjaoluga, et A.K. näol on tegemist isikuga, kellel on keelatud siseneda Schengeni alale. Kohus on seisukohal, et põgenemisohtu tõendab ka A.K. varasem käitumine. Selle asemel, et pärast varjupaigataotluse mitterahuldamist Saksamaalt Albaaniasse minna, otsustas ta, sõita Soome, ehkki teadis, et tal on Schengeni riikides liikumise keeld. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A.K. puhul esineb põgenemise oht, mistõttu ei ole tema suhtes võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid. Olukorras, kus A.K. on selgesõnaliselt väljendanud soovi Soome sõita, võib ta leebemate järelevalvemeetmete puhul seda ka teha ning sel viisil oleks tema väljasaatmine oluliselt raskem.

  1. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjuseid ei esine. Kohtutoimikus ei ole dokumente, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu.
  2. Seega peab kohus A.K. viibimist kinnipidamiskeskuses tema väljasaatmismenetluse ajal proportsionaalseks. Kohus selgitab A.K.le, et tehes PPA-ga aktiivselt koostööd, saab ta ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega.
  3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lgst 1, annab kohus

§ 23lg 11 alusel loa paigutada A.K.

kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Karin Kalmiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.