KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Tallinna Ringkonnakohus 20.10.2015, Tallinn Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 2-15-7584 EA, MA ja EA hagi EA vastu elatise väljamõistmiseks ja XE avaldus tema ja EA ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning alaealiste laste viibimiskoha ja koolivaliku otsustusõiguse andmiseks XE-le Harju Maakohtu 01.10.2015 otsus EA apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hagejad: EA (isikukood XXXXXXXXXXX), MA (isikukood XXXXXXXXXXX) ja EA (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja: XE (isikukood XXXXXXXXXXX) Alaealiste laste ja avaldaja lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kostja/puudutatud isik: EA (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXX XXXXXX asukohaga XXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXX) Alaealiste laste esindaja riigi õigusabi korras advokaat Veiko Parts Alaealiste laste elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Lasnamäe linnaosa valitsuse kaudu, esindaja Tiiu Krull RESOLUTSIOON
- Keelduda EA apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Harju Maakohtu 01.10.2015 otsuse peale ning tagastada see apellandile.
- Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajatele.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja menetlusosaliste seisukohad
- 19.05.2015 kohtusse esitatud hagiavalduses palusid EA, MA ja EA (hagejad) EA-lt (kostja) välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.09.2014 põhjusel, et alates sellest ajast ei ole kostja laste ülalpidamiseks raha andnud. 27.06.2015 esitas kohtusse avalduse ka XE (avaldaja), kes palus EA-lt ära võtta täielikult laste hooldusõigus ja anda avaldajale nii laste isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus. Avaldaja täpsustas oma nõuet ning palus kohtul lõpetada tema ja kostja ühishooldusõigus nende alaealiste laste suhtes osaliselt, jättes laste emale laste viibimiskoha ja koolivaliku ainuotsustusõigus. Kohus liitis elatisehagid ja avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ühte menetlusse.
- Kostja nõustus kohtus ärakuulamisel, et laste viibimiskoha ja koolivaliku otsustusõigus jääb laste emale. EA ei eitanud, et ta ei ole oma laste ülalpidamiseks raha andnud alates 21.08.
- Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja asus seisukohale, et laste ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ning laste viibimiskoha ja koolivaliku ainuotsustusõiguse andmine laste emale on põhjendatud. Ka laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja seisukoha kohaselt on avaldaja avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esimese astme kohtu otsus
- 01.10.2015 otsusega Harju Maakohus lõpetas XE ja EA ühise hooldusõiguse nende alaealiste laste EA, MA ja EA suhtes osaliselt ning andis laste viibimiskoha ja koolivaliku ainuotsustusõiguse laste emale, mõistis välja EA-lt elatise tema alaealiste laste ülalpidamiseks ning määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra. XE ja EA menetluskulud jättis nende endi kanda ja alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohus asus seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hagejad paluvad elatise välja mõista kostjalt alates 01.09.2014 ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole alates sellest ajast oma laste ülalpidamisel osalenud, on hagi esitamine kostja vastu elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, sest kostja on rikkunud oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust. Kohus leidis, et puudub alus jätta kostjalt elatis välja mõistmata põhjusel, et ta kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek. Kohtule esitatud Tallinna Vangla vastusest kostjale nähtub, et alates 03.09.2015 kannab kostja karistust Tallinna Vangla Avavanglas, millest tulenevalt on tema tööga kindlustamine seal ilmselt ka lihtsam kui tavavanglas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista tema iga alaealise lapse ülalpidamiseks perioodi 01.09.2014 kuni 30.09.2015 eest summas 2465.- eurot (710+1755) arvestusega, et elatise miinimummäär 2014.a. oli 177,50 eurot kuus ja käesoleval aastal on 195.eurot kuus, alates 01.10.2015 195.- eurot kuus ühele lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast nagu sätestab PKS § 101 lg
- Kohus asus seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kuna hagiavalduses on taotletud elatusraha kanda avaldaja 2 arvelduskontole, tuleb see taotlus rahuldada ja kohustada kostjat elatise üle kandma nimetatud isiku arvele iga kuu
- kuupäevaks, sest elatis makstakse PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette. Apellatsioonkaebus
- 14.10.2015 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsust muuta selliselt, et avaldaja oleks enda ja alaealiste laste elukoha muutumisest kohustatud viivitamatult teavitama kostjat ning soovis kindlaks määrata, millal ta võib oma alaealiste lastega kohtuda. Lisaks taotles endale vajaliku elatisraha jätmist pärast lastele elatise maksmist. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kostja apellatsioonkaebusega, leidis, et esineb TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Materiaalõiguse vale kohaldamist kostja maakohtule ette ei heida ja kohtuotsusele tal etteheiteid ei ole. Kostja leiab üksnes, et maakohus oleks pidanud laste viibimiskoha ainuotsustusõiguse laste emale määramisel kohustama avaldajat, et laste viibimiskoha muutumisest teavitatakse viivitamatult ka laste isa ning määrama, millal laste isa saaks lastega kohtuda. Nimetatu näol on tegemist suhtluskorra kindlaks määramise taotlusega, mida menetluses ei ole arutatud ja mis ei ole olnud vaidluse ese. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud uus nõue tuleks esitada maakohtule. Vastuseks apellatsioonkaebuses taotletud elatise maksmise täpsustamise kohta selgitab ringkonnakohus, et eluks vajaliku sissetuleku tagamist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) §
- Seega arvestades apellatsioonkaebuses toodud väiteid, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsusest erinevat otsust teha ja apellatsioonkaebus on perspektiivitu. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Vastaspoolel kulusid tekkinud ei ole. /digitaalselt allkirjastatud/ Ulvi Loonurm /digitaalselt allkirjastatud/ Imbi Sidok-Toomsalu /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots 3