Obsah (6)

§ 424§ 203§ 65§ 73§ 78§ 50

1-15-7744 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7744 (14231700786) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424

järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Nelli Romanyuk Kaitsja Sven Hani Ik: 38612260377, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX Tõkend: alates 23.04.2015 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistatud, viimati Harju Maakohtu 01.11.2012 otsusega

§ 203

ja § 266 lg 2 p 2 alusel vangistusega 6 kuud,

§ 65lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta ja 10 kuud.

Harju Maakohtu 22.02.2013 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.04.2014 Advokaat Liis Tedder RESOLUTSIOON 1. Sven Hani süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Sven Hanile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 8 kuud Sven Hani suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sven Hani temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Sven Hanile määratud 2 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.10.2015. 4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Sven Hani suhtes lisakaristust, võttes Sven Hanilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 4 kuulise tähtaja 1

3. möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Sven Hani suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sven Hanilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurost; • juriidilisel isikul joobe tuvastamisega tekkinud kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja riiklikul ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot, so kokku 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot, s.o kokku menetluskulu 846 (kaheksasada nelikümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Sven Hani, 1-15-7744, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sven Hanile tema poolt avaldatud elukoha aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Sven Hani selles, et tema juhtis tahtlikult 31.10.2014 kella 18:17 ajal Tallinnas Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul mootorsõidukit Jaguar XJSport registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist, GHBst ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidist). Sven Hani rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. 2 Seega pani Sven Hani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 21.09.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Nelli Romanyuk, süüdistatava Sven Hani ja tema kaitsja Liis Tedder vahel järgnev kokkulepe:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kaks) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Sven Hani´lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 424; § 50 lg 1 p-st 1, § 73 lgtest 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Sven Hani kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud süüdistataval joobeseisundi kindlakstegemisele tehtud kulutused ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistataval on ankeetandmete kohaselt töökoht, millest võiks teha järelduse sissetuleku olemasolu kohta. Samas teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta võib teha järelduse, et süüdistatava sissetulek ei ole kuigi suur. Seejuures ei ole aga kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on tegemist süüdistatavaga, keda on korduvalt kohtu poolt karistatud ja lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Seega senised rahalised mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud õiguskuulekusele ning kohus leiab, et süüdistatava isikuandmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et osa menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks eelmärgitud positiivset eripreventiivse toimet. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistatava tuvastatud sissetulek on olnud väike, on põhjendatud võimaldada 3 süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4