1-15-7206/9

(12230117046)Kohtunik Eha Popova Süüdistatav Anton XXX (ik XXX, eluk XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata) RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel menetlus kriminaalasjas nr 12230117046 Anton XXX süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 1191 lg 1) järgi.
2. Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel Anton XXX tasuma: - kriminaalmenetluse kulud 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot Rahandusministeeriumi arvele EE062200221059223099 SWEDBANK, või EE221700017003510302 NORDEA PANK, või EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK, märkides maksekorralduses viitenumbriks 99915900001098 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-15-7206, Anton XXX ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“; - heastama XXX(ik XXX, a/a XXX SEB Pank AS) tekitatud kahju summas 900 (üheksasada) eurot.
3. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud, so 01.05.2016.a. Edasikaebe kord Vastavalt KrMS § 385 p 10 ei saa käesolevat määrust vaidlustada määruskaebe menetluses. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Käesolevas kriminaalasjas on alustatud menetlust 02.12.2012 KarS § 121 tunnustel. Anton XXX on esitatud kahtlustus KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud raske kehaline haigus, mis seisnes selles, et tema koos XXX02.detsembril
4. a kella 08.00 ajal aadressil 2 Estonia pst 19, Tallinn asuva Söögiplatsi juures, kakluse käigus lõi käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda kannatanut XXX, tekitades kannatanule raske kehalise haiguse. Vastavalt 28.02.2013 koostatud isiku kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr 13E-PõI0113 tuvastati XXX 02.12.2012 vasaku õlaliigese nihestus, vasaku õlavarreluu suure köbrukese rebimismurd ja Hill-Sachsi murd ning vasaku põskkoopa külgmise seina murd, vasakpoolne alalõualuu murd ning
5. ja
6. hambakrooni murd. Tegemist ei ole eluohtlike tervisekahjustusega, nad ei põhjusta püsivat töövõimekaotust rohkem kui 40%, kuid tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud (esinevad raske kehalise haiguse tunnused). 10.10.2014 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 12230117046 KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel menetlus XXX/tl 145-151/. Kannatanuna 02.12.2012 ülekuulatud XXX andis ütlusi, et 02.12.2012 hommiku poole oli klubis Chill Out aadressil Roosikrantsi 3, Tallinn. Keegi vene keelt kõnelev meesterahvas palus helistamiseks telefoni, mille kannatanu talle ka andis. Helistades jalutas mees eemale, siis aga kadus koos telefoniga. Kannatanule meenus, et telefoni juures taskus oli tal 70 eurot, enam seda ei olnud, arvab, et andis meesterahvale koos telefoniga. Otsides klubist meest ei leidnud. Vabaduse väljaku söögiplatsil nägi meest koos ühe teise mehega. Kannatanu pöördus nende poole, palus anda telefon ja raha tagasi. Mehed väitsid, et ei tea tema asjadest midagi ning telefoni helistamiseks saanud meesterahvas lõi kannatanule ühe korra rusikaga vastu nägu, kannatanu tundis valu. Selle peale hakkas kannatanu ründama teda löönud meesterahvast, kellele tuli appi temaga koos olnud meesterahvas, kes lõi kannatanut mitmeid kordi rusikatega näo piirkonda, kannatanu tundis löökidest füüsilist valu. Vahepeal õnnestus kannatanul lüüa mõlemad meesterahvad pikali, siis aga nad väänasid kannatanu pikali nii, et ta vasak õlg valutab tugevalt. Lamavat kannatanut lõid meesterahvad korduvalt rusikate ja jalgadega keha ning näo piirkonda, kõik löögid olid valusad. Peale lööke ei lähe kannatanu hambad korralikult kokku, tunneb, et mõned hambad on purunenud. Peksmine lõppes politseipatrulli tulekuga. Politseist helistas kannatanu oma tüdruksõbrale XXX, kes ütles, et oli kelleltki saanud tagasi kannatanu mobiiltelefoni Huawei Ideos X5, telefon tagastati ja see oli terve. Kannatanult telefoni laenanud ja hiljem söögiplatsi juures teda peksnud meesterahvas rääkis aktsendivabalt vene keeles, oli 21-22-aastane, ca 175-180 pikk, kõhna kehaehitusega, tumedate hästi lühikeste juustega, seljas tume vööni jakk, kandis õlakotti, jalas tumedat värvi teksapüksid. Teine temaga kaasas olnud ja kannatanut peksnud meesterahvas oli ca 23-24-aastane, ca 170 cm pikk, tüsedama kehaehitusega, heledamad hästi lühikesed juuksed, seljas triipudega jope, rääkis aktsendita vene keeles. 20.12.2012 ülekuulamisel kannatanu XXX täiendab oma eelnevalt antud ütlusi: Söögiplatsil kioski ees nägi telefoni küsinud noormeest, kes oli koos tüsedama poisiga, kes samuti oli olnud klubis. Kannatanu läks nende juurde, küsis oma telefoni tagasi. Noormehed mängisid, nagu ei tunnekski kannatanut. Kannatanu nõudis ikkagi oma telefoni, klubis telefoni küsinud poiss lõi teda esimesena rusikaga näkku. Kannatanu hakkas teda tõrjuma, siis tuli ründaja sõber selja tagant ja lõi. Tekkis suurem rüselus, mõlemad ründasid kannatanut. Rüseluse käigus liikusid kõik Pärnu mnt trammipeatuse poole ning selle käigus said nad kannatanu mitu korda pikali maha, kõhnem poiss väänas ja turskem poiss lõi jalaga näkku. Jõudes Estonia pst sõidutee äärde üks ründajaist lõi jalaga või väänas kannatanu vasaku käe välja. Nii käsi kui ka hambad vajavad ravi. Tekitatud ravikulude osas soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. Samuti on lõhutud ründamise käigus tema riided ja jalanõud. Söögiplatsil rüseledes nägi kannatanu maas musta telefoni, mis meenutas tema oma telefoni ja pani selle jopetaskusse. 3 09.10.2014 täiendaval ülekuulamisel kannatanu XXX täiendab oma eelpool antud ütlusi: ta mäletab peksmist väga selgelt, oli joonud vaid mõne siidri. Kui kannatanu küsis Söögiplatsil telefoni helistamiseks võtnud noormehelt seda tagasi, siis teine seisis tema kõrval. Nad vastasid mõlemad vene keeles, et „mida, mida“, et saanud justkui aru, kuigi klubis vähemalt üks neist oskas eesti keelt. Nad praktiliselt ignoreerisid kannatanut. Kõik seisid lähestikku, ca poole meetri kaugusel teineteisest, ka teine noormees – XXX– seisis kannatanu kõrval vasakul pool. Telefoni võtnud Anton XXX seisis paremal, ta valmistus löögiks, võttis hoogu, tema käsi tuli hooga külje pealt. Kannatanu ei jõudnud reageerida. Kannatanu ei puutunud füüsiliselt neid noormehi, oma telefoni nende juurest ei otsinud. Kui Anton rusikaga ootamatult näkku lõi, tundis esimesest löögist hambatükke suus ja kõrv hakkas vilistama. Kannatanu eemaldus veidi, lõug valutas. Siis lõi teda teine, tuli vasakult poolt. Nad mõlemad korraga peksid kannatanut käte ja jalgadega. Kannatanu vaid püüdis lööke tõrjuda ja peksmise lõpetamiseks üritas ka vastu lüüa, ei tea, kas tema löögid tabasid. Anton oli täpsem oma löökidega. XXX lõi esialgu paar korda rusikaga näo ja keha piirkonda, aga kui kannatanu maas oli, siis lõi kannatanut ka jalgadega. Löökide tõttu ja oli ka libe, kannatanu kukkus. XXX kannatanut vist käest kinni ei hoidnud, aga ei ole selles päris kindel. Anton oli just see, kes väänas kannatanu kätt. Ta väänas käest niipalju, et väänas kannatanu pikali asfaldile. Asfaldil olles püüdis kannatanu tema haardest lahti saada, aga tema jätkas väänamist. XXX lõi samal ajal jalaga. Anton püüdis hoida kätt nii, et kannatanu ei saaks püsti tõusta. Lõpuks sai kannatanu ta kõrvale lükata. Püsti saades tundis, et käsi enam ei liigu, õlast oli valus. Kannatanu ütles noormeestele, et ei saa enam kätt liigutada, et nad lõpetaks peksmine. Anton tegi veel paar lööki, siis tuli kohale politsei. Politseiauto juurde tuli meesterahvas, kes teatas, et nägi peksmist pealt. Kannatanu esitab tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Mobiiltelefoni sai kätte A. XXX, kellele selle andis baaris keegi Antoni tuttav pärast seda, kui kannatanu oli sealt Söögiplatsile läinud /tl 25, 13-15, 119-121/. Toimikumaterjalides sisalduvad: 02.12.2012 koostatud isiku (XXX) läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /tl 6-8/, millest nähtuvad kannatanu nähtavad vigastused – näo vasakul pool lõualuu juures vähenähtav punetus ja paistetus; 26.09.2013 koostatud isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 13E-PõI0113 /tl 47-52/, millest nähtuvalt kannatanu tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, nad ei põhjusta töövõimekaotust rohkem kui 40%, kuid tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud (esinevad raske kehalise haiguse tunnused). Tunnistajana 04.12.2012 ülekuulatud XXXandis ütlusi, et et XXX andis natuke enne kella 8.00 oma mobiili musta õlakotiga vene poisile. Mõne aja pärast ütles XXX, et läheb Söögiplatsile oma telefonile järgi. Mingi aeg hiljem andis klubis XXXtunnistajale XXX mobiiltelefoni Huawei Ideos X5, ütles, et XXXoli käskinud telefoni tunnistajale anda. Veidi hiljem helistas XXX, et sai peksa ning on politseis. Haiglas leidis tunnistaja kannatanu taskust võõra Nokia, XXX ütles, et see kukkus Söögiplatsil ühe teda peksnud venelase taskust välja ja ta pani selle oma taskusse. Tunnistaja annab mobiiltelefoni politseile üle /tl 86-88/. Tunnistajana 19.12.2012 ülekuulatud XXXandis ütlusi, et kella 7.50 paiku jõi Söögiplatsil teed, nägi kahte vene meest, nad olid purjus. Üks neist oli tüsedam, teine kõhnem, üle kahekümne vanuses. Tüsedam mees tundus olevat agressiivne. Korraga kuulis kõvemas toonis vestlust kioski ees, nägi, et kahe vene mehe juurde olin tulnud veel üks mees, neist pikem. Nad vaidlesid millegi üle ja ühel hetkel lõi paksem venelane uut meest käega näo piirkonda. Siis hakkasid nad kolmekesi rüselema, viimati saabunud mees kaitses ennast ja hakkas vastu, venelased kahekesi 4 tagusid meest pidevalt. Mehed liikusid kakeldes Pärnu mnt poole, seal nad olid vahepeal pikali, eestlane all ja venelased otsas. Kuna mees osutas vastupanu, sai ta jälle püsti ning siis kakeldi püsti. Politsei saabus kiiresti, kinnipetud venelased olid ikka veel agressiivsed ja tahtsid eestlasele kallale minna /tl 89-91/. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et tunnistaja XXXtundis ära Anton XXX kui 02.12.2012 Söögiplatsil eestlast peksnud kõhnema vene mehe /tl 92-94/. Tunnistajana 20.12.2012 ülekuulatud XXXandis ütlusi, et 02.12.2012 oli Chill Outis, kella 07.00 paiku läks välja ja nägi Antoni ühe eesti poisiga rääkimas. Teab, et selle poisi tüdruksõber on XXX. Ei kuulnud, millest nad rääkisid, aga eestlane läks klubisse sisse ja Anton andis tunnistajale telefoni, paludes see neile tagasi anda. Anton koos oma sõbra XXX läksid minema. Tunnistaja andis telefoni tantsuplatsil tantsiva XXX kätte, tema poissi näha ei olnud. Tunnistaja telefon oli Antoni käes, telefoni pärast ta ei muretsenud /tl 98-99/. Tunnistajana 18.01.2013 ülekuulatud Krista-Maria Alas andis ütlusi, et 02.1.2.2012 oli autopatrullis, kella 08.00 paiku sai väljakutse Söögiplatsile, kus oli kaklus. Nägi, kuidas väiksemat kasvu, läikivas mustas jopes mees lõi kannatanut käega nõo suunas. Kas löök tabas, ei näinud, sest oli pime., aga nende vahemaa oli väike. Kannatanu osutas ka teisele teda peksnud mehele, rääkis kadunud telefonist ja rahast. Jäi mulje, et peksmise pärast kannatanu ei muretse, pigem oma asjade pärast. Poiste asjad vaadati läbi, kannatanu asju neil ei olnud. Vene poisid ütlesid, et nemad pole kannatanu telefoni varastanud, kannatanu ise andis telefoni ja nemad andsid selle mingile tüdrukule /tl 100-101/. Tunnistajana 15.04.2013 ülekuulatud XXXandis ütlusi, et nägi kaklust kolme noormehe vahel. Nad võtsid üksteist haardesse, lõid, tirisid, olid pidevas liikumises. Tunnistaja sai aru, et kaks peksid ühte isikut. Kui üks noormees lõpuks kas kukkus maha või löödi, siis need kaks tagusid teda jalgadega. Inimesi kirjeldada ei oska, nägusid või riideid ei mäleta. Kõigil oli seljas tume jope /tl 102-103/. Tunnistajana 10.10.2014 ülekuulatud XXX andis ütlusi, et
7. a detsembrikuu algul kohtus Söögiplatsil Anton XXX , kelle juurde tuli pikk eesti keelt kõnelev noormees ja küsis oma telefoni. Noormees käitus agressiivselt, lõi tunnistajat, seejärel liikus koos Anton XXX Tatari tn poole, nad haarasid üksteisest kinni ja kukkusid maha. Hetkel, kui tunnistaja tahtis neid lahutada, tuli kohale politsei /tl 140-141/. Anton XXX kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et isik peeti kinni 02.12.2012 kell 08.01 Tallinnas, Estonia pst 19 juures. Seljas musta värvi jope, jalas sinist värvi teksapüksid, musta värvi jalanõud /tl 53-56/. Kahtlustatavana 02.12.2012 ülekuulatud Anton XXX andis ütlusi, et ta end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista ja seletab, et 02.12.2012 kella 07.40 paiku oli ööklubi Chill out suitsuruumis. Tema juurde tuli võõras eesti poiss ja palus kusagile helistada. Kuna A.XXX telefoni aku oli tühi, andis ta ise kahtlustatavale helistamiseks oma telefoni ning kõndis ise minema. Kuna telefoniomanik oli kuhugi kadunud, andis kahtlustatav telefoni ühe XXX kätte ja käskis telefoni omanikule tagasi anda ning ise lahkus klubist, suundus Söögiplatsile. Söögiplatsil oli ka tuttav XXX. Söögiplatsile tuli telefoniomanik, hakkas süüdistama, et kahtlustatav on varas, püüdis tema taskuid vaadata. Kahtlustatav lükkas ta endast eemale, nad liikusid Tatari tn algusesse ja siis läks kakluseks. Kahtlustatav kukkus ka selle käigus maha, peas valus ja pöial ka valus, kuidas vigastused sai, ei oska öelda. Kuidas kõik täpselt toimus, ei 5 mäleta, kuhu nad XXX eesti poissi lõid või kuhu see eesti poiss neid lõi, öelda ei oska. Äkki oli kohal politsei. Kahtlustatav kinnitab, et tema telefoni ei varastanud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tuvastati Anton XXX indikaatorvahendi kasutamisega alkoholijoove 0,94 mg/l /tl 62/. 02.12.2012 kell 08:23 04.11.2013 kahtlustatavana ülekuulamisel Anton XXX andis ütlusi, et 02.12.2012 oli ööklubis Chill out, enne kella 08.00 läks üksi Söögiplatsile, kus nägi sõpra XXX . Äkki tundis, et keegi ajab nagu kätt taskusse. Selja taga seisis mingi mees, ei mäleta, et kohtusid Chill outis. Mees seletas midagi eesti keeles, sellest ei saanud aru. Mees tõukas, kahtlustatav tõukas vastu, oli kerge tõuklemine. Nad liikusid Estonia pst ja Pärnu mnt nurgale. Kuna mees lõi rusikatega, siis lõi kahtlustatav vastu. Mees tahtis jalaga lüüa, aga oli libe ja ta kukkus. Kahtlustatav kukkus samuti libeduse tõttu. Mida XXX tegi, ei näinud. Kukkumise tõttu läksid kahtlustatava teksapüksid katki. Ta otsiti politsei poolt läbi, võõrast telefoni tal ei olnud. Kakluses läks kaduma kahtlustatava telefon, pärast selgus, et telefon oli kaklema tulnud mehe käes /tl 57-58, 69-70/. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et 02.detsembril
8. a kella 08.00 ajal aadressil Estonia pst 19, Tallinn asuva Söögiplatsi juures toimus kaklus kannatanu ja kahtlustatavate vahel. Samuti on tõendamist leidnud põhjuslik seos kakluse ja kannatanul esinenud tervisekahjustuste vahel. Ühtlasi ei ole kogutud tõendeid, et just Anton XXX tekitas kannatanule rasked vigastused. Kogutud tõendite pinnalt ei ole eluliselt usutav, et Anton XXX oleks tahtlikult kannatanule niivõrd tõsiseid vigastusi tekitanud. On tõenäoline, et Anton XXX kakeldes kannatanuga, ei suutnud objektiivselt mõelda löögi suunamise piirkonnale ning löögi tugevusele, kuivõrd on tõenäoline, et Anton XXX tekkis vajadus ka enda õigushüve (füüsiline puutumatus) teatud situatsioonides kaitsta. 01.01.2015.a jõustunud Karistusseadustiku järgi on Aton XXX tegevus kvalifitseeritav KarS § 1191 lg 1 järgi, s.o kakluses osalemine, samuti kahe või enama isiku poolt toimepandud kallaletungis osalemine, kui sellega on kaasnenud raske tervisekahjustust või inimese surm. KarS § 1191 lg 1 näol on tegemist abstraktse ohudeliktiga, mis on mõeldud kompenseerima juhtumeid, kus surma või raske tervisekahjustusega lõppenud vägivallatsemise korral pole võimalik välja selgitada, milline konkreetne vigastus raske tagajärje põhjustas või kes oli selle põhjustaja. Kuritegu on kvalifitseeritav KarS § 1191 lg 1 järgi, kuivõrd antud juhul ei ole võimalik tuvastada, kes konkreetselt (kas XXX või Anton XXX) kannatanule XXX raske kehalise haiguse põhjustas. Samuti on antud kriminaalasja puhul tegu olukorraga, kus objektiivne koosseis seisneb kakluses. Kaklus on vastastikune kehaline väärkohtlemine – peksmine, löömine jm teod vastavalt KarS §-le 121 -, aga ka tegevus, mis vähemalt tehniliselt meenutab maadlust. Antud kriminaalasja puhul osales kakluses 3 isikut ning toimus vastastikune kehaline väärkohtlemine, seda on muuhulgas kinnitanud ka kannatanu XXX, kes andis ütlusi, et vahepeal õnnestus kannatanul lüüa mõlemad meesterahvad pikali. Kakluses osales igaüks, kes viibis sündmuskohal ja pani teise osaleja suhtes toime vägivallategusid. Antud juhul kõik 3 isikut kasutasid vägivalda. KarS § 1191 lg 1 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette kuni viieaastase vangistuse Kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine Anton XXX poolt, kuid esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. 6 KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Anton XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud Anton XXX elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Pooleliolevaid kriminaalmenetlusi tema suhtes rohkem käimas ei ole. Nimetatud asjaolu viitab seaduskuuleka elu elamisele kahtlustatava poolt ning sellele, et tegemist oli ühekordse mõtlematu teoga, milleni viis kahtlustatava ja kannatanu vaheline konfliktolukord, mille tekkimise põhjuste hulgast ei saa lõplikult välistada ka kannatanu enda provokatiivset käitumist. Anton XXX puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Lisaks on käesoleval juhul kahtlustatavale etteheidetava teo toimumisest möödunud pikk aeg ja kahtlustatav ei ole menetlust tahtlikult venitanud või takistanud. Avalik menetlushuvi puudub, kuna Anton XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 900 eurot. Anton XXX on nõus kannatanule hüvitama kuriteoga tekitatud kahjud, millest 100 eurot on tänaseks tasutud. Kannatanu XXX esitas 16.10.2015 taotluse lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alsusel ja kohustada Anton XXXt tasuma kannatanule 6 kuu jooksul 900 eurot. Samuti kinnitas kannatanu, et Anton XXX on asunud tekitatud kahju heastama ning on 28.09.2015 tasunud kannatanule 100 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Anton XXX süü ei ole suur. Asjas puudub avalik menetlushuvi. Menetluskuludeks on ekspertiisi maksumus summas 84 eurot, kaitsjatasu summas 288 eurot ja kaitsjatasu summas 72 eurot, kokku 444 eurot, mille on Anton XXX valmis tasuma. Süüdistatav Anton XXX nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja võttis endale kohustuseks, tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 84 eurot (ekspertiisi maksumus) + 288 eurot (kaitsjatasu) + 72 eurot (kaitsjatasu), kokku 444 eurot ja hüvitada kannatanule tsiviilhagiga esitatud nõue summas 900 eurot sama tähtaja jooksul. Anton XXXle on selgitatud, kui Anton XXX ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. A. XXX on varem kriminaalkorras karistamata. Käesolevas kriminaalasjas on talle esitatud kahtlustus teise astme kuriteo toimepanemises, süüdistatava süü ei ole suur. Inkrimineeritava teo toimepanemisest on möödunud peaaegu 3 aastat ning A. XXX on selle aja jooksul käitunud õiguskuulekalt. Kannatanu taotleb kriminaalmenetluse 7 lõpetamist. A. XXX nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustub tasuma menetluskulud. Ta on asunud heastama tekitatud kahju. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusest nähtub, et kahtlustatav A. XXX on omakäelise allkirjaga kinnitanud, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel, samuti on ta nõus tasuma 6 kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud (kohtueelses menetluses 444 eurot ning kohtumenetluses 144 eurot) summas 588 eurot ning heastama tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1 ja § 202 lg 2 p
9. Eha Popova Kohtunik