2-15-6069/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-6069 Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi NI avaldus lapsega kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuni 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NI määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja suhtlemise korra NI (isikukood XXXXXXXXXXX), nende Avaldaja: lepinguline esindaja Vladimir Kolga Puudutatud isik I: NI (isikukood XXXXXXXXXX), määratud esindaja advokaat Kadi Mägi Puudutatud isik II: SG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, volitatud esindaja Olivia Ander Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta Harju Maakohtu
4. juuni 2015 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta NI kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud
7. NI esitas 20.04.2015 Harju Maakohtule avalduse tema ja SG ühise lapse NI-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
8. Avalduse kohaselt elab laps koos emaga. Vanemate vahel puudub kokkulepe lapsega suhtlemiseks ja avaldaja palub kohtul määrata isa ja lapse suhtlemiskord selliselt, et isa kohtub lapsega igal nädalal pühapäeva hommikul kl 11-st ööbimisega isa juures kuni esmaspäeva hommikuni ning igal teisipäeval ja neljapäeval võtab isa lapse lasteaiast ning viib õhtul kl 20 lapse koju. Avaldaja palub määrata lapsega suhtlemise kord lapse sünnipäeva, jõulude/uusaasta ajaks nii, et laps veedab üle aasta need ema või isa juures. Pikemad, kui kahepäevased lapse väljasõidud Eesti piires lepivad vanemad kokku eelnevalt vähemalt üks nädal varem. Ühtlasi palus avaldaja keelata puudutatud isikul II viia last ilma avaldaja kirjaliku nõusolekuta Eesti Vabariigist välja.
9. Puudutatud isik II on nõus lapse ja isa kohtumistega ainult tema juuresolekul. Avaldaja on vägivaldne inimene, kes on ähvardanud teda tappa. Puudutatud isik II kardab, et avaldaja käitub lapsega samuti nagu temaga. Avaldaja on moslem ja on sundinud teda palvetama ja ta kardab, et avaldaja sunnib ka last seda tegema.
10. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et säilitamaks lapse ja isa kontakti on soovitav isal kohtuda lapsega kahel või kolmel korral nädalas, teisipäeval või neljapäeval kella 16.00-st kuni 20.00-ni.
11. Puudutatud isikule I määratud esindaja ei toeta avalduse rahuldamist esitatud kujul. Avaldaja suhtes on puudutatud isiku II avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlust nr XXXXXXXXXXXXXX KarS § 120 ja § 121 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtlustuses. Avaldaja lähikonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja tutvusringkonda isikud, kes on toime pannud narkootikumidega seotud I astme kuritegusid. Avaldaja on kasutanud vägivalda ema suhtes lapse juuresolekul ning tema käitumine on ettearvamatu, mistõttu ei ole välistatud ka vägivalla kasutamine lapse suhtes. Kolm korda nädalas on lapse emal äärmiselt koormav viibida kohtumiste juures. Üle kahe korra ei ole kohtumised teostatavad. Kohtumised peavad toimuma ema nägemisulatuses, arvestades kujunenud olukorda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
12. Maakohus leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele esitatud kujul ning kohus määras avaldaja ja lapse suhtlemiskorra kindlaks üheks aastaks selliselt, et avaldaja kohtub lapsega üks kord nädalas lapse ema nägemisulatuses kestusega neli tundi.
13. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja vägivaldne isik, mida tõendavad kohtule esitatud pildid avaldaja poolt läbipekstud puudutatud isikust II. Avaldaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXXXX KarS § 120 ja § 121 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtlustuses. Avaldaja lähikonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes on toime pannud narkootikumidega seotud I astme kuritegusid. Avaldaja on kasutanud lapse ema suhtes vägivalda ja seda ka lapse juuresolekul. Ta on ettearvamatu käitumisega, mistõttu ei ole välistatud vägivalla kasutamine lapse suhtes. Seetõttu tuleb esialgu isa ja poja kohtumised läbi viia ema juuresolekul, et laps harjuks isaga ja emal tekiks veendumus, et lapse viibimine isaga ei kahjusta last.
14. Aasta jooksul peavad avaldaja ja lapse kohtumised toimuma ema nägemisulatuses üks kord nädalas kestvusega neli tundi, kuna emal on äärmiselt koormav viibida kohtumiste juures tema suhtes vägivalda kasutanud isikust tulenevalt rohkem kui korra nädalas. Aasta 2 pärast tuleb pooltel sõlmida uus lapse ja isa suhtlemiskord. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, võib avaldaja pöörduda lapsega uue suhtluskorra määramiseks kohtu poole. Määruskaebus
15. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub avaldaja maakohtu määruse täielikult tühistada ja teha uus määrus, millega määrata avaldaja ja lapse suhtlemiskord selliselt, et avaldaja kohtub lapsega kahel või kolmel korral nädalas, teisipäeval ja/või neljapäeval kella 16:00-st kuni kella 20:00-ni (isa võtab lapse lasteaiast, kui laps on kodus, siis isa võtab lapse kodust ja toob tagasi koju) ja üle nädala pühapäeval kella 11:00-st (isa võtab lapse kodust) lapse ööbimisega isa juures kuni esmaspäeva hommikuni. Laps veedab oma sünnipäeva vaheldumisi üle aasta ema ja isa juures (isa võtab lapse kodust ja toob tagasi koju). Jõulud ja aastavahetuse veedab laps samuti vaheldumisi üle aasta ema ja isa juures (kella 11:00-st kuni kella 20-ni, isa võtab lapse kodust ja toob tagasi koju). Ühtlasi palus avaldaja keelata puudutatud isikul II viia last ilma avaldaja kirjaliku nõusolekuta Eesti Vabariigist välja. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku II kanda.
16. Kohus ületas diskretsiooni piire, kohaldades isa ja lapse suhtlemiskorra selliselt, et isal tuleb kohtuda pojaga ema juuresolekul üks kord nädalas kestvusega neli tundi, põhjendusega, et laps harjuks isaga. Sellega on kohus oluliselt rikkunud isa põhiseaduse §-s 27 sätestatud õigusi. Avaldaja hagiavalduses nõutud suhtlemiskord kindlustab mõlemale lapse vanemale võrdse õiguse isiklikult lapsega suhelda. Puudutatud isik II oli ise nõus lapse ja isa kohtumistega, kuid ainult tema juuresolekul.
17. Et avaldaja lähikonda võivad kuuluda kriminaalse taustaga isikud, ei tähenda seda, et avaldaja on sellega kuidagi seotud. Avaldaja tunnistas käimasolevas kriminaalasjas oma süütegu täielikult ja kahetseb tehtut kõikide episoodide osas. Nii kaua, kuni kriminaalmenetlus ei ole lõppenud jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega, ei tohi teda käsitleda kuriteos süüdi olevana ning tugineda nendele asjaoludele, mis võivad kahjustada tema au.
18. Kõik võimalikud ja käesoleval ajal tekkivad tülid ja konfliktid on avaldaja ja puudutatud isiku II vahel vaid lapse pärast ja seetõttu, et puudutatud isik II takistab avaldajal lapsega kohtumist. Puudutatud isik II provotseerib konflikte, teades, et avaldaja võib kergesti „plahvatada“ rahvuslike omaduste tõttu.
19. Lapse ja teise vanema suhtlemisõiguse piiramine või takistamine rikub lapse ja ka teise vanema õigusi. Perekonnaseadusest tuleneb vanema kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhteid teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Suhtlusõiguse esmane eesmärk on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine ning lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ega tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga.
20. Maakohus ei analüüsinud ega võtnud arvesse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialisti arvamust, mille kohaselt ta soovitab lapse ja isa kontakti säilitamiseks isal kohtuda lapsega kahel või kolmel korral nädalas, teisipäeval ja/või neljapäeval kella 16:00-st kuni kella 20:00-ni ja üle nädala pühapäeval kella 11:00-st lapse ööbimisega isa juures kuni esmaspäeva hommikuni. Lapse sünnipäeva osas toetab Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond seisukohta, et laps veedab oma sünnipäeva vaheldumisi üle aasta ema ja isa juures. Jõulud ja aastavahetuse veedab laps samuti vaheldumisi üle aasta ema ja isa juures. Seega näitab erapooletu 3 spetsialisti arvamus, et avaldaja ei ole lapsele ohtlik ja ei käitu lapse suhtes agressiivselt või vägivaldselt. Maakohus sellega ei arvestanud, kui leidis, et avaldaja on ettearvamatu käitumisega, mistõttu ei ole välistatud vägivalla kasutamine lapse suhtes. Kohus arvestas ainult puudutatud isiku II ütlusi ja advokaatide arvamust, mis on suunatud avaldaja huvide kahjustamisele lapsega suhtlemiskorra määramisel.
21. Õige ei ole puudutatud isiku II seisukoht, et avaldaja tarbib narkootikume ja alkohoolseid jooke. See on tõendatud määruskaebusele lisatud laboratoorsete analüüsidega.
22. Maakohus ei võtnud arvesse, et avaldajal on veel üks laps. Lastekaitse spetsialisti telefonivestlusest tütre emaga selgus, et lapse ema jätab tütart tihti isa juurde. Nendel päevadel, kui tütre ema on tööl, on laps isa juures ja ööbib seal. Hommikul viib isa lapse lasteaeda ja õhtul toob sealt. Kordagi ei ole olnud juhtumeid, et laps oleks söömata või et last oleks isaga olles ähvardanud mingi oht. Mõnikord neil esinevad lapse kasvatamisel erimeelsused, kuna nad ei ela koos, kuid nad leiavad alati kompromissi. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et avaldaja kriminaalmenetluses ülekuulamisel tehti testid, mis kinnitasid, et ta ei ole oma lapsele ohtlik. Lapse ja isa koosviibimise heaolu ning turvalisust tõendavad ka pildistamisega jäädvustatud dokumendid. Vastused määruskaebusele
23. Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
24. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et lapse huvides on põhjendatud, et laps kohtuks isaga teisipäeval ja neljapäeval (16:00-20:00) ja üle nädala pühapäeviti lapse ööbimisega isa juures. Oma sünnipäeva, jõulupühad ja aastavahetuse veedab laps vaheldumisi üle aasta ema ja isa juures. Lisaks oleks vaja kindlaks teha ja määrata vanemate õigus lapse välismaale viimiseks.
25. Puudutatud isiku I määratud esindaja palub jätta maakohtu määrus muutmata. Määruse põhjendused
26. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kaebuses toodu ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
27. Alusetud on kaebuses toodud etteheited maakohtu määruses tehtud järelduse kohta, et avaldaja on ettearvamatu käitumisega. Avaldaja suhtes jõustus 15.09.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millega on ta süüdi tunnistatud puudutatud isiku II kehalises väärkohtlemises ja sellega ähvardamises. Seda, et avaldaja ärritub kergesti, kinnitab ta ka ise määruskaebuses. Seega on käesoleval ajal põhjendatud puudutatud isiku II hirmud ning ettevaatlikkus seoses lapse ja avaldaja pikaajaliste kohtumistega.
28. Õige ei ole kaebuse etteheide, et maakohus ei ole arvestanud sotsiaalhoolekande osakonna arvamusega. Sotsiaalhoolekande osakonna arvamus ei ole kohtu jaoks siduv ja seda tuleb hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega. Asjaolu, et maakohus on tõendeid hinnates jõudnud eestkosteasutuse esindajast erinevale seisukohale, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Samuti ei oma määravat tähtsust kaebaja suhe tema lapsega varasemast abielust, kuna praeguses menetluses on küsimuse all teised peresuhted ja nende taastamise 4 võimaluse otsimine. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtluskord teenib seda eesmärki.
29. Õige ei ole ka avaldaja etteheide, nagu oleks kohus jätnud arvestamata kriminaalasjas läbi viidud testide tulemused, mis kinnitasid, et avaldaja ei ole oma lapsele ohtlik. Avaldaja ei ole väidetava testi tulemusi kohtutele tõendina esitanud, mistõttu ei saanudki kohus otsustuse tegemisel neid arvesse võtta.
30. Määruskaebusele lisatud avaldaja vereanalüüsi toksikoloogiliste uuringute tulemuste, fotode, ZŠ 04.07.2015 kirjaliku seletuse ja 06.07.2015 iseloomustuse alusel ei ole ringkonnakohtul alust teha teissugust otsustust, kui tegi maakohus. Maakohus ei tuvastanud, et avaldaja tarbiks narkootikume ja alkohoolseid jooke.
31. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
32. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud määruse jõustumist kindlaks asjas lahendi teinud maakohus. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 5