Obsah (5)

§ 477§ 645§ 563§ 235§ 172

Tsiviilasi nr: 2-14-60747 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-14-60747 Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid.

§ 477

lg 6 teise lause järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (

§ 645lg 1 ja § 659).

9. Kolleegium selgitab, et vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus erikord. Selle kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada

§ 563järgi sellise kohtulahendi rikkumise korral kohtulik lepitusmenetlus.

Käesolev kohtumäärus ei ole isa ja lapse suhtlemist reguleerivas osas seega täitedokumentiks ning sundtäitmiseks ei saa pöörduda otse kohtutäituri poole. Täitemenetlust saab

§ 563

lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Kohtuliku lepitusmenetluse algatamise avalduses tuleb lapsevanemal selgitada, kuidas teine vanem suhtluskorda rikub ning oma väiteid ka põhistada. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 235). 10.

Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tõttu enam vastama lapse huvidele, on lapsevanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta perekonnaseaduse § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. 11. Menetlusosalised on leppinud kokku, et avaldaja tasub puudutatud isiku apellatsioonmenetluse kulude katteks 384 eurot ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 172lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapse esindaja kulud riigi kanda.

12. Menetlusosalised on kompromissis avaldanud, et loobuvad edasikaebeõigusest. Kolleegiumi hinnangul on see käesolevas hagita menetluses

§ 477lg-te 1 ja 6 ning § 661 lg 4 järgi lubatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 4