) § 476 lg 1 esitas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 11.12.2014 kohtule avalduse võlgnikult vande võtmiseks esitatud varade ja kohustuste kohta esitatud andmete kinnitamiseks. Kohus määras antud asjas kohtuistungi 06.07.2015. Võlgnik K. N. kohtuistungile ei ilmunud, kohus kohaldas isiku suhtes sundtoomist. 14.10.2015 esitas kohtutäitur kohtule tagasivõtmise avalduse. Kohtutäiturile teadaolevalt ei osutunud vara nimekirja esitamine võimalikuks, sest pädeval asutusel ei õnnestunud sundtoomise kohaldamiseks K. N. `it üles leida. Kohtutäitur on seisukohal, et menetluse jätkamine ei teeni enam täitemenetluse huve. Sissenõudja on kohtutäituile teatanud, et on tänaseks algatanud täitemenetluse ka Soomes. Juhul kui võlgnikku ei ole võimalik Eestis tabada, on sissenõudja nõus, et kohtutäitur loobub vara nimekirja esitamise nõudest. Kohtutäitur Oksana Kutšmei võtab K. N. `i suhtes kohtule esitatud avalduse tagasi ning palub lõpetada menetlus hagita asjas nr 2-14-62407 ning jätta kõik asjaga seotud menetluskulud võlgniku K. N. kanda. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 6 kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.
lg 1 punkti 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud, § 424 lg 1 kohaselt võib hageja, hagita menetluses avaldaja hagi (avalduse) tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et avalduse tagasivõtmine on kooskõlas
Kuna avaldaja on avalduse tagasi võtnud, siis tuleb käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus jätta läbi vaatamata
lg 1 p 2 alusel.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse muu hulgas ka määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata. Kohtutäitur on taotlenud jätta menetluskulud võlgniku so K. N. ´i kanda.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
§-st 168 lg 4 tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda. Avaldaja on Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 järgi riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus märgib, et võlgnik ei ole kohtumenetlusest teadlik, ei ole avaldusele vastanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooltel menetluskulusid tekkinud, seega ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.