KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-21102 Tsiviilasi KK hagi VK vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1737,50 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VK apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), seaduslik esindaja AK Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): VK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka 1
(3)menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele
- Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 02.06.2014 esitas KK (hageja) maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse isa VK (kostja) vastu elatise 200 eurot kuus nõudes alates 02.06.
- Pärnu Maakohtu 04.11.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja hageja nõue anti üle hagimenetluses jätkamiseks Harju Maakohtule.
- 15.11.2014 esitas hageja kostja vastu hagi (nõuet on vähendatud 16.06.2015), milles palus välja mõista kostja hageja kasuks elatise miinummääras alates 02.06.
- Kostja ei osale igapäevaselt lapse ülalpidamises ega maksa igakuist elatist. Kostja saab igakuist töötasu ja kostjal on 3-toaline korter Viljandis. Lapse vajaduste rahuldamise kulud on kokku 553,99 eurot kuus. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Tulenevalt asjaolust, et laps oli kostja täielikul ülalpidamisel
- aasta septembrist kuni
- aasta augustini, oleks hagi täielik rahuldamine äärmiselt ebaõiglane. Ei saa nõustuda elatise suurusega. Vanematel oli suuline kokkulepe, et kolm aastat on laps kostja ülalpidamisel, kolm aastat saab täis septembris
- Kokkulepe toimis, hagi on üllatav. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus 22.06.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 02.06.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2014 177,50 eurot kuus, seejärel 195 eurot kuus), otsustas, et AK-l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks ja elatis tuleb tasuda otsuses märgitud arvelduskontole. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
- Pooled ei vaidlusta, et AK-l ja kostjal on ühine 11-aastane tütar KK (hageja), kes käesolevalt elab ema juures, ning vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.
- Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas, millega kostja on nõustunud. Tuginedes lapse vanemate istungil antud seletustele, tuleb kostjalt elatis välja mõista hageja poolt taotletud ajast, s.o alates 02.06.2014.a, kuna kostja viidatud väidetava pooltevahelise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
- Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, mis ajast alates tuleb elatis välja mõista. Kostja avaldas istungil, et kostjal ja lapse emal on suuline kokkulepe, et laps on kolm aastat, s.o september 2009 kuni august 2012, kostja ülalpidamisel ja pärast nimetatud aega hakkab kostja kolme aasta pärast, s.o alates 01.09.2015 maksma seaduse järgi elatist. Elatise väljamõistmine on õigustatud alates 01.09.
- Hageja ei vaidlustanud istungil kostja seletust kokkuleppe kohta. On arusaamatu, miks maakohus on arvanud, 2
(3)et kostja seletus ei ole usutav. Kuna laps oli täielikult kostja ülalpidamisel
- aasta septembrist kuni
- aasta augustini, oleks hagi täielik rahuldamine äärmiselt ebaõiglane. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Hageja vaidles 16.06.2015 kohtuistungil vastu kostja väitele, mille kohaselt vanemate vahel oli ülalpidamise kohustuse täitmise kokkulepe. Kostja selline seletus ei ole tõend. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, ning TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes tõenditele. Maakohus on õigesti põhjendanud, et kostja väidetava kokkuleppe olemasolu ei ole tõendamist leidnud.
- Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt hageja oli kuni 2012 aastani kostja ülalpidamisel, on käesoleva hagi lahendamisel asjakohatu. Maakohus on õigesti kohaldanud perekonnaseaduse § 101 lg 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Menetluskulud on õigesti TsMS § 164 lg 1 järgi jäetud poolte endi kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.
- Hageja ringkonnakohtule määratud tähtajaks taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks ja väljamõistmiseks esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja apellatsiooniastmes menetluskulusid kandnud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)