← Eesti

3-15-2177/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2177 Haldusa

§ 109lg 2 ls 1, § 155 lg 5, § 278 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit avaldas 04.06.2015 hanke alusdokumendid riigihankes „Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmine Hiiumaa omavalitsuste haldusterritooriumil“ (viitenumber 164043).
  2. Prügimees OÜ esitas 28.07.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks. VAKO lõpetas 18.08.2015 otsusega nr 173-15/164043 vaidlustusmenetluse osaliselt tasude muutmisega seonduvalt, 3-15-2177 rahuldas vaidlustuse osaliselt pangagarantii nõude suuruse osas ning jättis ülejäänud osas vaidlustuse rahuldamata.
  3. Prügimees OÜ esitas 28.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse hanke alusdokumentide tühistamiseks ja õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks osas, milles Hiiumaalt korraldatud jäätmeveoga kogutud olmejäätmete esmase käitlemise õigus on antud Hiiumaa jäätmejaamale, ning samas ulatuses VAKO 18.08.2015 otsuse nr 173-15/164043 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas Prügimees OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata hankijal riigihanke edasine läbiviimine, sh pakkumuste vastuvõtmine ja avamine kuni kohtulahendi jõustumiseni praeguses asjas.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.09.2015 määruse p-ga 4 esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades riigihanke nr 164043 menetluse selliselt, et hankijal on keelatud võtta vastu esitatud või esitatavaid pakkumusi ja neid avada kuni 13.09.2015 (k.a). Määruse p-s 6 otsustati jätta esialgse õiguskaitse taotlus alates 14.09.2015 rahuldamata koos selgitusega, et hankijal on õigus jätkata hankemenetlusega alates 14.09.
  5. Prügimees OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 02.09.2015 määruse p
  6. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 14.09.2015 määrusega rahuldamata.
  7. 16.09.2015 esitas Prügimees OÜ halduskohtule taotluse kaebusest loobumiseks. Vastustaja esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 4972,80 eurot.
  8. Tallinna Halduskohus võttis 21.09.2015 määrusega vastu Prügimees OÜ kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas asja menetluse (p 1), mõistis Prügimees OÜ-lt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 2600 eurot (p 2) ning tagastas Prügimees OÜ-le tasutud riigilõivu summas 975 eurot (p 3). Riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi, sh korraldatud jäätmeveo hankevaidlusi, ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14). Menetluskulude hüvitamisel tuleb lähtuda konkreetses vaidluses osaleva hankija põhitegevustest. Kord viie aasta jooksul jäätmevedaja või jäätmekäitleja leidmiseks riigihanke korraldamist ei saa pidada ei kohaliku omavalitsuse ega ka tema poolt loodud hankija põhiülesandeks, kui hankija igapäevane tegevus jäätmehooldust ei puuduta. Hankijale põhikirjaga antud ülesannetest ei nähtu, et tema esmaseks ja peamiseks ülesandeks oleks jäätmemajanduse korraldamine. Ühekordselt jäätmehooldusega tegelemist ei saa lugeda hankija põhitegevuseks. Seetõttu tuleb käesolevat vaidlust käsitada vastustaja kõrvalfunktsioonina, mille puhul on kohtumenetluses välise õigusabi kasutamine lubatav. Vastustaja õigusabikulud on asja vähest keerukust arvestades siiski põhjendamatult suured ja neid tuleb vähendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  9. Prügimees OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.09.2015 määruse p 2 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja õigusabikulude kaebaja kanda jätmine ei ole õigustatud. Jäätmehooldus on kohaliku omavalitsuse üks tuumikfunktsioonidest ning jäätmete käitlemisega seonduvaid ülesandeid peab kohalik omavalitsus täitma igapäevaselt. Hiiumaa jäätmehoolduseeskirjast järeldub, et korraldatud jäätmeveo riigihanke läbiviimine on hankija põhiülesandeks sõltumata sellest, kas vastav riigihange korraldatakse kolme või viie aasta tagant. Eeskirja 2

(4)3-15-2177 järgi on hankelepingu kestus kuni viis aastat. Sellest ei saa järeldada, et riigihankeid korraldatakse vaid viie aasta tagant. Halduskohtu seisukoht on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1994 ning Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-
  1. Menetluskulude väljamõistmisel ei oma tähtsust asjaolu, et hankija on iseseisev mittetulundusühing, mitte kohaliku omavalitsuse struktuuriüksus.
  2. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vaidlusalused õigusküsimused väljusid hankija pädevusest ja igapäevase tegevuse raamest. Vastustajal ei ole koosseisulist juristi, mistõttu ei olnud õiguslikult keeruka sisuga kaebuse põhjendatuse hindamine ilma advokaadi abita vastustajale jõukohane. Praeguse vaidluse sisuks olid õigusküsimused, mis ei seostunud vastustaja ega kohalike omavalitsuste ülesannetega hankedokumentide koostamisel. Vastustaja menetluskulud tekkisid põhjusel, et kaebaja valis oma huvide kaitseks perspektiivitu viisi ning see pidi kvalifitseeritud õigusabi kasutavale kaebajale juba kaebuse esitamise ajal selge olema, arvestades Riigikohtu senist praktikat ja VAKO otsust käesolevas vaidluses. Vastustajat kui väikese elanike arvuga omavalitsuste loodud mittetulundusühingut, mis omavalitsuste koostöö edendamise kõrvalt tegeleb kord mõne aasta tagant ka jäätmehoolduse korraldamisega, ei saa pidada tugevamaks pooleks vaidluses Eesti juhtiva jäätmekäitluskontserni tütarettevõttega, kelle käsutuses on piisavad ressursid turuosa eest võitlemiseks muu hulgas õigusvaidluste kaudu. Seetõttu oleks ebaõiglane jätta vastustaja kulud kaebajalt välja mõistmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Tallinna Halduskohtu 21.09.2015 määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

§ 203lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et reeglina peab kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmist (vt nt 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 29; 19.05.2011 otsus nr 3-3-1-14-11, p 21; 27.11.2011 otsus nr 3-3-1-53-11, p 31; 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 23; 18.11.2009 otsus nr 3-3-1-44-09, p 30). Halduskohus viitas Riigikohtu 15.01.2015 otsusele asjas nr 3-3-1-68-14, mille p-s 33 leidis Riigikohus, et riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi, sh korraldatud jäätmeveo hankevaidlusi, ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon. Enne Riigikohtu lahendit oli vaieldav, kas korraldatud jäätmeveo hankevaidlused on käsitatavad haldusorgani igapäevase põhitegevusena ning kohtupraktika oli selles osas vastuoluline. Nüüdseks on küsimuses olemas selge Riigikohtu seisukoht ja lähtuda tuleb sellest. 11. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit osanikeks on Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksused ning vastustaja täidab enda nimel kohalike omavalitsuste eest avalikke ülesandeid, mistõttu saab teda käsitada haldusorganina HMS § 8 lg 1 mõttes. Hiiumaa valdade jäätmehoolduseeskirjade § 2 lg 3 kohaselt korraldab riigihangete seaduses sätestatud korras jäätmeveoteenuse hankeid ja sõlmib hankelepinguid MTÜ Hiiumaa 3

(4)3-15-2177 Omavalitsuste Liit. Nimetatud eeskirjade § 17 lg 1 järgi korraldab hankija (eeskirjade § 3 lg 1 p 2 kohaselt MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit või muu volikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele) korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Sellest ei saa siiski pidada riigihangete korraldamist jäätmevedaja või -käitleja leidmiseks MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit põhitegevuseks. Nagu halduskohus on märkinud, täidab MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit oma põhikirja kohaselt omavalitsusüksuste ülesandeid, mille MTÜ kaudu ühiselt täitmise on otsustanud üldkoosolek omavalitsusüksuste volikogude vastavasisulisest otsusest lähtudes; korraldab koostööd omavalitsusüksuste vahel ja täidab mitmesuguseid omavalitsusüksuste või riigi poolt delegeeritud ülesandeid. Arvestades, et jäätmeveo riigihankeid korraldab MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit kord mitme (kuni viie) aasta tagant, tuleb nõustuda halduskohtuga, et tegemist on MTÜ kõrvalfunktsiooniga, mitte tema igapäevase tegevusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lähtuda tuleb konkreetses vaidluses osaleva hankija põhitegevus(t)est. Nii näiteks olid erinevalt praegusest asjast määruskaebuse esitaja viidatud haldusasjades nr 3-14-36 ja 3-12-1994 hankijateks juriidilised isikud, kelle põhitegevuseks oli jäätmehoolduse korraldamine, sh jäätmevedaja leidmiseks riigihangete läbiviimine. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit funktsioonid on aga oluliselt laiemad, mistõttu sarnanevad praeguse vaidluse asjaolud rohkem Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-68-14 käsitletud asjaoludega, kus hankijaks oli kohalik omavalitsus (Tahkuranna vald). Seega ei saa käesolevas vaidluses vastustaja poolt välisele õigusabile tehtud kulutusi pidada täies ulatuses põhjendamatuks ja välistada nende kaebajalt väljamõistmist. 12. Kaebajalt vastustaja õigusabikulude väljamõistmist ei saa pidada äärmiselt ebaõiglaseks ega ebamõistlikuks (

§ 108lg 11).

Kaebaja pöördus kohtusse oma ärihuvide kaitseks (osutada Hiiumaal jäätmete esmase käitlemise teenust). Vaidlus taandus sisuliselt küsimusele, kas kaebaja eesmärgi saavutamine on võimalik korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni hankedokumentide vaidlustamise teel. Vastustaja ei teostanud hankedokumendi vaidlustatud punktidega kaebaja suhtes avalikku võimu ega olnud seega vaidluses tugevamaks pooleks. Prügimees OÜ ebaõige väide, et hankija tellib hankedokumentide vaidlustatud punktidega OÜ-lt Hiiumaa Prügila jäätmete esmase käitlemise teenust, väljus konkreetse hanke esemest ning sellele asjakohaste eraõigusele tuginevate vastuväidete esitamist ei saanud eeldada koosseisuliste juristideta MTÜ-lt. Praeguses asjas on vaidluse all põhiliselt õigusküsimused ning nõustuda tuleb vastustajaga, et kohtumenetluses oma huvide kaitsmine ilma advokaadi abita ei oleks olnud vastustajale ilmselt jõukohane. Kaebaja on jäätmekäitluskontserni (Eesti Keskkonnateenused AS) tütarettevõte, kellelt võib eeldada piisavate ressursside olemasolu, et kanda mh riigihangetest võrsunud vaidlustega kaasnevaid menetluskulusid. Halduskohus on kaebajalt vastustaja kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid juba oluliselt vähendanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust neid täiendavalt vähendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.