3-14-5/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

1. oktoober 2015, Tartu 3-14-5 Indrek Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsus Indrek Jatsõšõni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Indrek Jatsõšõn Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad.
5. Jätta Indrek Jatsõšõni apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
8. novembril 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Kinnipeetav Indrek Jatsõšõn esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, soovides hüvitist 10 000 eurot, kuna Tartu Vangla on viimase kolme aasta jooksul tema täielike läbiotsimistega, pidevate ümberpaigutamistega, diskrimineerimisega ning kambri igakuiste läbiotsimistega alandanud tema inimväärikust ja teotanud kodu puutumatust.
10. Tartu Vangla 17.12.
11. a otsusega nr 1-13/179-2 jäeti I. Jatsõšõni kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
12. I. Jatsõšõn esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt rikkus Tartu Vangla kaebaja suhtes perioodil 2010-2013 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 3, 8 ja 14 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-e 12 ja
13. Vangla toimingud seisnevad selles, et kaebaja suhtes teostatakse pidevalt kehalisi läbiotsimisi, ühe kuu jooksul isegi 17 korda. Lisaks on olnud kordi, kus läbiotsimist teostatakse ühe päeva jooksul kaks korda. Kaebajat paigutatakse pidevalt ümber ja diskrimineeritakse, kuna osadele kinnipeetavatele antakse võimalus valida kambrikaaslast, kuid kaebajale seda ei võimaldata. Vangla üritab kaebajat ühest eluosakonnast teise paigutades murda tema moraalset ja füüsilist vastupanuvõimet.
14. a toimus eluosakonna ja kambrite vahetus 12-l korral. Samuti teostatakse seadusliku aluseta igakuiselt kambri läbiotsimisi. Vanglas asuv kamber on eluruum, mis on võrreldav vabaduses isikule kasutamiseks antava sotsiaalpinnaga. Kaebaja kamber on tema eluruum ja selle läbiotsimiseks on vaja kohtu luba. Kaebaja kambrit otsiti läbi süstemaatiliselt,
15. aastal 11-l korral. Läbiotsimised fikseeritakse vaid juhul, kui kambrist midagi leitakse. Seega on pooled kambri läbiotsimised fikseerimata. Kaebaja kambris toimub läbiotsimisi umbes kahel korral kuus. Selliste tegevustega alandab vangla kaebajat ja tekitab ebameeldivusi, mis ei tulene otseselt kinnipidamisest vanglas. Tekitatud kannatusi oleks võimalik vältida. Vastustaja väide, et kaebajat võidakse kaaskinnipeetavate poolt sundida tubakatooteid eluosakonda viima ei ole asjakohane, kuna vangla on teadlik kaebaja staatusest kinnipeetavate seas. Ametnikel on võimalik teda läbi otsida ka muul viisil, mitte keha paljaksvõtmise läbi. HALDUSKOHTU LAHEND
16. Tartu Halduskohus jättis
17. aprilli
18. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt ei reguleeri kehtiv õigus, millisel juhul ja mitu korda kuus on lubatud kinnipeetava suhtes läbi viia täielik läbiotsimine lahtiriietumisega. Seega võib otsuse täieliku läbiotsimise kohta langetada vanglateenistus lähtuvalt esinevatest julgeolekukaalutlustest. Tõendatud on, et kaebaja läbiotsimised leiavad aset pärast jalutuskäiku, kus ta suhtleb 40-50 kinnipeetavaga. Massiliselt praktiseeritakse jalutuskäigult salajast sigarettide eluosakonda kaasatoomist. Julgeoleku tagamiseks on õigustatud vanglateenistuse kaalutlustel teostada kinnipeetava täielik läbiotsimine. Vastustaja ei oska öelda, mitu korda on kaebajat lahti riietumisega läbi otsitud, kuid
19. üksuse peaspetsialistüksuse juhi P. Peemoti hinnangul on ebatõenäoline, et ühes kuus tehakse seda 17 korda või ühel päeval mitu korda (tl 30 pöördel), samas ei saa välistada, et see toimub tihedamini kui 2 korda kuus. Kinnipeetavate teatava regulaarsusega täielik läbiotsimine jalutuskäigult eluosakonda sisenedes on hädavajalik vangla julgeoleku seisukohalt ja kinnipeetavad peavad tajuma selle toimumise võimalust reaalsena. Nimetatud põhjusel ei riku vastustaja EIÕK art-t 3 ega alanda kaebaja väärikust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes ning kaebaja täielik läbiotsimine vanglateenistuse poolt ei ole õigusvastane. Seaduseandja on eristanud kinnipeetava kambrit ning vabaduses viibiva isiku eluruumi, mistõttu ei ole kaebaja sellekohane väide asjakohane. Aastal 2013 otsiti kaebaja kamber läbi 7 korda ja ainult 1 kord ei leitud tema kambrist keelatud esemeid. Kambri läbiotsimist peaaegu ühe aasta jooksul 7-l korral ei saa pidada kinnipeetava õigusi ebaproportsionaalselt riivavaks, eriti kui võtta arvesse, et seitsmest korrast kuuel leiti kambrist keelatud esemeid. Kambri läbiotsimine on seaduslik ja vajalik meede vangla julgeoleku tagamiseks. Kambrite läbiotsimine ei pea olema kaebajaga seotud, vaid võib olla tingitud üldisest julgeoleku kaalutlusest või teisest kambrikaaslasest. Kaebajale ei põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Tuvastamist ei leidnud, et kaebaja suhtes oleks väärikust alandatud või kodu puutumatust rikutud. 2 Tartu Vangla kodukorra kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava vanglasisese paigutuse ning kinnipeetaval ei ole õigust valida endale kambrikaaslast.
20. aastal paigutati kaebaja Tartu Vanglas ümber 12-l korral, millest 8-l korral oli ümberpaigutus hädavajalik seoses distsiplinaarkaristuse täideviimise või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja ümberpaigutamist 4-l korral aastas ei saa lugeda ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole avaldanud, milles seisneb tema ümberpaigutamisega kaasnenud väärikust alandav kohtlemine. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks ja seega on kaebus paljasõnaline ja tõendamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
21. I. Jatsõšõn esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud halduskohus erapooletu, otsus on ühekülgne ja kallutatud. Halduskohus pidi hindama, kas sellisel hulgal ja viisil isiku täielikud läbiotsimised on õigustatud ja proportsioonis karistuse eesmärkidega. Kaebaja ja 11 kaaskinnipeetava ütlustega on tõendatud, et kaebaja suhtes tehti läbiotsimisi väga palju, enamasti teostati täielikku läbiotsimist. Lisaks sunniti alasti olles tegema kükke, tõstma genitaale, ajama laiali tuharaid ning seisma ühel jalal samal ajal teist jalga tõstes. Sellisel viisil pidevalt läbiotsimine ei saa olla aktsepteeritav. Enamik eluosakonna kinnipeetavatest otsitakse läbi kompamise teel, kuid kaebaja puhul rakendatakse kehalisi läbiotsimisi. Halduskohus ei selgitanud, miks ta ei arvestanud kaebaja väidete ja seisukohtade ning kaebaja esitatud tunnistajate ütlustega. Kaebaja on ära märkinud kõik
22. a toimunud 26 kambri läbiotsimist, kuid halduskohus võttis aluseks vaid
23. a mais esitatud selgitustaotluse Tartu Vanglale, mille kohaselt oli
24. juunini kambri läbiotsimisi toimunud 7-l korral.
25. a paigutati kaebaja vanglasiseselt ümber 12-l korral, millest 4 olid tingitud kaebaja käitumisest ja 4 olid tingitud Tartu Vangla hoolimatutest ümberpaigutamistest, sest vangla paigutas kaebaja ühte kambrisse isikuga, kellega ta ei sobinud. Ebasobiva isikuga kambri jagamine lõppes probleemiga ning kaebaja paigutamisega lukustatud kambrisse. Nelja Tartu Vangla hoolimatut ümberpaigutust oleks saanud vältida. Tartu Vangla ei lähtu ümberpaigutusi tehes Euroopa vanglareeglistiku p-st 18.
26. Halduskohtu istungil tõi kaebaja välja asjaolu, et tema kambrikaaslasi vahetatakse ka tihemini kui teiste kinnipeetavate puhul.
27. a tehti seda 15-l korral ja apellatsioonkaebuse koostamise ajaks oli kaebajal olnud
28. a juba 5 kambrikaaslast. Halduskohus sellele asjaolule tähelepanu ei pööranud. Halduskohus rikkus EIÕK art 6 lg-t 1 ja art-t 13, kuna kohtunik kiirustas kohtuistungil kaebajat tagant kui kaebajale anti õigus küsitleda vastustaja esindajat, mistõttu ei saanud kaebaja keskenduda oma õiguste tõhusale kaitsele ning osad soovitud küsimused jäid vastuseta.
29. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on põhjendamata kaebaja etteheited asja ühekülgselt, kallutatult ja kaebaja argumente arvestamata läbivaatamise kohta. Paljasõnaline on väide, et halduskohus ei ole kaebaja väidetega arvestanud või on olnud nende suhtes ükskõike. Kaebaja ei ole ära näidanud, milline tema esitatud oluline ja asjas tähtust omav argument on jäänud halduskohtu poolt arvestamata või milles väljendub väitesse ükskõikne suhtumine. Kinnipeetavad peavad taluma vangla julgeoleku huvides nii enda, oma asjade ja elukambri eesmärgipäraseid läbiotsimisi, kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Samuti teise kambrisse paigutamist või kambrikaaslase vahetust. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et nimetatud tegevused ei ole vastuolus kehtiva õigusega ning kuuluvad vanglas kinnipidamise juurde. Kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada, milles seisneb temale faktiliselt saabunud negatiivne tagajärg, mida oleks võimalik hinnata, et kas ebameeldivused, mida ta on pidanud 3 taluma on sellised, mis ületavad tavapärasena kaasnevate kannatuste miinimumtaseme ja oleks alust rääkida väärikust alandavast kohtlemisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et I. Jatsõšõni apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.04.
31. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse apellatsioonkaebuse lisade võtmiseks asja materjalide juurde, kuna ringkonnakohtu arvates ei ole need vajalikud asja lahendamisel, pealegi on osa lisasid juba olemas asja materjalide hulgas. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
32. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema läbiotsimised ei olnud õigustatud ja proportsioonis karistuse eesmärkidega. VangS § 68 lg 1 annab vanglale õiguse teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete tuvastamiseks. Justiitsministri 05.09.
33. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 kohustab vanglateenistust kinnipeetavat läbi otsima muuhulgas vanglasisesel saatmisel. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud, et kaebaja läbiotsimised toimuvad peale jalutuskäigult tulekut. Kuna kohtupraktika kohaselt ei ole harvad juhtumid, kui kinnipeetavad püüavad jalutuskäigult naastes endaga kaasa tuua sigarette ja vangla ruumides on suitsetamine keelatud, siis on selline läbiotsimine vanglas vajalik julgeoleku tagamiseks ja tegemist on igati proportsionaalse meetmega. Samuti ei ole millegagi tõendatud kaebaja väide, et teda on ühel kuul läbi otsitud 17 korda ja vahel ka ühel päeval kaks korda. Tegemist on kaebaja paljasõnalise väitega, kuna kindlasti ei ole vanglal võimalik teha seda ühe kinnipeetava suhtes nii tihti. Ringkonnakohtu arvates on vastustajal õigus otsustada, kuidas toimub kinnipeetava läbiotsimine peale jalutuskäigult tulekut. Seega ei saa vastustajale ette heita, et seda tehakse kaebaja suhtes tema lahtiriietamise teel. Korraldus teha kükke ei saa olla õigusvastane ja pealegi on see isikut kõige vähem riivav tuvastamaks asjaolu, kas kinnipeetav ei ole peitnud keelatud esemeid oma kehaõõnsustesse ja tuharate vahele. Seega puudub kaebajal õigus nõuda, et teda otsitaks läbi ainult kompamise teel.
34. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kambri läbiotsimine ei ole samuti toimunud õigusvastaselt. Juba varasemalt viidatud justiitsministri määruse nr 44 § 33 lg 1 kohustab vanglat korraldama vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumite läbiotsmist, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad. See ei välista kambrite läbiotsmist ka tihedamini, kui seda nõuavad julgeolekukaalutlused, eelkõige siis, kui kambrist on juba varem leitud keelatud esemeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kambri tihedam läbiotsimine võib olla tingitud sellest, et kuuel läbiotsimisel seitsmest on kambris, kus viibib ka kaebaja, leitud keelatud esemeid. Seega puudub alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks ka sellel alusel, kuna ei ole tõendamist leidnud vastustaja toimingute õigusvastasus.
35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ümberpaigutamine ühe aasta jooksul 12-l korral ei saanud rikkuda tema õigusi. 6-l korral oli ümberpaigutamine tingitud kartserikambrisse paigutamisest ja sealt vabastamisest, 2-l korral oli see tingitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest. Kinnipeetaval ei ole õigus nõuda enda paigutamist kindlasse kambrisse ja samuti puudub tal õigus valida endale kambrikaaslast. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, kuidas sai tema ümberpaigutamine alandada tema inimväärikust. Kuidagi ei ole võimalik väita, et 4-l korral kaebaja ümberpaigutamisel teise kambrisse on vastustaja temaga käitunud hoolimatult. 4
36. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et tema õigusi rikuti ka sellega, et kohtunik kiirustas teda kohtuistungil tagant ja seetõttu ei saanud kaebaja keskenduda enda tõhusale kaitsele ning osad soovitud küsimused jäid vastuseta. Kohtuistungi protokollist (tl 71-73) nähtuvalt oli kaebajal võimalus esitada vastustaja esindajale küsimusi. Protokollist ei nähtu, et kohtunik oleks keelanud kaebajal rohkem küsimusi esitada kui kaebaja tahtis. Seega ei saa rääkida ka kohtu poolt menetlusnormide rikkumisest.
37. Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud riigilõivu tasumisest, siis menetluskulud antud asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi