1-15-7925 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7925 (15231701242) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 9 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Grete Vahtra Kaitsja Andreas Juga Ik: 39611281417, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, õppimiskoht: XXX, XXX, elukoht: XXX Tõkend: alates 11.08.2015 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest Kohtueelsel menetlusel advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Andreas Juga süüdi tunnistada

§-s 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Andreas Jugale mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 4 kuud Andreas Juga suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andreas Juga temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Andreas Jugale määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.10.

2. Andreas Juga suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Andreas Jugalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurost osa menetluskulu, so 104 (ükssada neli) eurot, jättes ülejäänud osa, so 481 eurot süüdistatavalt välja mõistmata; 1 määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 200 (kakssada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Andreas Juga, 1-15-7925, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andreas Jugale tema poolt avaldatud elukoha aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõend: kohtueelsel menetlusel XXX tagastatud mobiiltelefon jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale XXX.
5. Asitõendid: kohtueelsel menetlusel XXX tagastatud peegelkaamera Nikon D3200 koos laadijaga, tahvelarvuti Samsung Tab2 koos laadijaga, digifotoaparaat Sony DSC koos laadija ja kotiga, valge kiviga kuldsõrmus, punase kiviga kuldsõrmus, meeste käekell Diesel jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX. • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Andreas Juga süüdistatakse selles, et tema ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 2014.a oma kodust, aadressil XXX, Tallinn, oma isa XXXkuuluva klotsersõrmuse maksumusega 200 eurot, kullast kaelaketi maksumusega 500 eurot, kihlasõrmuse 200 eurot; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 20.07.2015.a ajavahemikul kella 18.30-st kuni 22.30-ni Tallinnas, Nõmme linnaosa asuva Ilmarise tänava rulapargis ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas XXX kuuluva ja XXX kasutuses oleva mobiiltelefoni Samsung Galaxy A3 maksumusega 246 eurot; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 24.07.2015.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas oma kodust, aadressil XXX, Tallinn, XXX kuuluva tahvelarvuti Samsung Tab2, maksumusega 150 eurot; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 29.07.2015.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas oma kodust, aadressil XXX, Tallinn, XXX kuuluva digifotoaparaadi Sony, maksumusega 100 eurot; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 30.07.2015.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas oma kodust aadressil XXX, Tallinn, XXXkuuluva meeste käekella Diesel, maksumusega 400 eurot; 2 - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 31.07.2015.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas oma kodust aadressil XXX, Tallinn, XXX kuuluva peegelkaamera Nikon koos laadijaga maksumusega 500 eurot; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 03.08.2015.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas oma kodust aadressil XXX, Tallinn, XXX kuuluva kuldsõrmuse maksumusega 250 eurot; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 04.08.2015.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas oma kodust aadressil XXX, Tallinn, XXX kuuluva kuldsõrmuse maksumusega 250 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega pani Andreas Juga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 25.09.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Grete Vahtra, süüdistatava Andreas Juga ja tema kaitsja Gennadi Kulli vahel järgnev kokkulepe: Prokurör taotleb kohtus

§ 199

lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Andreas Juga karistamist vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Andreas Juga ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 199 lg 2 p 9; § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Andreas Juga kuulub temale

§-s 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistataval puudub ankeetandmete kohaselt töökoht, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on tegemist süüdistatavaga, kes on suhteliselt hiljuti saanud täisealiseks ning süüdistatav omandab haridust. Seejuures ei ole süüdistataval püsivat sissetulekut ning süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks. Arvestades taolisi asjaolusid leiab 3 kohus, et arvestades süüdistatava resotsialiseerumisvõimalusi peab kohus võimalikuks vähendada välja mõistetavate menetluskulude suurust, jättes suuremas osas menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmata. Samas leiab kohus, et kuivõrd süüdistataval hetkel puudub alaline sissetulek, siis on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4