ley Charley Viidase kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses inimväärikust alandavate kambritingimustega Menetluse alus ringkonnakohtus Stanley Charley Viidase määruskaebus Tartu Ha

§ 121lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Stanley Charley Viidas esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses ebapiisava põrandapinnaga ning inimväärikust alandavate tingimustega vangla kambrites. Tallinna Vangla registreeris nimetatud taotluse 29.01.

2. Stanley Charley Viidas esitas 07.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 013,60 eurot seoses Tallinna Vangla kambrites ebainimlikes ja inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes viibimisega perioodidel 14.05.2008-23.08.2008, 08.12.2009-04.05.2010, 13.09.2011-03.01.2013, 09.07.2013-06.08.2013 ja 18.08.2013-18.02.
3. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja kannatama Tallinna Vanglas viibides 940 päeval negatiivsete faktorite käes, milleks olid ülerahvastatus,
4. ruumipuudus, halvad hügieenitingimused, pidev müra, pea täielikult piiratud kambriväline tegevuse ja vaesunud režiim. Kaebuses on märgitud, et kahju tundis kaebaja kogu vangistuses viibitud ajal, kuid teadlikuks sai sellest siis, kui ta 18.02.2014 paigutati ümber Viru Vanglasse. Vastusena Tartu Halduskohtu päringule teatas Tallinna Vangla 21.04.2015, et vangla ei ole 29.01.2015 registreeritud kaebaja kahju hüvitamise taotlust veel ära lahendanud.
5. Tartu Halduskohus tagastas 09.09.
6. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osas, milles taotleti Tallinna Vanglalt hüvitist seoses kambritingimustega perioodidel 14.05.2008-23.08.2008 ning 08.12.2009-04.05.
7. Ülejäänud osas võttis halduskohus kaebuse menetlusse. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist perioodide 14.05.2008-23.08.2008 ning 08.12.2009-04.05.2010 eest, kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-93-13 leidis halduskohus, et sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt 23.08.2008 ning 04.05.
8. Nendele kuupäevadele järgnevast päevast alates hakkas kulgema ka kahjuhüvitise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Kahju hüvitamise taotlus on Tallinna Vanglas registreeritud aga 29.01.
9. Seega on ületatud taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Kaebaja ei ole selgitanud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid. Halduskohus selgitas, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal kaebaja sai teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Halduskohus tagastas kaebuse perioodide osas 14.05.2008-23.08.2008 ning 08.12.2009-04.05.2010

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna nimetatud perioodide osas ei olnud kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus tähtaegne, mistõttu kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

1. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS Kaebaja esitas 16.09.2015 Tartu Halduskohtu 09.09.
2. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus on tema kaebuse perioodide osas 14.05.2008-23.08.2008 ja 08.12.2009-04.05.2010 ebaõigesti tagastanud. Kaebaja viitab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 3 ning leiab, et sellest sättest tulenevalt oli tal õigus esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale kümne aasta jooksul pärast kahju põhjustamisest teada saamist. Kaebaja leiab, et tema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg lõpeb alles
3. a ning sellest tulenevalt oli tema taotlus tähtaegne ja kuulub menetlemisele.
4. Tartu Halduskohus võttis 30.09.
5. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 09.09.
7. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks.
8. Halduskohus on vaidlustatud määrusega tagastanud kaebuse osas, mis puudutas kahju hüvitamise nõuet perioodide eest 14.05.2008-23.08.2008 ning 08.12.2009-04.05.2010,

8. 2 2 § 121 lg 1 p 4 alusel.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Käesoleval juhul oli vangla jätnud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata, sest RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.

§ 47

lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus on mõnda liiki nõude lahendamiseks näinud ette kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebuse esitada kohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Oluline on seejuures, et kaebaja peab olema kohtueelse menetluse läbinud nõuetekohaselt, st muuhulgas, et taotlus haldusorganile peab olema esitatud tähtaegselt.

2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et RVastS § 17 lg 3 kohaselt kohaldub kaebajale 10-aastane kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest ja või selle põhjustanud sündmusest arvates. Nimetatud sätte sõnastuse kohaselt kohaldatakse 10-aastast kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega juhul, kui kannatanu ei saanud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Käesoleval juhul on halduskohus viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-93-13 õigesti leidnud, et sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekitatud kahjust aru juba Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta saama sellest teada hiljemalt kinnipidamise vastava perioodi lõppemisel, mille ees ta kahjuhüvitist nõuab, ehk 23.08.2008 ning 04.05.
3. Riigikohus on ka asjas nr 3-3-1-20-15 märkinud, et RVastS § 17 lg 3 alusel nõude esitamise kolmeaastase tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.
4. a määrus asjas nr 331-20-15, p-d 9 ja 11). Viimati viidatud lahendi punktis 13 on Riigikohus leidnud, et kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, hakkab ka kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist. Samuti on Riigikohus sama lahendi punktis 15 märkinud, et kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Seejuures on Riigikohus märkinud, et eluliselt usutav pole, kui isik pole üle aasta kestnud kinnipidamise jooksul saanud aru kaebuse aluseks olevatest asjaoludest (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.
5. a määrus asjas nr 331-20-15, p 15).
6. Viidatud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole ka välistatud, et käesolevas asjas kahju hüvitamise taotluse esitamise kolmeaastane tähtaeg perioodide osas 14.05.200823.08.2008 ja 08.12.2009-04.05.2010 võis hakata kulgema isegi varem, kui järgmisest päevast pärast kummagi perioodi lõppemist, sest kaebaja on kaebuses ka ise märkinud, et ta tundis talle kahju tekkimist kogu vangistuses viibimise aja. Ilmselgelt hakkas aga kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg kulgema hiljemalt järgmisel päeval pärast nimetatud perioodide lõppemist, s. o 24.08.2008 ja 05.05.
7. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et ajaks, mil kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, oli nimetatud kahe perioodi 3 3 osas RVastS § 17 tähtaeg möödunud. lg-s 3 sätestatud kolmeaastane kahju hüvitamise taotluse esitamise
8. Halduskohus on õigesti leidnud, et kui isik on esitanud kahju hüvitamise taotluse haldusorganile hilinemisega, ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud ning kaebuse esitamine ei ole

§ 47lg 1 kohaselt lubatav.

Samasugust seisukohta on avaldanud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-20-15 p-s 15, milles on märgitud, et kui kaebaja esitas vanglale taotluse kahju hüvitamiseks tähtaega rikkudes, ei ole kaebus nimetatud perioodi osas lubatav.

1. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 09.09.
2. a määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti kaebuse osaliselt tagastanud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Maili Lokk 4 4