KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2447 Haldusas

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HM esitas Tallinna Vanglale 31.08.2015 (registreeriti 02.09.2015) selgitustaotluse, soovides teavet, kui suur on kinnipeetavale vajalik õhuhulk, kuidas seda mõõdetakse ja see tagatakse, kuidas on tagatud kaebajale vajaliku õhu ringlus ja kas seda on kontrollitud, kuidas tagatakse vangla kambris elutegevuseks vajalik valgus, kuidas seda mõõdetakse, mille alusel vangla kinnitab, et kaebajale on piisav valgus tagatud, samuti, milline on elutegevuseks vajaliku temperatuuri vahemik ning milliste õigusaktide, soovituste ja standardite alusel need kindlaks määratakse.
2. Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 24.09.2015 kirjaga nr 5-188/15/24872-
3. 3-15-2447
4. HM esitas vastuse peale 28.09.2015 vaide, milles taotles vangla kohustamist vastama selgitustaotlusele nii, et selles antaks vastus kõigile küsimustele.
5. HM esitas 28.09.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul kohustada Tallinna Vanglat vastama tema selgitustaotlusele seaduses sätestatud korras, samuti tagama märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) täitmine. Taotluse kohaselt tuleb MSVS-st tulenevad kohustused täita hiljemalt 30 päeva jooksul. HM esitas vanglale pöördumise 31.08.2015 ning seisuga 28.09.2015 ei ole pöördumisele vastatud. HM-le vangla poolt esitatud vastus ei sisalda vastuseid tema küsimustele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuna selleta võib kohtuotsuse täitmine osutuda osaliselt raskendatuks või võimatuks. Samuti tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine HM õiguste kaitse. HM palus enda vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust.
6. Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kui kohus kohustaks vanglat esialgse õiguskaitse korras HM pöördumisele täiendavalt vastama, kaotaks vaidemenetlus oma mõtte, sest sellisel juhul asuks kohus ise haldusorgani eest vaidemenetlust läbi viima. Olukorras, kus vanglal ei olnud võimalik veel vaidemenetlust läbi viia ja menetluse lõpptulemus ei ole teada, ei saa kohus hinnata ka kaebust perspektiivikaks.
7. Tallinna Halduskohtu 30.09.2015 määrusega jäeti menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 249lg 3 alusel, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Taotlusest ei nähtu, milles seisneb see pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg, mille vältimiseks kaebaja esialgset õiguskaitset vajab. Üksnes väide, et HM õiguste kaitse võib osutuda hiljem raskendatuks, ei ole piisav. Esialgne õiguskaitse ei ole mõeldud mistahes ebameeldivuste vältimiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse sisulise mittelahendamise tõttu jättis kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. HM palub vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30.09.2015 määrus ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuses korratakse esialgse õiguskaitse taotluses esitatud seisukohti. Taotluse esitajal oli kavas kasutada vangla vastust tõendina teises haldusasjas. Nõuetekohaselt vastamata jätmine on vastuolus põhiseadusega ja MSVS-ga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt on menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvabad. Vaidlustatud halduskohtu määrusega jäeti läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotlus – selles osas määruskaebuse esitamisel tuli määruskaebuselt riigilõivu tasuda – ja menetlusabi taotlus – selles osas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba. 2

§ 249lg 3 ls 2).

10. Menetlusabi andmise otsustamisel pidi halduskohus hindama lisaks taotluse esitaja majanduslikule seisundile ka seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eitava vastuse korral sellele küsimusele tuli menetlusabi taotlus jätta rahuldamata (

§ 111lg 1).

Esialgse õiguskaitse taotlust pidas halduskohus põhjendamatuks.

1. Halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, on õige. Kaebusest ega ka määruskaebusest ei nähtu enne vaide lahendamist kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamise ohtu. Selgitustaotluses esitatud küsimustele vastamine pärast vaide rahuldamist on võimalik ega too kaasa vastuse saamise oluliselt raskemaks muutumist. Selgitustaotluse esitaja ei pea tegema vastuse saamiseks rohkem toiminguid, sh keerukaid ja aeganõudvaid toiminguid, mis võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustada. Tõendi saamiseks kohtuasjas on võimalik esitada samad küsimused teisele menetlusosalisele selles haldusasjas, kus tõendeid esitada soovitakse, või taotleda kohtult tõendite väljanõudmist, kui HM jaoks ei ole tõendeid võimalik saada muul viisil.
2. Menetlusabi taotlus tuli seetõttu jätta rahuldamata. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu ei tasutud ja selle tasumisest vabastamiseks alust ei olnud, tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta

§ 55lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

13. Määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks ei ole alust, sest määruskaebusega ei saavuta selle esitaja oma eesmärki – esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.

§ 111

lg 1 alusel tuleb seetõttu esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus jätta rahuldamata. Kuna määruskaebuse esitajal rahalised vahendid puuduvad, ta on pankrotis ning esialgse õiguskaitse taotlus ja selle kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebus tuleb lahendada viivituseta, samuti on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada korduvalt, puudub vajadus jätta määruskaebust käiguta ja anda riigilõivu tasumiseks täiendavalt tähtaega. 14. Kuna määruskaebuse esitamisel menetlusabi saamise taotlus jääb rahuldamata, ei vaata ringkonnakohus läbi määruskaebust osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist. See ei takista siiski halduskohtu määruse resolutsiooni muutmist. Halduskohtu määrust tuleb

§ 203lg 2 ja § 200 p 3 alusel muuta ja jätta menetlusabi taotlus rahuldamata.

Määruskaebus ja ringkonnakohtule esitatud menetlusabi taotlus jäävad rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 3