← Eesti

3-15-2745/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2745 Haldusasi PJ esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Kaebaja – PJ Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.11.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus PJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta PJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.11.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-2745 p 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla jättis 19.10.2015 vastusega nr 5-8/15/27707-3 rahuldamata kinnipeetav PJ taotluse tagastada talle kartserikambrisse venekeelse raamatu „Orgaanilise keemia põhialused“ väljatrükk A4 lehtedel. Kartserisse on küll lubatud võtta mõistlikus koguses õppekirjandust, kuid PJ ei õpi vanglas ning seega pole tegemist tema jaoks hädavajaliku esemega. Enese harimise või meelelahutuse eesmärgil kirjanduse kartserikambrisse lubamine läheks vastuollu kartserisse paigutamise karistusliku olemusega.
  2. PJ esitas 04.11.2015 Tallinna Vanglale vaide, milles palub tagastada talle viivitamatult kartserikambrisse õpik, mis võeti temalt ära 29.09.2015 läbiotsimise käigus. Vaide kohaselt on õpik kartserikambris lubatud ese.
  3. PJ esitas 22.09.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada Tallinna Vanglat lõpetama taotleja õiguste rikkumine ning tagastama taotlejale kartserikambrisse temalt ära võetud keemiaõpik.
  4. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta PJ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3-15-2745 Puudub suur õiguslik tõenäosus PJ nõude rahuldamiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kohtuotsuse hilisem täitmise võimatus ega PJ-le mingisuguseid pöördumatuid tagajärgi. PJ saab õpikuid kasutada distsipliinirikkumisi toime panemata.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2015 määrusega PJ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 2). Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 60 lg 1 sätestab, et isikul võib muude kartseris lubatud esemete seas olla mõistlikus koguses õppekirjandust. Vangistusseaduse § 651 lg 2 kohaselt tagastatakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad talle pärast kartserist vabastamist. Ehkki PJ viibib palju aega kartseris, ei õigusta see talle raamatu tagastamist esialgse õiguskaitse korras. Kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 311-1570) on õppekirjanduse kambrisse lubamist mõistetud nii, et silmas peetakse vaid koolis õppimiseks või muu õppeprogrammi läbimiseks (hariduse omandamiseks) vajalikku õppekirjandust, et isik ka kambris viibides saaks õppeprotsessi jätkata ega jääks programmist maha. Samas ei ole kohtupraktikas õppekirjanduse hulka arvatud muud enese harimiseks või meelelahutuseks valitud kirjandust. Vastasel korral muutuks vahetegu väga keeruliseks. Kirjanduse piiramist kartserirežiimi osana tuleb mõista kui üht karistusliku iseloomuga tahku abinõude kogumist. Kuna PJ praegusel ajal ei õpi, ei saa õpikute puudumine tekitada talle kahjulikke tagajärgi, nt mahajäämust õppeprotsessis ega hüvitamisele kuuluvat kahju. Raamatute kartserikambrisse mittelubamine ei saa tekitada pöördumatuid tagajärgi, mida pole võimalik hiljem heastada. Raamatute tagastamisel kartserikaristuse ärakandmisel saab taotleja neid jälle kasutada. Tegemist ei ole kaebaja õigusi kuigivõrd intensiivselt riivava piiranguga ning olukorra, kus tal ei ole kartseris viibimise tõttu raamatuid võimalik kasutada, on ta loonud ise oma süülise käitumisega.
  6. PJ esitas 09.11.2015 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 06.11.2015 määruse p 2 peale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  7. PJ palub määruskaebuses halduskohtu 06.11.2015 määruse p 2 tühistada ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. VSKE § 60 lg 1 sõnastus on õppekirjanduse kartserikambrisse lubamise osas üheselt selge ja imperatiivne ega anna vanglale kaalutlusõigust. Vanglas peab olema tagatud seaduslikkus. Määruskaebuse esitaja soovib kasutada oma õigust vabale eneseteostusele iseõppimise näol. Õpiku kasutamise võimatuses pole süüdi mitte määruskaebuse esitaja, vaid vangla, kes võttis selle kartserikambrist õigusvastaselt ära. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Tallinna Halduskohtu 06.11.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  9. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. PJ taotleb esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist sooritada tema taotletav 2

(3)3-15-2745 toiming – tagastada äravõetud kirjandus talle kartserikambrisse. Riigikohus selgitas 22.09.2014 määruses asjas nr 3-3-1-59-14, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida põhivaidluse ette otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud. Samas ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PJ vaidel pole häid eduväljavaateid. Halduskohus on erinevalt kaebajast tõlgendanud VSKE § 60 lg 1 mitte üksnes tähttäheliselt, vaid kooskõlas sätte eesmärgi ja mõttega, lähtudes vangistust reguleerivate normide omavahelisest seosest. Ringkonnakohtu arvates ei ole PJ piisavalt põhistanud ka seda, milles konkreetselt seisnevad temale tekkivad rasked tagajärjed, kui talle ei tagastata äravõetud kirjandust juba vaidemenetluse ajal. Pelgalt huvi harida ennast ka kartserikaristuse ajal ja soov tagada vanglas seaduslikkust (nii nagu tema seda mõistab) ei ole käsitatav nii tungiva huvina, et see kaaluks üles avaliku huvi kohaldada kartserikaristust mõjusalt ja erandkorras õigustaks vastustajale juba vaidemenetluse ajaks samasisulise ettekirjutuse tegemist, mida taotletakse vanglale esitatud ja veel lahendamata vaides. PJ saab lugeda teda huvitavat kirjandust pärast kartserikambrist vabanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.