Obsah (5)

§ 198§ 29§ 23§ 2§ 150

4-15-6778 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-6778 Kohtunik Meelika A

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.07.

1. a otsusega väärteoasjas nr 2302,15,009024 karistati S P (P ) Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
2. 18.08.
3. a esitas S. P kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli kaebuse Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse 27.07.
4. a otsusele, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse 1 4-15-6778 tühistamist S. P karistamises LS § 227 lg 4 alusel ning selles osas väärteomenetluse lõpetamist. Samuti taotles kaebaja menetlusaluse isiku kasuks kaitsjale makstud tasu väljamõistmist.
5. Harju Maakohus rahuldas 22.10.
6. a kohtuotsusega S. P kaebuse ning tühistas kohtuvälise menetleja 27.07.
7. a otsuse väärteoasjas, tegi uue otsuse, millega mõistis S. P süüdi LS § 242 lg 1 järgi ja karistas rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 80 eurot. Kohus lõpetas S. P suhtes väärteomenetluse LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises

§ 29lg 1 p 1 alusel, s.o väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1. 22.10.
2. a määrusega rahuldas Harju Maakohus S. P taotluse õigusabikulude hüvitamise kohta osaliselt, mõistes S. P kasuks välja 288 eurot riigieelarve vahenditest. Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitada õigusabikulu 3 tunni eest. Esmalt juhtis kohus tähelepanu sellele, et S. P väärteoasjas lõpetati menetlus ainult osaliselt, LS 242 lg 1 järgi mõisteti S. P süüdi ja karistati rahatrahviga. Teiseks ei olnud väärteoasi keerukas, kohtuistung oli pikkusega 1,5 tundi ning vandeadvokaadil ei kulunud kaebuse koostamiseks rohkem kui 2 tundi. Kohus märkis, et õigusabikulude hüvitamisel tuleb juhisena lähtuda riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest. Samuti arvestas kohus sellega, et advokaadibüroo kolmest arvest on ainult ühel S. P allkiri arve tingimustega nõustumise kohta. Ülejäänud kaks arvet on allkirjastamata.
3. Maakohtu 22.10.
4. a määruse peale esitas S. P kaitsja määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus jättis S. P kasuks välja mõistmata tema poolt valitud kaitsjale maksud tasu 288 eurot ületavas osas ning mõista välja S. P kasuks täiendavalt 408 eurot. Samuti taotleb kaitsja määruskaebuse esitamise eest seotud kulutuste S. P kasuks väljamõistmist 240 euro ulatuses. Kaebuse põhjendustes märgitakse, et maakohus on ekslikult kohaldanud Riigikohtu määrusest nr 3-1-1-54-02 tulenevat praktikat, mille kohaselt tuleb aluseks võtta riigi õigusabi tasumäärad. Riigikohus on nimetatud praktikat hilisemalt muutnud ning nt väärteoasjas nr 3-1-1-131-04 selgitanud, et mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga. LS § 227 lg 4 sanktsiooni rahatrahvi ülemmääraks on 300 trahviühikut e. 1200 eurot. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-83-15 pidanud põhjendatuks väärteo eest, mille maksimaalne sanktsioonimäär on 200 eurot, kassatsiooniastmes kaitsjatasu suuruses 1530 eurot ja töömaht 8,3 tundi. Samuti leitakse, et maakohus ei ole põhistanud, miks ta peab valitud kaitsja poolt kaitseülesande täitmiseks kulutatud aega põhjendamatuks. Kohus on ise jaatanud kohtuistungi pikkusena 1,5 tundi ning seega oli põhjendatud vähemalt 3,5 tunni ulatuses kaitsja töö arvestamine. Samuti märgib kaitsja, et kuigi kohtuvälise menetleja otsus tühistati osaliselt, hõlmaski kohtusse esitatud kaebus üksnes osalise menetluse lõpetamise taotlust e. tehtud kulud olid kõik seotud üksnes LS § 227 lg 4 kohase väärteoepisoodiga. Seega ei saanud otsuse osaline tühistamine mõjutada õigusteenuse mahtu või selle põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluses taotletud tasusumma 696 eurot on põhjendatud ja vajalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, kuivõrd maakohtus jättis põhjendamatult

§ 23

alusel kaitsja tasu väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule osaliselt hüvitamata. 2 4-15-6778 7.

§ 2

kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p –des 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- ja kohaliku eelarve vahenditest. Käesoleval juhul lõpetas maakohus 22.10.2015. a otsusega S. P i suhtes väärteomenetluse LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Seega puudub vaidlus selles, et S. P le tuleb hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohased määruskaebuse etteheited maakohtule selles, et otsuse osaline tühistamine ei mõjutanud õigusteenuse mahtu. Nimelt on 18.08.
2. a kaebusega, millega vaidlustati kohtuvälise menetleja 27.07.
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,15,009024, vaidlustatud üksnes selles ulatuses, millega menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 4 kohase väärteo eest. Kaebusega ei vaidlustata LS § 242 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Maakohus rahuldas 22.10.
4. a kohtuotsusega S. P kaitsja kaebuse täielikult. Seega on alusetud maakohtu järeldused menetluskulude osalise väljamõistmise kohta seetõttu, et väärteoasjas lõpetati menetlus osaliselt s.o vaid LS § 227 lg 4 kohases väärteos. Kaitsja kulutused, mille eest ta tasu hüvitamist taotles olidki seotud vaid LS § 227 lg 4 kohase väärteo vaidlustamisega. Ringkonnakohu hinnangul on käesoleval juhul põhjendamatu maakohtu juhindumine riigi õigusabi tasu määradest. Täiendavalt tuleb arvestada asja keerukusega ning ka trahvisumma suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-131-04 märkinud, et lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Seejuures tuleb lähtuda sellest, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada, ning et mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-37-03, RT III 2003, 12, 117 ja nr 3-1-1-98-03, RT III 2004, 10, 115). Samuti tuleb arvestada kaitsja poolt tehtud töö mahu vajalikkust ja põhjendatust, suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul, ei ole käesoleval juhul, olukorras kus LS § 227 lg 4 sanktsiooni ülemmääraks on 300 trahviühikut e. 1200 eurot ning kaitsjatasu kulude hüvitamist taotletakse 696 euro ulatuses, alust rääkida ebamõistlikest kulutustest ning võtta aluseks riigi õigusabi tasumäärasid. Ka lahendis nr 3-1-1-99-11 p 10 on Riigikohus märkinud, et riigi õigusabi eest makstava tasu määrad ei ole ainsad kriteeriumid, mille põhjal hinnata valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust. Riigi õigusabi osutamise kohustus on pandud Eesti Advokatuurile, kes riigieelarvest selleks eraldatud summade piires peab garanteerima muu hulgas süüteomenetlusele allutatud isikute kaitse. Selle kohustuse täitmiseks ette nähtud tasumäär ei pruugi aga peegeldada õigusteenuse turu tegelikku hinnataset. Ei ole välistatud, et isik, kellel puudub võimalus saada riigi õigusabi, peab endale kaitsja leidma teistsuguse hinnaga. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta. Konkreetse väärteoasja eripärast tulenevalt võib mõistlik õigusteenuse tööühiku hind turuhinnast hälbida. Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust konkreetses väärteoasjas, on vaja hinnata lisaks ka osutatud õigusabi vajalikkust. Maakohus on pidanud põhjendatuks ja 3 4-15-6778 mõistlikuks hüvitada õigusabikulud 3 tunni ulatuses. Samas on jätnud maakohus täielikult põhjendamata, miks ei ole põhjendatud kaitsja poolt kohtuistungiks ettevalmistamine ning konsultatsioon kliendiga. Maakohus on leidnud vaid, et kaebuse koostamiseks kulus 0,5 tundi vähem. Põhjendamatult on maakohus jätnud arvestamata kohtuistungil kulunud ajaga. Maakohus on möönnud, et kohtuistung kestis 1,5 tundi (sama nähtub ka kohtuistungi protokollist), jättes tähelepanuta, et kaitsekulude hüvitamist istungil osalemise eest taotleti vaid 1 tunni ulatuses.
5. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodust tulenevalt maakohtu otsustus S. P le kaitsjatasu osalise hüvitamise osas tühistada. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-99-11 pst 13 on ka ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 191 lg-st 3 pädev tegema ise uue otsustuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta. Riigikohus on nimetatud lahendis selgitanud, et maakohtu poolt kaitsjatasu hüvitamist põhjendamatus ulatuses on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 1 p 7 mõttes.

Siiski puudub vajadus saata väärteoasi menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maakohtule uueks arutamiseks.

§ 2

kohaselt kohaldatakse ka väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud norm kohaldatav ka kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkuse otsustamisel väärteomenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas olnud vajalikud ja põhjendatud nii kohtuistungiks ettevalmistamise kulutused kui ka konsultatsioon kaitsealusega, samuti kaebuse koostamiseks taotluses esitatud aeg ning kohtuistungil osalemiseks kulunud aja eest taotluses esitatud aeg. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks vaid karistusregistri päringu koostamiseks kulunud aega s.o 0,5 tundi, kuivõrd selleks kulutatud aeg ei ole mõistlik ning selle koostamise vajalikkust käesoleval juhul ei nähtu. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsekulusid 6,75 tunni ulatuses s.o summas 648 eurot (s.h käibemaks), mistõttu tuleb S. P le täiendavalt välja mõista 360 eurot. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 191 lg-st 3;

§-st 23 ja § 148 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.10.

1. a määruse ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega hüvitab S. P poolt väärteoasja kohtulikus menetluses maakohtus kaitsjale makstud tasu 648 euro ulatuses (sh käibemaks). Kaitsja määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt.
2. Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse hüvitada S. P le ka määruskaebemenetluses makstud kaitsjatasu 240 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud määruskaebuse koostamisele 1,5 tundi ja maakohtu määruse ja Riigikohtu lahendite analüüsiks 1 tund, seega kokku 2,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on see taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava kohtunik 4