← Eesti

3-15-478/18

Obsah (7)§ 19§ 23§ 7§ 3§ 13§ 20§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-478 Haldusasi OÜ Pidula Mõis kaebus Et

„Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise tingimused ja kord“ (Määrus nr 75) alusel OÜ Pidula Mõis (kaebaja) taotlus projekti registreerimisnumbriga EU33844 „Pidula mõisaköök – õpetame valmistama ajaloolist eesti mõisatoitu!“ rahastamiseks. Projekti kogumaksumus oli 719 006,05 eurot, millest omafinantseering oli 359 503,03 eurot ja toetus maksimaalselt 359 503,02 eurot. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks määrati 26.06.2010 ning lõppkuupäevaks 25.06.

  1. EAS muutis kaebaja taotlusel toetusotsust 3 korral: 1) EAS rahuldas 26.04.2012 otsusega kaebaja taotluse peatada projekti abikõlblikkuse perioodi 1 aastaks (so 20.03.2012–19.03.2013) ning määras abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks 25.06.2014; 2) EAS rahuldas 24.07.2012 otsusega kaebaja taotluse projekti peatamise perioodi lühendamiseks ning määras uueks peatamise perioodiks 20.03.2012–24.07.2012 ja projekti abikõlblikkuse perioodi uueks lõppkuupäevaks 29.11.2013; 3) EAS rahuldas 01.10.2013 otsusega kaebaja taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi peatamiseks perioodil 22.08.2013–01.05.2014 ning määras projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks 08.08.2014 (tl 49-51). Projekti abikõlblikud tegevused olid peatunud perioodidel 20.03.2012–24.07.2012 ja 22.08.2013–01.05.
  3. Kaebaja esitas 06.08.2014 EAS-le taotluse toetusotsuse muutmiseks, paludes projekti peatamist tagasiulatavalt 02.05.2014–01.04.2015 (muutmistaotlus). Kaebaja põhjendas projekti peatamist vajadusega leida projekti tegevuste finantseerimiseks uued lahendused või rahastusallikad. Projektiga seotud tegevusi ei ole alates 02.05.2014 ellu viidud ning ehitustööd on peatatud. Projekti finantseerimisskeemis oli kokkulepe Nordea pangaga, mille kohaselt eraldas pank algselt sildfinantseerimislaenu ja selle tähtaegsel tagastamisel oli kokku lepitud projekti finantseerimise jätkamine investeerimislaenu toel. Seoses ettevõtte omanikupoolsete täiendavate rahavoogude ettenägematu vähenemisega on ettevõttel sildfinantseerimise tagastamine viibinud ning pank ei ole projekti finantseerimist investeerimislaenu toel jätkanud. Kaebaja on olukorra lahendamiseks otsinud aktiivselt alternatiivset võõrfinantseeringut, mille toel projekti ellu viia. Peamiseks investoriks, kellega peeti läbirääkimisi, oli Peter Ingman (Ingman Group Oy Ab, JiiPee Invest). Finantseerimislahenduse leidmisel on objektil töötanud ehitusettevõtja valmis 60-päevase etteteatamisega objekti lõpetama 99 päeva jooksul. Kaebaja esitas selle kohta AS EBC Ehitus 08.07.2014 kinnituskirja (vt tl 59). Taotlusele oli lisatud ka Soome investeerimisfirma ME Power Oy 06.08.2014 kinnistuskiri lisainvesteeringu kohta (vt tl 52).
  4. EAS jättis 03.11.2014 otsusega (otsusel märgitud 23.10.2014, allkirjastatud 03.11.2014 (vt selle kohta EAS selgitust tl 76); tl 77-79) kaebaja muutmistaotluse rahuldamata. Põhjendused: 3.
  5. Otsusest nähtuvalt oli projekti eesmärgiks arendada Pidula ajaloolises mõisakeskkonnas välja turismitoode, mis võimaldab turistidel süvitsi tutvuda eesti traditsiooniliste mõisatoitudega ja nende valmistamisviisidega, propageerides seeläbi kohalikku toitu ja tervislikku toitumist. Eesmärgi saavutamiseks tuli teostada järgmisi investeeringuid: taastada mõisa majandustiib ja rajada sinna õppeköök; teha korda mantelkorsten, kus on võimalik 2

(11)3-15-478 valmistada toitu traditsioonilisel moel; ehitada majandustiiva ja peahoone vahele talveaed; restaureerida ja sisustada peahoones mõisarestoran ja seda teenindavad ruumid; korrastada peahoone katus ja rajada tehnosüsteemid kompleksi teenindamiseks. 3.
  1. EAS palus 12.08.2014 kirjas (vt tl 60) kaebajal esitada hiljemalt 27.08.2014 täiendava teabe ja tõendid (sh majandusaasta aruanne ja maksuvõlgade puudumise tõend) ME Power Oy investeerimisvõimekuse kohta. Kaebaja taotluses puudus teave, millises summas on nimetatud ettevõtja valmis investeerima. Kaebaja taotles 27.08.2014 kirjas vastamise tähtaja pikendamist kuni 03.09.2014 (vt tl 54). EAS võimaldas seda. Kuna selleks tähtpäevaks vastust ei laekunud, saadeti kaebajale 04.09.2014 sellekohane meeldetuletus (vt tl 53p) ja määrati uueks tähtajaks 11.09.
  2. Kaebaja selgitas 07.09.2014 kirjas (vt tl 53-53p), et ME Power Oy omanik on huvitatud investeerimisest, kuid ettevõttel endal majandustegevus puudub. Lisaks on käimas läbirääkimised veel 2 tõsiseltvõetava investoriga, kuid läbirääkimised ei ole lihtsad ja võtavad aega, arvatavasti veel 2-3 kuud. EAS palus 10.09.2014 kirjas (vt tl 53) kaebajalt infot, kes on need 2 tõsiseltvõetavat investorit, samuti paluti saata nendepoolse huvi tõendatus kirjalikult ja nende majandusaasta aruanded. Vastus tuli saata hiljemalt 24.09.
  3. Kaebaja vastas 26.09.2014 kirjas (vt tl 53), et investeerimise teemal on suheldud eraisikutest investoritega. Siduvaid kokkuleppeid ei ole tehtud, kuid huvi on vastaspoolel jätkuvalt olemas. 3.
  4. EAS leidis, et kaebaja muutmistaotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei ole EAS määratud tähtajaks esitanud dokumente täiendavate finantsvahendite olemasolu kohta. Projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise võimekus ei ole tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud kaebaja võimekus projekti tegevusi teostada muutmistaotluses märgitud tähtaja jooksul. 3.
  5. Kaebajale saadeti muutmistaotluse rahuldamata jätmise otsuse projekt 06.10.2014 (vt tl 56-57) ja anti vastuväidete esitamiseks aega kuni 17.10.2014, kuid kaebaja ei ole selleks tähtajaks oma arvamust ega vastuväiteid esitanud.
  6. Kaebaja esitas 10.12.2014 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) vaide (tl 24-25), milles leidis, et EAS otsus ei ole proportsionaalne. EAS saanuks teha tingimusliku otsuse, eriti arvestades asjaoluga, et objektil töötanud ehitusettevõtja, kelle tegevusele ei ole EAS-l siiani etteheiteid olnud, oli valmis 60-päevase etteteatamisega lõpetama objekti 90 päeva jooksul. Otsus ei teeni projekti huve. Otsusest ei saa üheselt järeldada, et kas taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli, et kaebaja ei vastanud välislähetuse tõttu viimasele kirjale õigeaegselt või esitas ebapiisavalt teavet. Otsuses ei ole esitatud selle andmisel arvestatud kaalutlusi.

§ 19

lg 4 annab laialdase diskretsiooniõiguse, mida rakendati antud juhul ebaõigesti, sest taotluse rahuldamine ei oleks seadnud projekti lõpptähtaega ohtu. Isegi kui taoline kahtlus eksisteeriks, on piisavalt aega (hiljemalt märtsikuuni) lahendada finantseerimisega seotud küsimust, sest siis jõuab ehitusettevõtja enda kinnituse kohaselt ehitustegevuse tähtaegselt lõpetada. 5. MKM jättis 27.01.2015 vaideotsusega nr 15-0001 (tl 5-7) vaide rahuldamata. Põhjendused: 5.1.

§ 23

p-de 1, 6 ja 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama ettenähtud omafinantseeringu, vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele ning esitama tähtaegselt nõutud informatsiooni. Vaatamata korduvalt antud tähtaegadele, ei ole kaebaja ühegi investori 3

(11)3-15-478 osas vajalikke dokumente esitanud ega tõendanud nende suutlikkust. Kaebaja ei ole esitanud investoritega sõlmitud kokkuleppeid ka vaidemenetluses. Seega on tõendamata projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise võimekus ja järelikult ka kaebaja võimekus projekti tegevusi ellu viia muutmistaotluses märgitud tähtajaks. EAS-l on pädevus analüüsida toetuse saaja võimekust projekti ellu viia, samuti nagu ka pädevus hinnata projekti vastavust toetusskeemile ja eesmärgipärasust. Asja materjalidest ei nähtu, et EAS oleks toetunud asjassepuutumatutele või meelevaldsetele asjaoludele. 5.2. Kaebaja ei ole suutnud projekti tähtaegselt ellu viia ja on mitmel korral erinevatel põhjustel abikõlblikkuse perioodi peatanud. Toetus on välja makstud märkimisväärselt väikeses summas – 23% (82 673,33 eurot). Seega on kaebaja suutlikkus projekti ellu viia madal ja projekti abikõlblikkuse perioodi veelkordne peatamine ei ole põhjendatud. Kaebaja finantsolukord ja vajadus leida lisainvestoreid kinnitavad seda seisukohta. Kaebajat on usaldatud ellu viima projektis lubatut ning ta on võtnud vastutuse tulenevalt taotluse rahuldamise otsusest projekt õiguspäraselt ellu viia. Ettevõtja, kes ei suuda ühel või teisel põhjusel kinni pidada toetuse andmisel kindlaks määratud tingimustest, ei saa eeldada, et kõik muutmise taotlused rahuldatakse. Võrreldavat äririski peab ettevõtja sageli kandma ka eraõiguslikes suhetes. Kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks, võib toetuse saaja taotleda projekti ennetähtaegset lõpetamist. 5.3.

§ 7määratleb projektide abikõlblikkuse perioodi.

Selle järgi tuleb meetme raames toetatavate projektide tegevused ellu viia kuni 36 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.08.

  1. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist vaid tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31.08.
  2. Kaebaja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva on korduvalt pikendatud ning viimaseks lõppkuupäevaks määratud 08.08.2014, mida kaebaja soovis veel aasta võrra pikendada. Arvestades senist projekti käekäiku ning tegevuste elluviimist (projektile määratud toetuse kogusummast on toetust välja makstud vaid 23% ulatuses), ei ole MKM veendunud, et kaebaja jõuaks praegusel juhul projekti tegevusi ellu viia ja projekti tulemuslikult lõpetada. Lisaks tuleb arvestada, et praegu on juba perioodi 2007–2013 lõpp ning struktuurivahendite teistesse projektidesse suunamiseks ja nende elluviimiseks järele jäänud periood äärmiselt kriitiline, seetõttu on põhjendatud kaebaja projektile määratud vahendite vabastamine ja väljamaksmata toetuse suunamine teistesse projektidesse, mis suudetakse piiratud ajaga ellu viia ja mis saavutavad

§-s 2 nimetatud eesmärgid. 5.

  1. Toetusotsuse muutmistaotluse menetlusprotsess on toimunud õiguspäraselt, otsuse motivatsioon ja selgitused on piisavad.
  2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-4, 20-21) EAS 03.11.2014 otsuse (kaebuses märgitud 23.10.2014 otsus) ja MKM 27.01.2015 käskkirja nr 15-0001 tühistamiseks. Põhjendused: 6.
  3. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu selle andmise pädevusele viitavaid sätteid. 6.
  4. Vaideotsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Esitatud ei ole omapoolseid põhjendusi ega kaalutlusi, miks ei saa kaebaja argumentidega, eelkõige EAS 03.11.2014 otsuse ebaproportsionaalsusega, nõus olla. 6.
  5. EAS saanuks teha tingimusliku otsuse. Objektil töötanud ehitusettevõtja olnuks valmis 60-päevase etteteatamisega objekti lõpetama 99 päeva jooksul. Vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole. 6.
  6. Otsus on ebaproportsionaalne ega teeni projekti huve. 4

(11)3-15-478 6.
  1. Otsusest ega ka vaideotsusest ei saa üheselt järeldada, kas taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on, et toetuse saaja ei vastanud väliskomandeeringu tõttu viimasele kirjale õigeaegselt, või esitatud teabe ebapiisavus. Haldusorganid ei ole märkinud kaalutlusi, millest nad on lähtunud. 6.
  2. Vaideotsuses ei ole võetud sisulist seisukohta

§ 19lg-s 4 sätestatud diskretsiooniõiguse ebaõige rakendamise osas.

Taotluse rahuldamine ei seaks projekti lõpptähtaega ohtu. Kaebajal on finantseerimisega seotud küsimuste lahendamiseks piisavalt aega (hiljemalt märtsikuuni). Ehitusettevõtja kinnituse kohaselt jõuab ehitustegevuse tähtaegselt lõpetada.

  1. EAS palus jätta kaebus rahuldamata (tl 64-66p). Põhjendused: 7.
  2. Riigikohus asus otsustes nr 3-3-1-77-12 ja nr 3-3-1-16-14 seisukohale, et toetuse saajal ei ole subjektiivset õigust toetusele. Toetuse saamise eelduseks on toetuse saaja poolt kõigi õigusaktidest tulenevate kohustuste ja nõuete täitmine. Kui toetuse saaja oma kohustusi ei täida, ei saa tal tekkida ka õigustatud ootust toetusele. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS2007_2013) § 22 p-de 1 ja 2 ning § 23 p-de 1 ja 2 järgi on toetuse saajal kohustus tagada taotluse rahuldamise otsusega ettenähtud määras projekti omafinantseering ja viia projekt ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Kaebaja kinnitusel ei ole alates 02.05.2014 projektiga seotud tegevusi ellu viidud ning kaebaja selgituste kohaselt on selle põhjuseks olnud omafinantseeringu puudumine. Seega ei ole kaebaja viidatud õigusaktist tulenevaid kohustusi täitnud. MKM on vaideotsuses EAS otsust põhjalikult analüüsinud ning EAS nõustub vaideotsuse põhjendustega, mida kaebaja ei ole kaebuses sisuliselt käsitlenud. EAS palus korduvalt kaebajal esitada tõendid omafinantseeringu olemasolu kohta, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kuna projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise võimekus ei ole tõendatud, siis ei ole tõendatud ka kaebaja võimekus projekti tegevusi teostada. Kui toetuse saaja ei ole võimeline projekti ellu viima, siis ei ole mõistlik ega põhjendatud projekti lõpptähtpäeva muuta. 7.
  3. Kaebaja taotluse rahuldamise korral oleks tema projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevaks saanud 09.07.
  4. Kuna

§ 7

lg 2 kohaselt lõpeb meetme abikõlblikkuse periood (ajavahemik, mille jooksul on meetmes võimalik projekte ellu viia ning abikõlblikke kulusid teha) 31.08.2015, siis tähendanuks see, et kaebaja poolt kasutamata toetus summas 276 829,69 eurot oleks vabanenud liiga hilja, et seda saanuks kasutada projektides, mille elluviimise maksumus on tõusnud. Euroopa Liidu struktuurivahendite reeglite kohaselt läheb liikmesriigi poolt kasutamata jäänud toetus tagasi Euroopa Liidu eelarvesse. 7.

  1. Kaebaja ei ole põhjendanud, millise kõrvaltingimuse ja mis põhjustel oleks pidanud EAS otsusele lisama. EAS andis kaebajale vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 1 võimaluse esitada enne otsuse tegemist oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. 7.
  2. Kaebaja leiab vaid deklaratiivselt, et otsusest ei nähtu kaalutlusi. Otsus kajastab selgelt põhjusi, miks kaebaja muutmistaotlust ei rahuldatud. Kaebaja on korduvalt lükanud edasi projekti lõpptähtpäeva, lubades iga kord projekti lõpetada tähtaegselt. Viimase muutmistaotlusega informeeris kaebaja vastustajat, et ta ei ole aasta jooksul ühtki projekti tegevust ellu viinud ning tal puudub projekti omafinantseering. Vaatamata EAS korduvatele palvetele ei esitanud kaebaja investorite osas, kellega tal väidetavalt olid käimas läbirääkimised, dokumente, mis tõendaksid investorite suutlikkust projekti panustada. Kuna kaebajal puudus võimekus projekti ellu viia, ei olnud ka põhjendatud projekti abikõlblikkuse perioodi kulgemise katkestamine, eriti arvestades asjaolu, et taotluse kohaselt oleks projekti tegevused pidanud olema lõppenud juba 25.06.
  3. Muutumistaotluse rahuldamata jätmine on kaebajale 5

(11)3-15-478 koormava mõjuga, kuid selle on põhjustanud kaebaja ise, jättes projekti tegevused tähtaegselt ellu viimata ning selleks vajaliku omafinantseeringu tagamata. Kui toetuse saaja ei täida oma kohustusi, peab ta arvestama, et sellega kaasnevad talle koormava mõjuga tagajärjed. 7.
  1. Kaalutlusõiguse teostamisel peab EAS arvestama ka avaliku huviga, et Eestile eraldatud struktuuritoetus kasutatakse ära täies mahus ja eesmärgipäraselt. Kaebaja muutmistaotluse rahuldamise korral ei oleks olnud võimalik kasutamata toetust mujal projektides või meetmetes kasutada enne kaebaja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Seega olukorras, kus kaebaja ei suuda tõendada omafinantseeringu olemasolu ning projekti elluviimise võimekust, oleks esitatud muutmistaotluse rahuldamine riivanud selgelt avalikku huvi, et toetust saaksid isikud, kes suudavad selle eesmärgipäraselt ning tähtaegselt ära kasutada. 7.
  2. Kaebaja ei ole selgitanud väidet, et otsus ei teeni projekti huve. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et tal on olemas vajalik omafinantseering ning ta on alustanud projekti tegevuste elluviimist, sh teavitanud ehitajat 60 päeva ette (st hiljemalt 02.02.2015) ning ehitustegevusega alustanud 02.04.
  3. Samuti on Pidula mõis, mis on kaebaja projekti objektiks, kinnisvaraportaali City24.ee andmetel (vt tl 67-69) müügis. Eeltoodu kinnitab ühemõtteliselt, et EAS otsus oli põhjendatud ja proportsionaalne. 7.
  4. Otsuses on selgelt välja toodud selle faktilised ja õiguslikud alused. Kaebajale on antud võimalus esitada otsuse projekti suhtes oma arvamus ja vastuväited, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Hoolas juriidiline isik peab hoolitsema kirjade vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes selle korraldamata, võtab isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste või töölähetuste korraldamisel. Seega ei ole kaebaja väide juhatuse liikme välislähetuse kohta asjassepuutuv ja tuleb jätta tähelepanuta, eriti arvestades asjaolu, et EAS saatis ärakuulamiskirja mõlemale kaebaja juhatuse liikmele. 7.
  5. Vaideotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning antud pädeva haldusorgani poolt. Kaebaja on ise esitanud vaide MKM-le.
  6. MKM palus jätta kaebus rahuldamata (tl 37-44). Põhjendused: 8.
  7. Otsus ja vaideotsus vastavad haldusaktile esitatavatele formaalsetele nõuetele.

§ 3

lg 2 järgi on meetme rakendusüksus EAS ja § 3 lg 1 järgi rakendusasutus MKM.

§ 13lg 1 järgi oli EAS pädevuses toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemine.

HMS § 64 lg 1 ja § 68 lg 2 järgi oli toetusotsuse muutmine EAS pädevuses.

§ 20kohaselt võib vaide esitada MKM-le STS2007_2013 §-s 34 sätestatud tingimustel.

Seega on vaide läbivaatamine MKM pädevuses. Haldusaktid vastavad ka HMS §-s 55 sätestatud vorminõuetele. 8.2. EAS järgis otsuse tegemisel ärakuulamise põhimõtet ja halduse head tava, tulles vastu kaebaja taotlustele pikendada küsitud teabe ja dokumentide esitamise tähtaega, saates kaebajale meeldetuletuse ja andes kaebajale võimaluse esitada vastavalt HMS §-le 40 oma seisukohad enne muutmistaotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Kaebaja poolelt oli EAS-ga peetavasse kirjavahetusse kaasatud 3 isikut, kellest M. Kõrgmaa ja V. Lappalainen on kaebaja juhatuse liikmed, mistõttu oli kaebaja teadlik, et ta ei esitanud EAS-le küsitud teavet ega dokumente. Kaebusest ei nähtu, kes kolmest isikust ja kui pikalt välislähetuses viibis ning mis põhjusel ei saanud kaebaja oma tööd korraldada viisil, et teised isikud oleksid nõutava teabe ja dokumendid EAS-le esitanud. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei saanud välislähetuses viibinud isik tänapäevaste kommunikatsioonivahendite juures e-kirju lugeda. Kaebaja ei ole soovitud dokumente ja teavet esitanud ka vaide- ega kohtumenetluse jooksul. Järelikult ei ole 6

(11)3-15-478 kaebaja tegelikult suutnud projekti tähtaegseks lõpetamiseks rahastamisvahendeid leida, mis kinnitab asjaolu, et EAS otsus on õiguspärane ja otstarbekas. 8.
  1. Otsus on proportsionaalne. Otsus on kohane ja vajalik, sest EAS tuvastas uurimisprintsiipi rakendades, et projekti nõuetekohaseks lõpetamiseks vajaliku kaebaja omafinantseeringu tagamiseks puudub kindlus. Kaebaja ei esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, kas üldse ja mis ajaks ta omafinantseeringu tagada suudab. Arvestades asjaoluga, et tegemist on Euroopa Liidu programmperioodi 2007–2013 lõpuga, tuli EAS-l hinnata ka võimalust kanda lõpetamata jäävate projektide osas välja maksmata jäävad toetuse summad programmperioodi teistesse meetmetesse, mis võimaldab Eesti riigil efektiivselt ära kasutada Euroopa Liidu eraldatavad vahendid. Selle valguses on otsusega järgitud mõõdukuse põhimõtet, sest kaebajale põhjustatav tagajärg (abikõlblikkuse perioodi muutmata jätmine) ei ole tunduvalt suurem kui saavutatavad positiivsed tulemused. Programmperioodi jooksul liikmesriigi poolt kasutamata jäävad Euroopa Liidu vahendid kuuluvad Euroopa Liidule tagastamisele. 8.
  2. EAS-l on Määrusest nr 75 tulenevalt kaalutlusõigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keeldumiseks. EAS pidi otsuse tegemisel lähtuma kaebaja lubadustest. Kaebaja ei esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks omafinantseeringu tagamise suutlikkus. EAS arvestas, et projekti elluviimise lõpetamiseks oli jäänud ca 3 kuud ja investeeritav summa, sh kaebaja omafinantseering, on suhteliselt suured. EAS on kaalutlusõigust õiguspäraselt rakendanud ja pigem oodanud muutmistaotluse menetlemisega, andes kaebajale mitmeid võimalusi vajaliku info ja dokumentide esitamiseks. Antud kaasuse asjaolusid kogumis hinnates oli selge, et EAS-le esitatud informatsiooni ja dokumentide pinnalt ei saanud kuidagi järeldada, et abikõlblikkuse perioodi peatamine aitaks kaasa projekti tulemuste saavutamisele. Kaebaja esitas muutmistaotluse 2 päeva enne abikõlblikkuse tähtaja lõppemist. Arusaamatuks jääb, miks ei võinud kaebaja varem projekti osas tegutsema asuda. Kaebaja käitumine ei jäta temast muljet kui hoolsuskohustust järgivast ettevõtjast. Pidula mõisakompleks on kinnisvaraportaali City24.ee vahendusel müügis. Eelnevast nähtub, et otsus on kooskõlas ka haldusaktile esitatavate materiaalsete nõuetega. 8.
  3. Vaideotsus on õiguspärane ja motiveeritud. MKM on vaiet lahendades tutvunud otsuse aluseks oleva taotluse menetlemisega seotud dokumentidega, millest nähtub, et EAS on kaebajaga korduvalt suhelnud, eesmärgiga selgitada välja kaebaja võimekus projekti elluviimiseks Määruses nr 75 sätestatud abikõlblikkuse perioodi jooksul. MKM on põhjalikult selgitanud, miks ta leiab, et EAS tegevus muutmistaotluse rahuldamata jätmisel oli õiguspärane. MKM leidis, et kaebaja muutmistaotluse rahuldamata jätmine ei ole ebaproportsionaalne, arvestades asjaolu, et kaebaja on ise kinnitanud, et temal puuduvad rahalised vahendid projekti tegevuste jätkamiseks ning samas ei ole kaebaja esitanud ligi 3 kuu jooksul mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kaebaja suudab projektile omafinantseeringu ulatuses rahastuse tagada. Kaebaja ei ole EAS järelepärimistele vastanud, mistõttu sai EAS otsuse tegemisel juhinduda tema käsutuses olevast teabest ja dokumentidest, millest saab järeldada ainult seda, et kaebajal puuduvad projektiga jätkamiseks vahendid ning kaebajal endalgi puudub ettekujutus vajalike rahaliste vahendite leidmise kohta. Ainus, mida kaebaja väitis, on läbirääkimiste pidamine lisaks taotluses mainitule veel 2 investoriga, jättes samas esitamata igasuguse teabe nimetatud investorite kohta.

§ 7lg 2 kohaselt on abikõlblikkuse tähtpäev 31.08.2015.

Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood on olnud korduvalt peatatud, kusjuures viimati peatati projekti abikõlblikkuse periood 22.08.2013–01.05.2014 ning 06.08.2014 muutmistaotlusega soovis kaebaja abikõlblikkuse perioodi peatamist tagasiulatuvalt 02.05.2014–01.04.2015, tähendab see, et projekti tegevusi tehti rohkem kui 1,5 aastat tagasi. Kui kaebaja jätkaks projekti tegevusi aprillis 2015, jääks tal projekti elluviimiseni 5 kuud ning seda eeldusel, et kaebaja on leidnud omafinantseeringuks vahendid hiljemalt 2015. a jaanuari lõpuks (vastavalt muutmistaotlusele lisatud kinnituskirjale on ehitusettevõtja valmis 99 päeva 7

(11)3-15-478 jooksul lõpetama ehitustööd, kui talle teatatakse tööde algusest 60 päeva ette). On selge, et kaebaja finantsvõimekust ei näita ehitusfirma valmisolek tööde lõpetamiseks teatud tähtajal. 99 päeva oligi muutmistaotluse esitamiseks ajaks jäänud abikõlblikkuse perioodi lõpuni (

§ 7lg 2 järgi on abikõlblikkuse periood 36 kuud, kuid tähtpäev 31.08.2015).

EAS 15.01.2015 selgituste (vt tl 58) kohaselt on projekti elluviimiseks tehtud abikõlblikke kulusid 165 346,69 eurot (50% ulatuses nimetatud summas on EAS toetust maksnud), millest järelduvalt tuleb kaebajal leida omafinantseeringuks vahendeid 276 829,70 euro ulatuses (projekti omafinantseering on 359 503,02 eurot). Tegemist on üsna suure summaga ning kuna senini ei ole kaebaja teavitanud vajaliku omafinantseeringu leidmisest, tuleb arvestada, et nii EAS-l kui MKM-l ei saa kaebaja esitatud materjalide põhjal tekkida mingisugust kindlust, et kaebaja suudab leida rahalised vahendid tagamaks projekti lõpetamine hiljemalt 31.08.

  1. 8.
  2. Kaebaja ei teinud EAS-le kordagi ettepanekut tingimusliku otsuse tegemiseks ja seega jääb arusaamatuks, millistel tingimustel pidanuks EAS otsuse tegema. Ka tingimusliku otsuse tegemisel peab kaebaja tõendama, et suudab projekti tähtajaks lõpetada. 8.
  3. Põhjendamata on kaebaja väide, et vaideotsusest ei nähtu, kas taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli EAS viimasele kirjale mittevastamine või esitatud teabe ebapiisavus. Otsusest nähtub selgelt, et EAS hinnangul ei ole taotluse rahuldamise otsuse muutmine põhjendatud, sest kaebaja ei esitanud EAS-le finantsvahendite olemasolu tõendavaid dokumente; omafinantseeringu tagamise võimekus on tõendamata, mistõttu ei ole tõendatud kaebaja võimekus teostada projekti tegevusi muutmistaotluses märgitud tähtajaks. Seega on taotluse rahuldamata jätmise põhjus selles, et kaebaja esitatud info põhjal ei ole EAS veendunud, et kaebaja suudab projekti Määruses nr 75 toodud abikõlblikkuse tähtpäevaks ellu viia. Põhjendatud kahtlust projekti elluviimiseks ettenähtud tähtpäevaks väljendas MKM ka vaideotsuses. 8.
  4. Vaideorgan tuvastas, et EAS on muutmistaotlust õiguspäraselt menetlenud ning järginud uurimisprintsiipi ja ärakuulamise kohustust. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohtu hinnangul on vaidlusalused EAS otsus ja MKM vaideotsus õiguspärased. Kohus nõustub nendes ning vastustajate poolt kohtumenetluses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebuses toodud põhjendustele märgib kohus järgmist.
  6. Kaebaja seadis kahtluse alla MKM pädevuse vaide lahendamiseks.

§ 20

järgi võib sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitada vaide rakendusasutusele STS2007_2013 §-s 34 sätestatud alustel ning vaie vaadatakse läbi HMS-s sätestatud korras.

§ 3

lg 1 järgi on meetme rakendusasutus vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.04.2007 määrusele nr 111 “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” (Määrus nr 111) MKM ning § 3 lg 2 järgi on meetme rakendusüksus vastavalt Määrusele nr 111 EAS.

§ 1

lg-st 1 nähtuvalt on turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise tingimused ja kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.01.2007 korralduse nr 20 “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ja sellest tuleneva “Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” eesmärkide elluviimiseks. Määruse nr 111 § 3 p-st 2 nähtuvalt on STS2007_2013 § 10 lg-s 1 nimetatud rakendusasutuseks majanduskeskkonna arendamise rakenduskava raames prioriteetse suuna “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” osas MKM. Määruse nr 111 § 4 p-st 3 nähtuvalt on STS2007_2013 § 11 lg-s 1 nimetatud rakendusüksuseks majanduskeskkonna 8

(11)3-15-478 arendamise rakenduskava raames prioriteetse suuna “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” osas mh EAS. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on selge, et rakendusüksuse EAS otsuseid on pädev vaide korras läbi vaatama rakendusasutus MKM. Kaebaja on ise esitanud vaide MKM-le, seega on ta vaidealluvust ka ise mõistnud ning tema kaebuses toodud väide pädevuse ebaselguse kohta on põhjendamatu. Vaideotsuses ei ole küll esitatud täpseid viiteid vaide lahendamise pädevuse kohta, kuid

alusel toetuse taotlejana peaks kaebajale Määrusest nr 75 tulenev vaidealluvus olema selge või vähemasti tuletatav. 11.

§ 7

lg 2 järgi viiakse meetme raames toetatava projekti tegevused ellu kuni 36 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.08.2015.

§ 7

lg 4 järgi võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist sama määruse §-s 19 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tähtajaks.

§ 19

lg 3 p 2 järgi on toetuse saaja kohustatud taotlema EAS-lt täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta projekti tegevuste elluviimise või kulude abikõlblikkuse lõpukuupäeva.

§ 19

lg 4 järgi on EAS-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse ja mõju saavutamise. EAS põhjendas muutmistaotluse rahuldamata jätmist sellega, et kaebaja ei olnud tõendanud finantsvahendite olemasolu ja võimekust projekti tegevusi muutmistaotluses märgitud tähtaja jooksul ellu viia.

  1. Eelviidatud normidest ning kaebaja ja EAS vahelisest kirjavahetusest pidi olema kaebajale arusaadav, et ta peab esitama EAS-le piisavad tõendid, mis võimaldavad järeldada, et ta on suuteline hankima omafinantseeringuks piisavad vahendid ning projekti uueks tähtajaks lõpule viima. Kaebaja vastused EAS järelepärimistele olid aga üldsõnalised, mis ei saanud tekitada EAS-s kindlustus, et kaebaja suudab vajalikud vahendid leida. Kaebaja ei esitanud vastustajale selgitusi, millises ulatuses on ME Power Oy nõus kaebaja projekti investeerima. Samuti ei esitanud kaebaja vastustajale teiste võimalike investeerijate huvi kinnitavaid tõendeid. Kohus nõustub vastustajatega, et eeltoodud asjaoludest ning kaebaja esitatud puuduliku teabe pinnalt ei olnud võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja suudab leida projekti lõpuleviimiseks vajalikud vahendid ning projekti tähtajaks lõpetada.
  2. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et kaebajale oleks ette heidetud EAS teabenõudele vastamata jätmist, vaid ebapiisava teabe esitamist. Seega ei ole kaebaja viited juhatuse liikmete välislähetusele asjakohased. 14.

§ 7

lg 2 järgi tulnuks projekti tegevused ellu viia kuni 36 kuu (st 3 aasta) jooksul, kuid hiljemalt 31.08.

  1. EAS 18.05.2011 otsusest nähtuvalt oli kaebaja projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks 26.06.
  2. EAS 03.11.2014 otsusest nähtub, et kaebaja projekti abikõlblikud tegevused olid peatunud perioodidel 20.03.2012–24.07.2012 ja 22.08.2013–01.05.
  3. Seega kestis projekti abikõlblikkuse periood 26.06.2010–19.03.2012, 25.07.2012–21.08.2013 ja 02.05.2014–06.08.2014 ning muutmistaotluse esitamise ajaks oli abikõlblikkuse periood 36 kuud kohtu arvutust kohaselt juba läbi. Perioodi algus Perioodi lõpp Perioodi kestus 26.06.2010 19.03.2012 1 a 8 k 23 p 25.07.2012 21.08.2013 1 a 0 k 28 p 2.05.2014 6.08.2014 0 a 3 k 5 p Kokku 3 a 0 k 26 p 9

(11)3-15-478 EAS on 01.10.2013 otsuses märkinud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks 08.08.
  1. Kaebaja taotles abikõlblikkuse perioodi peatamist tagasiulatuvalt ajavahemikuks 02.05.2014–01.04.
  2. Kui vastustaja oleks kaebaja taotluse rahuldanud ja projekti abikõlblikkuse perioodi taotletud ajavahemikuks peatanud, oleks kaebaja jõudnud ehitusettevõtja antud kinnitust (lõpetada ehitustööd 99 päeva jooksul) arvestades lõpetada ehitustööd

§ 7

lg-s 2 toodud meetme lõpptähtajaks 31.08.2015, kuid mitte projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks, milleks oli jäänud veidi üle 2 kuu. Perioodi algus Perioodi lõpp Perioodi kestus 26.06.2010 19.03.2012 1 a 8 k 23 p 25.07.2012 21.08.2013 1 a 0 k 28 p Kokku 2 a 9 k 21 p 99 päeva ületab 3 kuud, seega ei oleks kaebaja suutnud mingil juhul enda esitatud andmetel projekti lõpptähtaega järgida. Juba ainuüksi sellest asjaolust piisas kaebaja muutmistaotluse rahuldamata jätmiseks. 15. EAS ei ole vaidlusaluses otsuses põhjendanud muutmistaotluse rahuldamata jätmist vajadusega suunata vabanevad vahendid teistesse projektidesse. MKM on selles osas EAS otsuse põhjendusi täiendanud. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase kaalutlusega, sest kaebaja ei oleks mingil juhul suutnud projekti tähtajaks lõpule viia ja toetuse rahasid ära kasutada, samas kui avalikes huvides oli Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendid võimalikult suures ulatuses otstarbekalt ära kasutada. Kaebaja muutmistaotluse rahuldamine oleks hoidnud Eesti riigile eraldatud struktuurivahendeid põhjendamatult kinni, samas kui mõni teine ettevõtja oleks saanud seda raha kasutada oma projekti elluviimiseks, aidates sellega kaasa

§-s 2 sätestatud meetme eesmärkidele. 16. Kaebaja kaebus, aga ka vaie on üldsõnalised ega ole põhjendatud. Nii ei nähtu, mis põhjusel peab kaebaja vaidlusalust otsust või vaideotsust ebaproportsionaalseks või milliseid kaalutlusvigu on vastustajad otsuste tegemisel väidetavalt teinud. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, millistel tingimustel pidanuks vastustaja muutmistaotluse rahuldama. Kaebaja ei ole taotlenud vastustajalt tingimusliku otsuse vastuvõtmist. Vastustaja ei pea tõendama, et kaebaja ei suuda projekti abikõlblikkuse perioodil lõpule viia. Hoopis kaebajal on

§ 23p-st 1 tulenev kohustus tagada ettenähtud omafinantseering.

Kaebaja ei ole seda teinud ega esitanud ka usutavaid tõendeid selle kohta, et tal on võimalik vajalik omafinantseering leida ja projekt tähtaegselt lõpetada. Kaebajale on juba korduvalt vastu tuldud ning projekti abikõlblikkuse perioodi mitmel korral peatatud. Kaebaja ei ole ise piisavalt hoolsalt projekti elluviimisse suhtunud, projekti elluviimiseks vajalike vahendeid hankinud ega

§ 23p-dest 6 ja 7 tulenevaid teavitamis- ja tõendamiskohustusi täitnud.

Kaebaja esitas uue muutmistaotluse vastustajale põhjendamatult hilja. Kaebaja sõnul ei ole ta projekti tegevusi pärast projekti abikõlblikkuse perioodi taas kulgema hakkamist 02.05.2014 ellu viinud.

  1. Kohtu hinnangul on nii EAS otsust kui MKM vaideotsust piisavalt põhjendatud. Kuigi EAS otsuse põhjendused on napivõitu, on MKM vaideotsuses põhjendamiskohustust piisavalt täitnud ja EAS otsuse põhjendamise puudujäägid korvanud. See, et kaebaja ei nõustu vaidlusalustes otsustes toodud põhjendustega, ei tähenda, et otsused oleksid põhjendamata ja tuleks seetõttu tühistada.
  2. EAS on järginud ka HMS-st tulenevaid menetlusnorme ning on andnud kaebajale mitmel korral võimaluse täiendavalt andmeid esitada. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Samuti on vastustaja andnud kaebajale enne muutmistaotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist võimaluse esitada otsuse projekti kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja ei ole ka seda 10

(11)3-15-478 võimalust kasutanud ega esitanud ka selleks tähtajaks vastustaja poolt taotletud teavet. Seetõttu jättis EAS põhjendatult kaebaja muutmistaotluse rahuldamata.
  1. Kuni meetme lõpptähtaeg (31.08.2015) on praeguse otsuse tegemise ajaks möödunud, ei kaitse esitatud tühistamiskaebus enam kaebaja õigusi, sest vastustajal puudub enam võimalus kaebaja projekti abikõlblikkuse tähtaega peatada. Kaebaja huvi kaebuse jätkuva menetlemise vastu saab seonduda vaid tulevikus esitatava võimaliku kahju hüvitamise nõudega.
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustajad ei ole esitanud kohtule tähtajaks nende menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.