Obsah (9)

§ 40§ 6§ 7§ 63§ 64§ 68§ 70§ 44§ 58

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 7. oktoober 2015, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-14-51228 Haldusasi KÜ Ran

) § 11 lg 1 p 3, kuivõrd kaebuse esitajat ei kaasatud kolmanda isikuna haldusmenetlusse. Samuti rikuti

§ 40

lg 1 ja 2, kuivõrd kaebuse esitajalt ei küsitud seisukohta 26.09.2013 KÜ Andruse Põik 4 avaldusele, kuigi see puudutas otseselt ka kaebajat. 6.5.2. Lisaks on Harku vald KÜ Andruse Põik 4 parkimiskorralduse asendiplaani muutmise kooskõlastamise menetluses oluliselt rikkunud

§ 6

sätestatud uurimispõhimõtet kuivõrd välja ei ole selgitatud kõiki asjaolusid ning

§ 7

sätestatud haldustegevuse avalikkuse printsiipi, kuna dokumendiregistrist ei ole esitatud avaldus ja vaidlusalune kooskõlastus kättesaadavad. 6.

1. Eeltoodu põhjal leiab kaebaja, et Harku vald on KÜ Andruse Põik 4 parkimiskorralduse asendiplaani muutmisele ja haljastusprojekti muutmisele andnud kooskõlastuse rikkudes oluliselt haldusmenetluse avalikkuse põhimõtet, haldusmenetluse uurimispõhimõtet, haldusmenetluse kaasamispõhimõtet ning seeläbi kohaldanud ebaõigesti ka kaalutlusõigust, mistõttu on nimetatud kooskõlastuse puhul tegu tühise haldusaktiga. Seetõttu taotleb kaebaja nimetatud haldusakti osalist tühistamist halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HKMS) § 37 lg 2 p 1 alusel, osas, mis puudutab Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute vahelise läbipääsutee likvideerimist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 7.
3. Vastustaja selgitab esmalt, et kaebaja loetelu suhtlusest, mis on toimunud tema, vastustaja kolmanda isiku vahel ei ole täielik. Vastustaja peab vajalikuks seda täiendada (vt tl 39-41). Vastustaja märgib, et muuhulgas nähtub esitatud andmetest, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel on läbisõidu säilitamises osas suhtlus toimunud. Samuti on vastustaja kaebajale selgitanud, et kehtiv detailplaneering ei näe ette sissesõitu Andruse põik 4 kinnistult Andruse põik 3 kinnistule, mistõttu ei kitsenda Andruse põik 4 parkimiskorralduse muutmine Andruse põik 3 kinnistu õigusi. 7.2 Vastustaja on seisukohal, et läbisõidu, parkimiskohtade, haljastuse lahenduse muutmine on kooskõlas detailplaneeringuga. 3 Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis ja leppemärgid) on näidatud kruntidele sissepääsud. Kaebaja liikmetele kuuluvale krundile positsioonil 6 on näidatud sissepääs krundilt pos
4. Ka kolmanda isiku liikmetele kuuluvale krundile pos 5 on näidatud sissepääs krundilt pos
5. Krundi pos 12 näol on tegemist transpordimaaga lähiaadressiga Andruse põik (vt tl 78-79). Andruse põik kinnistu on seda kasutavate korteriühistute, sealhulgas kaebaja ja kolmanda isiku omandis (tl 80). Ka detailplaneeringu teistest joonistest (tl 109-111) ja seletuskirjast (tl 71 pöördel) ei nähtu, et kaebaja krundile pos 6 toimuks juurdepääs läbi kolmanda isiku krundi pos
6. Seega on kaebaja vastavad väited ekslikud. Kaebaja on endal eeldanud õiguse olemasolu, mis tal puudub. 7.
7. Detailplaneeringuga ei ole vastuolus ka Andruse põik 4 kinnistul parkimiskorralduse muutmine. Esiteks ei saa nõustuda, et PlanS § 9 lg 2 p 4 detailplaneeringu ülesandena sätestatud liikluskorralduse määramine hõlmab endas ka elamu õuealas toimuvat parkimiskohtade täpset paigutust. Tee üheks tunnuseks on teemaa eesmärgil kasutava ala selge piiritlemine, näiteks eraldioleva krundina (vt liiklusseaduse (LS) § 2 p 28, p 81 ja teeseaduse (TeeS) § 2 lg 1 ja 2 ja § 3). Tee teiseks tunnuseks on transpordimaa sihtotstarbe olemasolu. (vt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 5) Antud juhul paikneb tänavakiviga sillutatud ala detailplaneeringu alusel moodustatud elamumaa sihtotstarbega krundil. Andruse põik 4 korterelamut ümbritseb kõvakattega ala (tl 78 ja tl 93): - kus pargitakse korteriomanike sõidukeid; - kust toimub Andruse põik kinnisasjale väljasõit; - kus liiguvad korterite kasutajad jalgsi; - kus mängivad lapsed. Seega on tegemist mitmel eesmärgil kasutatava alaga. Juhul kui võtta seisukoht, et eelkäsitletule vaatamata on tänavakiviga kaetud ala käsitletav teena, siis tuleks teena käsitleda ka iga üksikelamu krundi esist kõvakattega õue, kus toimub eelkirjeldatule sarnane tegevus, ainult väiksemas mahus. Teiseks ei tulene ka detailplaneeringu põhijoonisest (joonis ja leppemärgid), et selle näidatud parkimiskohtade paigutus Andruse põik 4 krundil oleks kohustuslik. Põhijoonise leppemärkides ei ole erinevalt parkimiskohtade arvust krundil, joonisel esinevat parkimiskohtade paigutust selgitatud ehk selle siduvat tähendust omistatud. PlanS § 2 lõike 1 kohaselt on koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Detailplaneeringu seletuskirjas (tl 71 pöördel) on märgitud, et „detailplaneeringu põhijoonisel on ära näidatud võimalik parkimiskohtade lahendus krundil ja igale krundile ette nähtud parkimiskohtade arv“. Eelneva põhjal saab järeldada, et ka detailplaneeringu seletuskirjas ei käsitleta põhijoonisel näidatud parkimiskohtade paigutust kohustuslikuna, vaid ühe võimaliku lahendusena. Kolmandaks ei ole haljastusprojekti alusel teostatu vastuolus detailplaneeringus haljastust käsitleval joonisel näidatuga ega detailplaneeringu seletuskirjas tooduga. Ka kaebaja poolt viidatud PlanS § 9 lg 2 p 5 näeb detailplaneeringu ülesandena ette mitte haljastuse täpset lahendamist, vaid selle põhimõtete määramist. Haljastuse jooniselt (tl 109) nähtuv pigem üldisem lahendus vastab PlanS-is sätestatud detailplaneeringu ülesande olemusele. 4 7.
8. Vastustaja ei nõustu, et kolmanda isiku 26.09.2013 avalduse näol on tegemist PlanS § 10 lg 1 sätestatud taotlusega detailplaneeringu algatamiseks. Selliseks järelduseks ei anna alust ei taotluse pealkiri ega selle sisu. Sellega seoses jätab vastustaja tähelepanuta kaebuses vastavale eeldusele rajatud järeldused. Vastustaja leiab, et arvestades, et Andruse põik 4 elamu osas ei ole ehitusloa kehtivust lõpetavat kasutusluba väljastatud (tl 55), on kolmanda isiku 26.09.2013 taotlus käsitatav vastustaja 16.01.2007 korraldusega nr 63 (tl 81) antud ehitusloa koos ehitusprojektiga (tl 82-84 pöördel muutmise taotlusena. Ehitusprojekti asendiplaanil (tl 82) on muuhulgas näidatud betoontänavakiviga ja muruga kaevatavad alad. 7.
9. Haljastusprojekt ja kolmanda isiku poolt teostatud tegevus ei ole ehitusprojekti asendiplaanil (lisa 10a) näidatud betoontänavakivi ja murualade paigutusega kooskõlas, millest tulenevalt tuli vastustajal haljastusprojekt kooskõlastada. Samas Andruse põik 4 elamu ehitusprojektist (tl 82-84 pöördel) ei nähtu: kaebaja liikmetele Andruse põik 4 kinnistust läbisõidu õigust; muruga kaetud kohas (vt ka tl 86) läbisõidetava tee olemasolu. Vastustaja möönab, et Andruse põik 4 kinnistule ehitusprojektiga ettenähtud kõvakatte ja haljastuse lahendusest võib järeldada, et sellega võidi jätta võimalus kahe kinnistu vaheliseks liiklemiseks (näiteks jalakäijatele), kuid sellest ei saa järeldada, et Andruse põik 3 kinnistu omanikud oleks õigustatud avalikult kasutatavale teele suundudes Andruse põik 4 kinnistut läbima. Andruse põik 3 elamu ehitusprojekti asendiplaanist ega seletuskirjast ei nähtu, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele toimuks läbi Andruse põik 4 kinnistu. Asendiplaani joonisest ja tingmärkidest nähtub, et sissesõit Andruse põik 3 kinnistule toimub Andruse põik kinnistult. Sama nähtub ka seletuskirja jaotisest 2 „Asendiplaaniline lahendus“. Seega ei ole Andruse põik 3 ja 4 kinnistutel ehitustegevust ja maakasutust reguleerivate haldusaktidega määratud, et Andruse põik 3 kinnistu kasutajate väljasõit avalikult kasutavale teele võiks toimuda läbi Andruse põik 4 kinnistu. 7.
10. Vastustaja on seisukohal, et ei ole haljasprojekti kooskõlastamisel

§-de 6, 7, 11, 35, 40 nõuete vastu eksinud. Vastustaja ei pidanud projekti, millega nähti ette Andruse põik 4 kinnisasjal 46,6 m2 ulatuses muru asendamine tänavakiviga, 19,5 m2 ulatuses äärekivi paigaldamine, 5,5 m2 ulatuses tänavakivi asendamine muruga, kaebaja õigusi kitsendavaks, mistõttu teda menetlusse ei kaasanud. Vastustaja peab kaebaja väidet ära kuulamise nõude rikkumise kohta paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolu, mida oleks ta soovinud vastustajale täiendavalt teada anda ja mis oleks võinud kaasa tuua õiguspärasema või kaebajale soodsama otsuse vastuvõtmise. Asjaolu, et kaebaja Andruse põik 4 kinnisasjast läbi sõitis, oli vastustajale teada. Ka oli vastustajale teada kolmanda isiku selleks edasise nõusoleku puudumine. Kuna Andruse põik 3 ja 4 kinnistutel ehitustegevust ja maakasutust reguleerivate haldusaktidega ei olnud määratud, et Andruse põik 3 kinnistu kasutajate väljasõit avalikult kasutavale teele võiks toimuda läbi Andruse põik 4 kinnistu, ei oleks vastustaja mitte kuidagi saanud nimetatud asjaolu alusel kolmanda isiku taotlust kooskõlastamata jätta. Seetõttu peab vastustaja paljasõnaliseks ja otsituks kaebaja etteheidet diskretsiooni kasutamata jätmise kohta. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kolmanda isiku poolt välja toodud faktilise asjaoluga ja antud hinnanguga läbisõidu lastele ohtlikkuse osas, ei muuda vastavat väidet valeks. Vastustaja hinnangul ei lükka kaebaja poolt kaebuses ja 01.08.2014 kohtumisel väljaöeldu kolmanda isiku vastavasisulist väidet ümber. 5 Juhul kui võtta seisukoht, et kaebaja näol oli tegemist menetlusosalisega, siis on käesoleval juhul tegemist

§-le 58 vastava olukorraga, st juhul kui vastustaja poolt korralduse andmisel menetlusnõuete rikkumine ka esines, ei saa ainuüksi sel põhjusel nõuda haldusakti tühistamist, kuna eelnimetatud rikkumine ei oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Selguse huvides märgib vastustaja, et isiku haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja selle käigus ära kuulamata jätmine ei vasta

§ 63lõikes 2 sätestatud haldusakti tühisust kaasa toovatele asjaoludele.

Seega ei saa võimalik menetlusnõuete vastu eksimine haldusakti tühisust kaasa tuua. 7.

1. Vastustaja leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud (HKMS 44 lg 1). Vastustaja leiab, et juhul kui kaebaja lähtub enda liikmete omandist, siis sel juhul ei ole vaidlustatud haldusaktiga omandi teostamist kitsendatud. Andruse põik 3 kinnisasjale on selge ja haldusdokumentidega määratud juurdepääs Andruse põik kinnisasjalt. Ka kohapeal tehtud fotodelt ei nähtu, et juurdepääs Andruse põik 3 kinnisasjale oleks takistatud või ebamõistlik (vt tl 91-92). Vastupidiselt tundub ebamõistlik Andruse põik 4 kinnisasjalt selleks läbisõit (vt tl 78, 91, 93). Kaebaja liikmete õigus kolmanda isiku liikmetele kuuluvast kinnistust läbi sõita oli kaebaja ja kolmanda isiku omavahelise tegevuse tagajärg, kus üks pool läbisõitu soovis ja teine seda vaikimisi võimaldas. Sellisel viisil ja vormis antud tahteavaldustel põhinev käitumine saab aga üldjuhul toimuda vaid niikaua, kuni suhte mõlemad pooled sellega nõus. Kaebajale oli enne haldusakti andmist kolmanda isiku poolt senise olukorra lõpetamisest teada antud. Kõikvõimalike sellega seonduvate pretensioonide adressaat oleks saanud olla kolmas isik, mitte aga vastustaja. Kaebajal on teoreetiliselt, eeldusel et esineks mingisugune kolmanda isiku poolne rikkumine, õigus nõuda AÕS § 89 alusel tsiviilkohtus omandi rikkumise kõrvaldamist. Mõistliku inimese seisukohalt ei puutu ühel elamukrundil minimaalselt senist olukorda muutev muru rajamine, tänava- ja äärekivi paigaldamine, naaberkrundi kasutamisse. 7.
2. Ehitusloa muutmise pädevuse osas selgitab vastustaja järgmist.

§ 64

lg 1 kohaselt kohaldatakse

1. peatüki
2. jao sätteid haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt; kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

§ 68

lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. EhS § 23 lõike 1 kohaselt ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. EhS § 19 lg 4 p 5 kohaselt määrab kohalik omavalitsus ehitusmääruses muuhulgas kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Harku Vallavolikogu 31. mai 2012 määruse nr 8 “Harku valla ehitusmäärus” § 6 lg 1 p 6 kohaselt on vallavalitsuse pädevuses ehituslubade väljastamine. Ehitusmääruse § 39 lg 1 kohaselt toimub ehitusloa taotluse menetlemine, väljastamine ja väljastamisest keeldumine ehitusseaduses sätestatud korras vallavalitsuse kehtestatud korra kohaselt. Harku Vallavalitsuse 29.04.2013 määruse nr 29 „Ehitusloa väljastamise kord“ § 6 lg 1 ja § 8 lg 1 kohaselt väljastatakse ehitusluba vallavalitsuse spetsialistidest moodustatud ehituslubade komisjoni otsusega. Otsus antakse korra § 2 kohaselt välja vallavalitsuse nimel. Eelnevast tulenevalt on ehitusloa muutmine nimetatud komisjoni, mitte vastustaja teenistuja (V.Toomingas) pädevuses. Ehitusloa muutmisel haldusorgani sisese pädevuse rikkumine ei too automaatselt kaasa haldusakti tühisust ehk olukorras ei ole kohaldatav

§ 63lg 2 p 3.

(I. Pilving. Haldusmenetluse käsiraamat.- A. Aedmaa jt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk. 53.) 6 Vastustaja kaalub, konsulteerides selleks ka kolmanda isikuga, haljastusprojekti kooskõlastuse kehtetuks tunnistamist ja eelnimetatud komisjoni poolt uue, senist ehitusluba muutva haldusakti väljaandmist. 7.

1. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
2. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 8.
3. KÜ Andruse põik 4 lähtus kinnistute vahelise ala sulgemise taotlemisel järgnevast: 1) Detailplaneeringu joonise kohaselt ei ole vaidluse all olev kinnistute vaheline ala mõeldud Andruse põik 3 kinnistule liiklemiseks (krundile sissepääsu tagamiseks). Andruse põik 3 krundile sissepääs on detailplaneeringus märgistatud ning asub ringteelt. 2) Kinnistute vahelise ala sulgemisega ei ole ligipääs Andruse põik 3 parklasse ei takistatud ega raskendatud. 3) Vaidluse all olev kinnistu on katastritunnusega nr 19801:002:1242, mille sihtotstarve on elamumaa. Tegemist on Andruse põik 4 korteriomandite juurde kuuluva kaasomandiga. Kinnisasjale ei ole seatud õigusi KÜ Rannamõisa Andruse põik 3 kasuks. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kolmas isik, et kaebajal ei ole õigust nõuda läbisõitu eelpoolnimetatud kinnistute vahelise ala kaudu. 8.
4. Oma kaebuses väidab kaebaja esindaja, et sai kooskõlastuse andmisest teada alles 21.05.
5. See ei vasta tõele. Koheselt, 08.10.2013 edastas kolmas isik Harku vallast saadud kooskõlastuse koos asendiplaaniga kaebaja esindaja e-mailile sonajalg@gmail.com, mida kasutati omavaheliseks suhtlemiseks. Peale kooskõlastuse ja asendiplaani edastamist (oktoobris 2013 a) esitas J. Sõnajalg pretensioonid Harku vallale ning palus KÜ-l Rannamõisa Andruse põik 4 kinnistute vahelist ala mitte sulgeda. Kaebaja esindaja poolt nimetatud 21.05.2014 oli see kuupäev, kui kolmas isik teavitas kaebaja esindajat ehitustööde algusest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Käesolevas asjas on esimesena vaidluse all küsimus, kas kaebuse esitajal on kaebeõigus Harku Vallavalituse 08.10.2013 Andruse Põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse andmisele taotlemaks selle osalist tühistamist. Juhul, kui kaebuse esitajal on kaebeõigus, siis teiseks vaidlusküsimuseks on asjaolu, kas nimetatud kooskõlastus on selle vaidlustatud osas õiguspärane või mitte ning kas see kuulub tühistamisele.
7. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus, millest tulenevalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 10.
8. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Millise subjektiivse õiguse kaitseks on kaebus esitatud, seda ei ole kaebuses arusaadavalt välja toodud. Arvestades, et kaebajaks on korteriühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (vt korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1), siis saab kaebus olla esitatud üksnes selliste õiguste kaitseks, mis puudutavad korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist. 10.
9. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite ning seisukohtade põhjal võib jõuda järeldusele, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Harku Vallavalituse 08.10.2013 Andruse Põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse andmise osalist tühistamist, kuna see ei puuduta ühtegi kaebuse esitaja seadusega kaitstud õigust. 10.2.
10. Esmalt selgitab kohus, et vaidlustatava kooskõlastuse näol on tegemist sisuliselt ehitusloa muutmise taotluse lahendamisega nagu märgib ka vastustaja, kuna vaidlusaluse taotluse esitamise ajaks ei olnud väljastatud Andruse põik 4 hoonele ega selle tehnorajatistele 7 kasutusluba. Lisaks kinnitavad eeltoodud seisukohta kohtule esitatud tõendid, milleks on Harku Vallavalitsuse 16.01.2007 korraldus nr
11. Selle lisast „Korterelamu eelprojekt Harku vald, Rannamõisa küla Andruse põik 4“ asendiplaanilt nähtub, et haljastusprojekt ja kolmanda isiku poolt teostatud tegevus ei ole ehitusprojekti asendiplaanil (tl 82) näidatud betoontänavakivi ja murualade paigutusega kooskõlas. Järelikult taotleti ja muudeti vaidlusaluse kooskõlastusega ehitusluba. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-04, kus Riigikohus selgitas järgmist: „Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamine tähendab seepärast ka ehitusloa muutmist. Haldusakti, sh ehitusloa muutmise otsustab haldusakti andma pädev haldusorgan (

§ 68

lg 2) haldusaktiga (

§ 70

lg 1) kaalutlusõiguse alusel (

§ 64

lg 3).

§ 64

lõike 1 kohaselt võib isik taotleda haldusakti muutmist üksnes

§-s 44 sätestatud haldusmenetluse uuendamise tingimustel.

§ 44ei välista täiendavate uuendamise tingimuste kehtestamist eriseaduses. Eh

S § 23 lõike 1 punkti 1, § 26 ja § 28 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 koostoimes võib isik igal ajal taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist ning esitada uue taotluse ehitusloa väljastamiseks. Ehitusseadus sätestab seega erandi

§ 68lõikest 1.

Seega võib isik

§ 44

lõikes 1 sätestatud piiranguteta esitada taotluse ehitusprojekti ja temale väljastatud ehitusloa tingimuste muutmiseks.“ Ehitusluba või selle muutmise otsust saab kolmas isik vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub isiku subjektiivseid õigusi. 10.2.

1. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja leiab, et Harku Vallavolikogu 25.03.2004 otsusega nr 23 kehtestatud „Rannamõisa külas Juku ja Andruse maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ (edaspidi detailplaneering) on ette nähtud läbipääs Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute vahel, millest tulenevalt on kaebajal õigus nõuda selle säilitamist. Samal põhjendusel on kaebaja seisukohal, et vaidlusaluse otsusega muudeti detailplaneeringut, kuid ei viidud läbi kohast menetlust. Kohtule esitatud detailplaneeringu materjalidest (vt tl 71-77 107, 109-111) ei nähtu, et Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute vahele oleks ette nähtud läbipääs autodele. Detailplaneeringu põhijoonisel ja ka teistel joonistel (haljastus ja tehnovõrkude koondplaan vt tl 109-110) on tähistatud kruntidele sissepääsud halli kolmnurgaga (noolega). Vaidlusaluse läbipääsu kohale sellist märget tehtud ei ole (vt detailplaneeringu joonised ja nende tingmärgid). Samuti ei ole läbipääsu ette nähtud detailplaneeringu seletuskirjas (tl 71 pöördel). (vt ka kuni 31.08.2015 kehtinud planeerimisseaduse PlanS v.r § 2). Elektroonilisest kinnistusraamatust ei nähtu, et kaebuse esitaja kasuks oleks seatud asjaõiguslik servituut, millest tulenevalt oleks kaebuse esitajal õigus kasutada naaberkinnisasja Andruse põik 4 kinnistut läbisõiduks oma kinnistule või lume koristamiseks oma kinnistult. Sellist kasutusõigust ei nähtunud ka kaebaja liikmete osas. Samuti ei nähtu sellist õigust detailplaneeringust. Seejuures ei ole kaebuse esitaja tõendanud vastupidist ega vaielnud vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele selles, mis kinnitavad, et kaebaja liikmetele ei ole Andruse põik 4 kinnistust läbisõidu või selle muul viisil kasutamise õigust antud. Seega on kaebaja väide, et detailplaneeringus on Andruse põik 3 elanikele läbi Andruse põik 4 kinnistu ettenähtud eraldi läbipääs, vale ja põhjendamatu. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, millest kaebaja järeldas ja millele tuginedes asus kaebaja seisukohale, et detailplaneeringus on ette nähtud läbisõit Andruse põik 4 kinnistust pääsemaks Andruse põik 3 kinnistule. Kaebaja ei ole ka oma seisukohti millegagi täpsemalt põhjendanud ega omapoolseid tõendeid, mis lükkaksid vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud seisukohad ja tõendid ümber, kohtule esitanud. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga selles, et asjaolu, et praktikas on kahe krundi 8 vahelist kivikattega ala Andruse põik 4 nõusolekul kasutatud ligipääsuks Andruse põik 3 kinnistule, ei tähenda seda, et kaebajal oleks sellest tekkinud õigus kasutada Andruse põik 4 territooriumi oma kinnistule pääsemiseks Andruse põik 4 omaniku nõusolekust sõltumatult. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringust nähtuvalt on Andruse põik 3 ligipääs ette nähtud otse Andruse põik kinnistult (vastav tähistus kolmnurga näol) ja detailplaneeringu joonisel on ka Andruse põik 3 kinnistu parkimiskohad nii paigutatud, et neile kõigile on ligipääs Andruse põik 3 ligipääsu kaudu. Asjaolu, et Andruse põik 3 omanikud on tänu Andruse põik 4 omanike vaikivale nõusolekule kasutanud Andruse põik 4 kinnistut oma kinnistule ligipääsuks ja on nii saanud sisuliselt mõned täiendavad parkimiskohad, ei loo neile õigust seda võimalust kasutada ka siis, kui Andruse põik 4 omanikud enam oma kinnistut läbisõiduks kasutada ei luba, sest vajavad seda ise parkimiskohtadeks, et saada kasutusluba oma hoonestusele. Kuivõrd detailplaneeringus sellist läbipääsu, mida kaebajatel oleks õigus kasutada ilma teise kinnistu omanike nõusolekuta ja mille (teise kinnistu territooriumi) praktilise kasutamise võimalus läbipääsuks vaidlusaluse otsuse alusel likvideeriti, ette nähtud ei olnud, siis ei saa selle likvideerimine rikkuda ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Seejuures ei ole ka kaebaja ise ühtegi sellist seadusest tulenevat subjektiivset õigust välja toonud. Samadel põhjendustel on ümber lükatud ka kaebaja väide sellest, et antud juhul oli tegemist detailplaneeringu muutmisega, milleks oleks tulnud läbi viia vastav menetlus. 10.2.
2. Kohus märgib lisaks, et korteriühistu ei saa esitada kaebust oma liikmete väidetavate õiguste kaitseks, mis väljuvad korteriühistu igapäevase majandamise raamest omamata selleks eraldi konkreetset volitust. Kohtule ei ole esitatud kaebuse esitaja poolt ühtegi dokumentaalset tõendit, mis annaksid kaebajale õiguse esitada kaebuse kaebaja liikmete väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Harku Vallavalituse 08.10.2013 otsus anda Andruse Põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, millest tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
4. Kuigi kohus jättis kaebuse rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu ja sellest tulenevalt ei pea kohus põhjalikult analüüsima kaebuse esitaja teisi väiteid, peab kohus vajalikuks märkida lühidalt järgmist. 12.
5. Kohus juba selgitas ülal, miks ta leiab, et tegemist ei ole detailplaneeringu muutmise taotluse ja selle lahendamisega ega hakka vastavaid seisukohti üle kordama. 12.
6. Mis puudutab kaebuse esitaja väiteid kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumise osas, siis märgib kaebaja õigesti, et haldusmenetluse seaduse (

) § 11 lg 1 p 3 sätestab, et haldusmenetluses on menetlusosalised isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Samas on kaebuse esitaja asunud ekslikult seisukohale, et käesoleval juhul puudutab Harku Vallavalituse 08.10.2013 Andruse Põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse andmine kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Nagu kohus juba eelpool selgitas, siis sellise olukorraga tegemist ei ole. Järelikult ei tulnud kaebuse esitajat kaasata ka haldusmenetlusse kolmanda isikuna. Kuivõrd kaebuse esitaja õigusi vaidlusalune otsus kuidagi rikkuda ei saanud ning kaebajat menetlusse kaasata ei tulnud ehk teisisõnu kaebaja ei pidanudki olema antud asjas menetlusosaline, siis ei ole vastustaja rikkunud ka kaebaja poolt märgitud õigust olla ära kuulatud (

§ 40lg 1 ja 2).

Kaebaja väited uurimiskohustuse väidetavast rikkumisest on paljasõnalised ja põhjendamata. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud, mida oleks vastustaja pidanud täpselt uurima ja milliseid täiendavaid asjaolusid välja selgitama. Vastustaja viitas seoses kõige ülaltooduga õigesti ka

§ 58

, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei 9 võinud mõjutada asja otsustamist. Seejuures on vastustaja üheselt ära näidanud, miks ei oleks saanud kaebaja arvamuse täiendav küsimine kuidagi mõjutada asja otsustamist arvestades, et vastustajale olid tegelikult kaebaja seisukohad teada. Samuti ei saa tuua kaasa haldusakti tühistamist asjaolu, et vastav dokument ei olnud väidetavalt kajastatud vastustaja dokumendiregistris. 12.3. Kohus märgib, et kaebaja viitab õigesti, et vaidlusalune otsus on tehtud pädevusnorme rikkudes. Samas ei saa see käesoleval juhul tuua kaasa otsuse tühistamist, kuna kaebuse esitajal puudub kaebeõigus. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga leiab, et käesoleval juhul oleks pidanud tegema vastava otsuse Harku Vallavalitsuse spetsialistidest moodustatud ehituslubade komisjon oma otsusega, mis antakse välja vallavalitsuse nimel (Harku Vallavalitsuse 29.04.2013 määruse nr 29 „Ehitusloa väljastamise kord“ § 6 lg 1 ja § 8 lg 1 ja § 2), mitte vastustaja teenistuja (V.Toomingas). Samas jagab kohus vastustaja seisukohta, et ehitusloa muutmisel haldusorgani sisese pädevuse rikkumine ei too automaatselt kaasa haldusakti tühisust ehk olukorras ei ole kohaldatav

§ 63lg 2 p 3.

(I. Pilving. Haldusmenetluse käsiraamat.- A. Aedmaa jt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk. 53.) Seega ei ole tegemist ka tühise halduskatiga. 13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmas isik ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 10