KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-534 Haldusasi OÜ Robotmees kaebus AS Ühiste

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.02.2015 kell 07:58 aadressil K.A.Hermanni tn 3 koostati AS Ühisteenused parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsus nr 0011017171 sõiduki Opel registreerimismärgiga 127TGY avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest.
2. Sõiduki vastutav kasutaja esitas 04.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 05.02.2015 viivistasu otsuse nr 0011017171 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 17.04.2015 määrusega kaebuse menetlusse. 1 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja taotleb AS Ühisteenused 05.02.2015 viivistasu otsuse nr 0011017171 tühistamist. 3.1 Liiklusseaduse (LS) § 188 lõige 4 punkt 4 nõuab, et viivistasu otsuses oleks märgitud otsuse tegemise koht. Tallinnas puudub viivistasu otsuses märgitud aadress (Hermanni tn 3) ja sellest tulenevalt on viivistasu otsus õigustühine. Karl August Hermann oli Eesti helilooja, keeleteadlane, entsüklopedist ja ärkamisaja tegelane ning hetkel kannab üks Tallinna tänavaid tema auks hoopis nime K .A. Hermanni. Vastustaja on nõustunud, et viivistasule märgitud aadressil pole sõiduk kunagi asunud ning lisanud seda asjaolu tõendavad fotod. Muidugi pole viivistasu lisadesse neid fotosid märgitud ja jääb arusaamatuks, kuidas nad üldse asjasse puutuvad. Samuti pole välistatud, et fotod on tehtud hoopis muul ajal. Igaüks oskab pildinurka kirjutada sobiva kuupäeva ja kellaaja. 3.2 K.A.Hermanni tänava 3 elamut ümbritseb omapärane kiviparkett, millele pargivad majaelanikud. Asjaolu, et osa kiviparketti alusest maast ei kuulugi ühistule, pole võimalik üheski liikluskorraldusvahendist järeldada. Haljasaladel parkijaid ei kutsuta korrale viivistasu otsustega. Viivistasu otsust on alust teha sõidukitele, mis on parkinud selleks ettenähtud kohas. K.A. Hermanni tn 3 majaesine pole Tallinna linna detailplaneeringutes kasutatava standardi EVS 843:2003 ja keskkonna normide mõistes parkimist võimaldav ala. Standardis välja toodud tabeli 10.5 ja joonise 10.10 kohaselt peab antud parkimiskohtade manööverdusala pikkuseks olema vähemalt 7 meetrit. Mõõtmisprotokolli kohaselt on tee laius 6 meetrit ja manööverdusala veelgi kitsam tee äärde parkinud autode tõttu. Selle tulemusena on manööverdusala tegelik pikkus 3,5 meetrit. Heausklik kodanik võib ainuüksi nende asjaolude tõttu eeldada, et linnale kuuluval maaalal on nõuded täidetud ja antud ala kuulub korteriühistule. Viivistasu otsust saab teha ainult Tallinna tänavatel (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-8-05). Vastavalt Teeseadusele, väljastab valla- või linnavalitsus omavalitsus projekteerimistingimused. Kõnealune maa-ala ei vasta Tallinna linnateede projekteerimise aluseks võetud standardi EVS 843:2003 normidele. Tallinna linn on kõnealuse maa hüljanud. Heausksed korteriühistu liikmed peavad tegelema ise vastava ala korrashoiuga, sealhulgas ka lumekoristamisega. 3.3 Parkijatel puudub mõistlik viis parkimistingimustega tutvumiseks ja parkimise eest tasumiseks. Vastustaja jutt parkimispiletite ostuvõimalustest ei vasta tõele. Antud piirkonnas puuduvad parkimisautomaadid ning pileteid müüvad kaubandusasutused, mis oleksid nagunii sellel kellaajal suletud. Samuti puudus igasugune avalik info parkimistasu mobiilsete maksmisvõimaluste kohta, mis eeldab laetud akuga ja töökorras telefoni. 3.4 Teaduslikud uuringud näitavad, et inimeste suudab töömälus hoida maksimaalselt (5...9) objekti. Parkimisala märgistusest kuni reaalse parkimisalani võib inimene olla näinud tuhandeid objekte ja tõenäosus, et inimene mäletab kõrvalisse kohta paigutatud kahvatud liiklusmärki, on kaduvväike. Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega. Liikluskorraldus peab olema arusaadav, mitte eksitav. Puuduliku parkimiskorraldusega aladel, pole alust viivistasu otsuseid teha. 3.5 Kuna tegu pole karistusõigusega tagatud kohustusega, siis inimene ei pidanud teadma, et tasulise parkimise tsoonis tasumata jätmise eest järgneb viivis. Tallinn pole oma haldusakti olemasolust autoomanikele allkirja vastu teada andnud. Vaevalt on seda ka avaldatud mingis üleriigilise levikuga lehes või Riigi Teatajas. Samuti puudub tasulise parkimisala märkidel hoiatus, et mittemaksmise puhul võidakse määrata viivis (analoogia sõiduki teisaldamisega). Teadaolevalt määratakse maksimaalne karistus raskendavate asjaolude korral. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks talle on määratud maksimaalne viivistasu määr. 2
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 4.1 Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt K.A Hermanni tänav kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka (Maa-ameti kaardi väljavõttest nähtub, et viivistasu otsuses ja fotodel fikseeritud parkimiskoht asub linnatänaval). Asjaolu, et viivistasu otsuses oli märgitud parkimiskoha aadressiks K.A Hermanni 3 asemel Hermanni 3, ei muuda viivistasu otsust kehtetuks. Sõiduki parkimiskoht aadressil K.A Hermanni 3 on fikseeritud fotodel. 4.2 LS § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi kaebuse esitaja ka mõistma, et kuna ta ei ole tasulise parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, on ta tasulisel avalikul parkimisalal. Kuivõrd mõjualamärgid 387 paiknevad kõigil avaliku tasulise parkimisalasse suunduvatel tänavatel ning märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorralduse kogu alal ja osutusmärk 578a osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on tasuline parkimine, ei ole vajalik ega tulene ka ühestki asjaomasest õigusaktist nõuet täiendavalt tasuliste parkimiskohtade tähistamiseks tasulise parkimisala sees (sh. K.A Hermanni tänaval). 4.3 Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles osas, et potentsiaalsetel parkijatel puuduvad mõistlikud tingimused parkimise eest tasumiseks. Parkimise eest on võimalik tasuda mobiilside vahendusel (sellist tasumisviisi kasutab 90% parkijatest), ostes parkimispileti erinevatest müügikioskitest, kaubandusasutustest või kasutades parkimise eest tasumiseks parkimisautomaati. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas kaebaja pidi K.A.Hermanni tn 3 parkimise eest tasuma parkimistasu või mitte. Samuti vaidlustab kaebaja määratud viivistasu suurust.
6. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna vastustaja on viivistasu otsuses ekslikult märkinud aadressi K.A.Hermanni tn 3 asemel Hermanni tn 3, siis on viivistasu otsus õigustühine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 sätestab haldusakti tühisuse alused. Antud juhul ei esine neist ühtegi. Kaebaja viitab iseenesest õigesti, et LS § 188 lg 4 p 4 kohaselt märgitakse viivistasu otsusesse otsuse tegemise koht, kuupäev ja kellaaeg. Kohtule ei nähtu aga, et viidatud sätte vastu oleks eksitud sellises ulatuses, et viivistasu otsus tuleks tühistada. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on viivistasu otsuses aadress märgitud ebatäpselt, kuid sellele vaatamata on üheselt selge, kuhu oli sõiduk viivistasu otsuse tegemise ajal pargitud. Tallinna linnas ei ole kahte Hermanni tänavat. Samuti on sõiduki asukoht parkimisel fikseeritud fotodel. Seega leiab kohus, et tegemist on ebaolulise vormiveaga, mis ei muuda viivistasu otsust kehtetuks vastavalt HMS §-ile
7. 3 Kohus leiab, et täiesti arusaamatud on kaebaja väited, et vastustaja on nõustunud, et viivistasu otsusele märgitud aadressil pole kunagi sõidukit asunud ning lisanud seda tõestavad fotod. Vastustaja ei ole oma vastuses selliseid väiteid esitanud ning vastuse juurde lisatud fotodelt on näha, et sõiduk asus 05.02.2015 kl 07.58 K.A.Hermanni tänaval. Kohtul ei ole alust pidada vastustaja poolt esitatud fotosid võltsituks. Kaebaja ei ole selle kohta ka ühtegi tõendit esitanud.
8. Kaebaja märgib, et K.A.Hermanni tn 3 ees pole ühestki liikluskorraldusvahendist aru saada, et osa maast ei kuulu ühistule ning parkijatel puudub mõistlik viis parkimistingimustega tutvumiseks. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et sõiduki kasutaja elab ise K.A.Hermanni tn 3 hoones (nähtuvalt kaebusest), mistõttu väide kinnistu piiride mitteteadmisest on ebausutav. Kaebaja on ise esitanud kaebuse juurde kaardi (tlk 11-12), millest nähtub, K.A.Hermanni tn 3 kinnistu piir, mis kulgeb hoone välisservapidi (vt ka tlk 45 vastustaja esitatud kaart) ning hoone juurde kuuluv hoov/parkimisala asub sisehoovis. Seega jääb arusaamatuks, kuidas kaebajale ei ole selge, milline osa maast kuulub ühistule. Isegi kui eeldada mitteteadmist, oli kaebajal võimalus selgitada, milline osa hoone ees olevast alast on korteriühistu kasutada ning milline osa on linnatänav ja tasuline parkimisala. Parkimiskorraldus on üles ehitatud selliselt, et ka parkijal endal on hoolsuskohustus. See tähendab, et enne kui isik hakkab sõidukit parkima, peab olema kindlaks tehtud, kas parkimisala on tasuline või mitte. Seda on võimalik teha õigusaktide vahendusel, pannes tähele liiklusmärke ja teadete tahvleid ning kasutades tänapäeval elementaarseks muutunud internetikeskkonda. Parkimiskorralduse ja viivistasu määramise aluseks olevad õigusaktid on avaldatud Riigi Teatajas. Üldaktide teatavakstegemine ei toimu Eesti Vabariigis isiklikult allkirja vastu. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus nr 30) ja parkimiskorralduse kohta saab teavet kõige lihtsamini Tallinna linna veebilehelt, kus on olemas informatsioon tasulise parkimise alade, aegade, hindade ja muu tasulise parkimisega seonduva kohta. Samuti on märgitud telefoninumber, kust on võimalik ööpäevaringselt saada parkimisinfot.
9. Asjassepuutumatud on kaebaja väited seoses Tallinna linnale kuuluva tänava (sh elamut ümbritsev kiviparkett) keskkonnanõuetele vastavusega ja parkimisala mõõtmetega. Linna tänav jääb linnale kuuluvaks maaks ka juhul, kui tänav ei ole projekteeritud või ehitatud täpses vastavuses selle valdkonna õigusaktidega. Tegemist ei ole ilmselgelt ka haljasalaga (parkimiseks keelatud alaga). Samuti ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast mingit tähtsust sellel, kes vaidlusaluselt tänavalt lund koristab, kuna linnatänavalt lume koristamine ei tekita tasuta parkimise õigust.
10. Kaebaja väited, et antud piirkonnas puuduvad parkimisautomaadid ning mobiilne parkimine ei ole veel piisavalt mugav on põhjendamatud. Kaebaja ei saa nõuda, et Tallinna linn või parkimise korraldaja teeks parkimise mugavuse nimel ebamõistlikke kulutusi ja iga maja ette oleks paigaldatud parkimisautomaat. Kui kaebaja telefoni aku on tühi ja parkimisautomaat ei asu soovitud parkimiskohale piisavalt lähedal või parkimise korralduse selgekstegemine on liiga keeruline on võimalik jätta vaidlusalusesse kohta parkimata või loobuda autost ja kasutada ühistransporti. Linna maal parkimise õigus ei ole kodaniku põhiõigus.
11. Kohus nõustub kaebajaga selles, et liikluskorraldusvahendid, sh liiklusmärgid, peavad olema paigaldatud arusaadavalt, et liiklejatele oleks nendega määratud liikluskorraldus selge. Vastav nõue on tuletatav LS §-st
12. LS § 2 p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Sama paragrahvi p 30 kohaselt on liiklusmärk märk, millega 4 kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Kesklinna tasulise parkimise tsooni parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana. Sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning 397 liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei ole selle mõjuala sees iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav. Nimetatud nõuet ei tulene ka ühestki õigusaktist. Märkide tähendust ja kasutamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12, mille sisu peaks iga juhtimisõigust omav isik teadma. Seega jääb kogu Tallinna kesklinn, sh kesklinna tsoon koos K.A.Hermanni tänavaga, avaliku tasulise parkimise ala piirkonda, mis tähendab, et seal parkimine (va eramaal) on linnavolikogu määruse järgi tasuline ja seal parkides tuli tasuda Määruse nr 30 § 9 lg 2 p 1 ettenähtud parkimistasu. Vaidlusalune parkimise koht ei ole eramaa ega koht, kus liiklusreeglite kohaselt parkida ei tohi.
13. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on määratud maksimaalne viivistasu määr. Kohus selgitab, et viivistasu ei ole karistusõiguslik trahv, mille määramisel on võimalik kasutada kaalutlusõigust. Viivistasu on haldusõiguslik rahaline kohustus maksu (parkimistasu) tasumata jätmise eest. Viivistasu otsuse määramisel ei ole seetõttu ka võimalik arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (nt kas esines tahtlus või mitte). Viivistasu otsus tehakse, kui on täidetud kindlad seaduses sätestatud tingimused. LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt. Määruse nr 30 § 13 lg 7 p-st 1 tulenevalt on parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu määraks 31 eurot. Viivistasu saab seega määrata üksnes viidatud normis kindlaks määratud suuruses. Kuna kaebajal oli avalikul tasulisel parkimisalal auto parkimise eest parkimistasu maksmata, oli õigus kaebajale määrata viivistasu 31 euro ulatuses.
14. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. 13.

§ 108lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 5