Obsah (9)

§ 423§ 376§ 173§ 174§ 168§ 175§ 177§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57762 Tsiviilasi

) § 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 423

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huve kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohus leiab, et kohus on ekslikult võtnud ühise hagi nii kostja I kui kostja II suhtes menetlusse, kuna esitatud kujul hagiga ei ole võimalik nõuet kostja II rahuldada, st esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik kostja II suhtes saavutada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lõik 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
2. Eeltoodust nähtuvalt on osaühingu juhatuse liikme vastu osaühingu kasuks kahjunõude esitamise eeldusteks, et võlausaldajal oleks sissenõutav nõue võlgnikust osaühingu vastu, et võlausaldaja ei saa oma nõuet äriühingu vara arvel rahuldada, kuna osaühingul puudub selleks vara, et osaühingu juhatuse liikme poolt on oma kohustuste rikkumisega tekitatud osaühingule kahju ning esineb põhjuslik seoses kahju ja kohustuste rikkumise vahel. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamise ajal puudusid hagejal andmed, et võlausaldaja 4 ei saa oma nõuet võlgniku (kostja I) vara arvel rahuldada. Kohus tegi osaotsuse mõttes tagaseljaotsuse kostja I suhtes alles käesoleva tsiviilasja raames. Kohtule pole esitatud andmeid, et hageja oleks pöördunud viivitamatult täidetava tagaseljaotsuse täitmiseks kohtutäituri poole ja/või see oleks osutunud kostjal I vara puudumise tõttu võimatuks. Kohtu hinnangul asjaoludest, et kostja I ei ole esitanud alates 2013.a. majandusaastate aruandeid, et kostjal I on võlgnevus riiklike maksude osas, et kostja I interneti koduleht on võetud kasutusele XXXOÜ poolt ning et XXXOÜ müüb kodulehe kaudu kostja I restorani köögitehnikat võib küll teha järelduse, et kostja I majandustegevus on lõppenud, kuid see iseenesest veel ei tõenda, et hagejal ei oleks võimalik rahuldada oma nõuet kostja I vastu viimase vara arvel. Õige on kostja II vastuväide, et käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja kostjale I sellekohast nõuet esitanudki. Samuti kohus leiab, et hageja esitatud hagiavaldusest ei nähtu, milliseid osaühingu juhatuse liikme hoolsus-ja lojaalsuskohustusi on kostja II väidetavalt rikkunud ja milline konkreetne kahju on selle tagajärjel kostjale I tekkinud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-34-14 selgitanud (p 13 jj), et osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tulenevalt peab olema tuvastatud, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu ja just rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Tuvastada tuleb nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, samuti juhatuse liikme süü rikkumises. Eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu, st süü puudumist peab tõendama juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei saa samastada võla-usaldajate esitatud nõuetega äriühingu vastu. Kui juhatuse liikme käitumine tõi kaasa äri-ühingu ettevõtte seiskumise, tuleb kahju tõendamiseks äriühingu varalist olukorda võrrelda varalise olukorraga, kus äriühing oleks olnud juhul, kui tema ettevõte oleks edasi tegutsenud. Samuti on võimalik kahjuna nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist, mida äriühing oleks tegevuse jätkamisel eeldatavasti teeninud. Lähtuda saab hüpoteetilisest kasust, mida äriühing selle ettevõtte kaudu oleks saanud, arvutades ettevõtte hüpoteetilise väärtuse, mis sellel oleks olnud, kui juhatuse liige ei oleks oma kohustust rikkunud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-197-13 on selgitatud (p 16), et äriühingu võlausaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu on aga olemuselt teistsugune nõue kui ÄS § 187 lg 2 ja § 187 lg 4 alusel esitatav äriühingu enda kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 17).
5. Käesoleval juhul on hageja leidnud, et kostja II poolt kostjale I kahju tekitamine seisneb selles, et kostja II kui võlgnikust kostja I juhatuse liikme tegevuse tulemuseks on võlgniku majandustegevuse seiskumine ja võlgnikul likviidsete varade puudumine, st kostja II ei ole suutnud tagada, et võlausaldajate nõudeid osaühingu oleks võimalik täita võlgniku vara arvel. Hageja arvates kostja II ei ole tegutsenud osaühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt ega ei ole arvestanud võlausaldajate huvidega ning kostja I majandustegevuse seiskumine ning varade puudumine ei ole toimunud tavapärase majandamise tulemusena. Kostja II poolt võlgnikule (kostja I) tekitatud kahju võrdub hageja arvates summaga, mida hageja nõuab kostjalt I viimase poolt üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu, st 26 740,29 eurot. Kohus nõustub kostajaga II, et eeltoodust võib vastavate asjaolude tõepärasuse korral järeldada küll kahju tekkimist võlgniku võlausaldajatel, kuid mitte osaühingule, st võlgnikule endal. Riigikohus on lahendis 3-2-1-197-13 (p 22) selgitanud, et äriühingul kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – 5 äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16). Kohus leiab sarnaselt kostjaga II, et kostja II poolt osaühingule kahju tekitamiseks ei saa lugeda võlausaldaja arvete mittetasumist, samuti osaühingu puhul sellise varalise olukorra mittetagamist, et võlausaldajal oleks võimalik rahuldada oma nõue võlgniku vara arvel. Kohtu hinnangul sellise kahju tekitamisena võiks käsitleda mingeid selliseid kostja II poolt juhatuse liikme hoolsus-ja lojaalsuskohustuste rikkumisega tehtud tehinguid, toiminguid või tegevusetust, mille tagajärjel kostja I varaline olukord vähenes ning mille tõttu eelduslikult muutus kostja I võimetuks hageja ja teiste võlausaldajate arveid tasuma. Riigikohus on lahendis 3-2-1-197-13 (p 19) selgitanud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Üksnes juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei ole hageja kostja II osas oma hagivalduses välja toonud. Kohus ei leia, et igasuguse võlgnikust äriühingu majandustegevuse ja varalise olukorra halvenemise eest vastutab automaatselt äriühingu juhatuse liige ning et äriühingul majandustegevuse seiskumine ning võlgade tasumiseks varade puudumine ei või tekkida tavapärase majandamise tulemusena. Kohtu hinnangul pole välistatud, et äriühing võib jääda võlausaldajate ees võlgnevusse ja tema varaline olukord võib halveneda ka tavapärase majandustegevuse tulemusena, juhul kui selleks on objektiivsed põhjused (turusituatsiooni muutumine jne). Hagiavaldust nähtuvalt toimis hageja ja kostja I vaheline üürileping enamvähem edukalt peaaegu 5 aasta vältel ja kostja I majandustegevus lõppes täielikult üüri-lepingu lõpetamise ja üüripinnal tegutsenud restorani sulgemise tõttu. Ka selgitas hageja esindaja eelistungil, et osaliselt sai kostja I võlgnevus likvideeritud läbi üürileandja pandiõiguse, st suure osa kostja I võlgnevusest tasaarvestas hageja selle vara osas, mille kostja I oli sunnitud üüripinnale maha jätma (I tl 198-199). Kohtu hinnangul on restorani tegevuseks vajaliku vara ja üüripinna puudumise korral toitlustusega tegeleva osaühingu majandustegevuse seiskumine paratamatu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et esitatud kujul kostja II suhtes esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik oma eesmärki saavutada, kuna hagi alus ja ese nii kostja I kui kostja II suhtes ei saa olla samasugused. Menetluse jätkumine eeldaks hagejale võimaluse andmist oma hagi muutmiseks (

§ 376

), kuid kostja II on juba etteruttavalt avaldanud selleks oma mittenõustumist (II tl 3), millega mittearvestamist ei pea kohus põhjendatuks, kuna see ei võimalda asja kiiremini ja säästlikumalt lahendada. Sellest lähtuvalt tuleb hagi kostja II vastu

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et

426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus ja kindaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 6

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 16. Kostja II esitas 23.09.2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja II palub määrata hageja poolt kostjale II hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1 290 eurot (koos käibemaksuga, tunnihinnaga 125 eurot + km, 8,6 töötundi) ning mõista see hagejalt välja, pannes ühtlasi hagejale kohustuse tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõik 1 teises lauses ettenähtud määras. Avalduse kohaselt seisnes kostjale II osutatud õigusabi järgmistes toimingutes: - Hagiavalduse ja hagi aluseks olevate asjaolude analüüs, menetlusliku olukorra, sh täiendavate tõendite esitamise vajaduse, analüüs: 3,5 tundi – 437,50 eurot (ilma käibemaksuta); - Osalemine/esindamine kohtuistungil: 1 tund – 125 eurot (ilma käibemaksuta); - Tutvumine kohtuistungi protokolliga ning protokolli parandamise taotluse esitamise vajaduse väljaselgitamine: 0,25 tundi – 31,25 eurot (ilma käibemaksuta); - 18.08.2015 menetlusdokumendi koostamine: 2,75 tundi – 343,75 eurot (ilma käibemaksuta); - Tutvumine hageja 26.08.2015 menetlusdokumendiga ning selle analüüs: 0,5 tundi – 62,50 eurot (ilma käibemaksuta); - Tutvumine kohtu 22.09.2015 kirja/määrusega: 0,1 tundi – 12,50 eurot (ilma käibemaksuta); - Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse koostamine: 0,5 tundi – 62,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku 1 075 eurot, millele lisandub käibemaks 215 eurot. Kostja II on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohuslane, ning palub menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend 11.11.2014 lahend nr 3-2-1-77-14, p 12).

Kohus tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega, peab kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks kokku 8 tunni 6 min ulatuses. Selles ulatuses on kostja lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. 7 Tulenevalt Riigikohtu lahendist ei pea kohus põhjendatuks esindaja ajakulu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse koostamisele. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kohus lõpetab menetluse seoses hagi läbivaatamata jätmisega, on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 1 215 eurot (koos käibemaksuga, 8,1 tundi x 125+km).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kooskõlas kostja taotlusega mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. 12. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 8