← Eesti

3-15-2745/5

Obsah (4)§ 119§ 252§ 249§ 251

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2745 Haldusasi P.J.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlus

§ 119lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

  1. Kinnipeetav P.J. (taotleja) esitas 03.11.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse palvega kohustada Tallinna Vanglat lõpetama taotleja õiguste rikkumine ning tagastama taotlejale kartserikambrisse temalt ära võetud keemiaõpik. Taotluse kohaselt on taotleja esitanud 02.11.2015 Tallinna Vanglale vaide nõudega õpik talle viivitamatult kartserikambrisse tagastada. Esialgse õiguskaitse taotlusele on ka lisatud menetlusabi taotlus taotleja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
  2. Tallinna Vangla teatas 05.11.2015 vastuseks 03.11.2015 kohtunõudele, et 04.11.2015 esitas P.J. Tallinna Vanglale vaide (reg 05.11.2015 nr 5-15/15/31547-1), milles taotleb viivitamatult kartserikambrisse õpikute tagastamist. Vastusele on lisatud P.J.i 30.09.2015 taotlus (nr 5-8/15/17707-1), 14.10.2015 täiendus taotlusele (nr 5-8/15/27707-2), Tallinna Vangla 19.10.2015 vastus (nr 5-8/15/27707-3) ja P.J.i 3-15-2745 04.11.2015 vaie nr 5-15/15/31547-
  3. Samuti on Tallinna Vangla lisanud vangiregistri väljavõtte P.J.i distsiplinaarkaristustest. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Menetlusabi taotluse kohaselt puuduvad taotlejal igasugune vara ja rahalised vahendid nõutava riigilõivu tasumiseks. Kohus peab võimalikus lähtuda haldusasjas nr 3-15-2619 esitatud taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest (27.10.2015 seisuga), millest nähtub, et taotleja kontol ei ole selle esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul rahalisi liikumisi toimunud ning tema konto jääk on 15 senti. Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumiseks. 4. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse alljärgnevalt sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tulenevalt

§ 249

lg-st 3 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. 6. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Praeguses asjas on ilmnenud, et vaie ei olnud veel esitatud kohtule taotluse esitamise ajal (03.11.2015), kuid see on laekunud Tallinna Vanglale praeguse taotluse lahendamise ajaks (04.11.2015; tl 17). Seega peab kohus esitatud taotlust lubatavaks, kuna asjas on nüüdseks olemas vaidemenetlus, mille käigus on isikul õigus esialgset õiguskaitset taotleda. 7. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna muu hulgas kohustada haldusorganit taotletavat toimingut tegema (

§ 251lg 1 p 3).

Esialgse õiguskaitse taotlusest ja kohtule esitatud kaebaja taotlusest, vangla vastusest (tl 13–16) ning taotleja vaidest (tl 17) nähtub, et kaebaja eesmärk on 29.09.2015 kartserisse paigutamisel taotlejalt ära võetud raamatu (venekeelne keemiaõpik) tagastamine talle kartserikambrisse. 8. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-s 1 sätestatakse, et isikul võib muude kartseris lubatud esemete seas olla mõistlikus koguses õppekirjandust. Vangistusseaduse § 651 lg 2 kohaselt tagastatakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad talle pärast kartserist vabastamist. Kohtul pole põhjust arvata, et vangla seda kohustust taotleja kartserist vabanemisel ei täidaks. 2

(3)3-15-2745
  1. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotlust põhjendades märkinud, et on viibinud oma kinnipidamise (370 päeva) jooksul 219 päeva kartseris ning eelduslikult viibib seal ka suure osa oma ülejäänud vangistuse ajast. Seetõttu palub kaebaja kohustada vanglat õpikuid talle tagastama, kuna tekitatavat mittevaralist kahju ei ole enam võimalik hiljem heastada. Tallinna Vangla on vastuseks kohtunõudele selgitanud P.J.i kartserikaristuste kohta järgmist: P.J. paigutati 29.09.2015 kartserikambrisse distsipliinirikkumise eest karistust kandma Tallinna Vangla 25.09.2015 käskkirja nr 5-2/1232 alusel. Kartseris viibimise aeg oli 29.09.201502.10.
  2. Ülejäänud karistused pöörati täitmisele järgmiselt: 02.10.2015-09.10.2015 karistus, mis määrati 25.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1237; 09.10.2015-14.10.2015 karistus, mis määrati 29.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1246; 14.10.2015-19.10.2015 karistus, mis määrati 29.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1247; 19.10.2015-23.10.2015 karistus, mis määrati 29.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1248; 23.10.2015-30.10.2015 karistus, mis määrati 13.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1318; 30.10.2015-01.11.2015 karistus, mis määrati 19.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1344; 01.11.2015-11.11.2015 karistus, mis määrati 21.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/
  3. Täitmisele pööramata on veel P.J.ile määratud distsiplinaarkaristus, mis määrati 21.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1358 (8 ööpäeva kartserit). Eeltoodu kohta on Tallinna Vangla lisanud ka väljavõtte registrist (tl 18–22). Kõnealuste distsiplinaarkaristuste kohta on Tallinna Vangla üksikasjalikult esitanud tõendid haldusasjas nr 3-15-
  4. Kaebaja märgib õigesti, et viibib palju aega kartseris. Kohtu hinnangul ei õigusta selline asjaolu aga talle esialgse õiguskaitse korras raamatute tagastamiseks kohustamist. Kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu seisukohad haldusasjas nr 3-11-1570) on õppekirjanduse kambrisse lubamist mõistnud nii, et silmas peetakse vaid koolis õppimiseks või muu õppeprogrammi läbimiseks (hariduse omandamiseks) vajalikku õppekirjandust, et isik ka kambris viibides saaks õppeprotsessi jätkata ega jääks programmist maha. Samas ei ole kohtupraktika sellise õppekirjanduse hulka arvanud muud enese harimiseks või meelelahutuseks valitud kirjandust. Vastasel korral muutuks vahetegu väga keeruliseks. Kirjanduse piiramist kartserirežiimi osana tuleb mõista kui üht karistusliku iseloomuga tahku abinõude kogumist. Sama on kohus kaebajale selgitanud ka juba haldusasjas nr 3-15-
  5. Tallinna Vangla on vastuseks kohtunõudele selgitanud, et P.J. vähemalt praegusel ajal ei õpi. Seega ei saa õpikute puudumine tekitada talle kahjulikke tagajärgi, nt mahajäämust õppeprotsessis ega hüvitamisele kuuluvat kahju, mille puhul võiks võimalik kohtuvaidlus perspektiivne olla. Kohtu hinnangul ei saa raamatute kartserikambrisse mittelubamine tekitada pöördumatuid tagajärgi, mida pole võimalik hiljem heastada. Raamatute tagastamisel kartserikaristuse ärakandmisel saab taotleja neid jälle kasutada. Tegemist ei ole kaebaja õigusi kuigivõrd intensiivselt riivava piiranguga ning olukorra, kus tal ei ole kartseris viibimise tõttu raamatuid võimalik kasutada, on ta loonud ise oma süülise käitumisega.
  6. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.