← Eesti

4-15-8780/6

4-15-8780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. novembril
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-8780 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus A J ile asenduskaristuse kohaldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Keskkonnainspektsioon, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta muutmata Pärnu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a kohtumäärus, millega jäeti rahuldamata Keskkonnainspektsiooni taotlus A J ile rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Keskkonnainspektsiooni
  8. novembri 2012.a. otsusega karistati A. J ’it Kalapüügiseaduse (KPS) § 231 lg 1 järgi 80 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus
  9. detsembril 2012 ja see edastati täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäitur Virge Välb’ile. Täitemenetlust võlgniku suhtes alustati
  10. veebruaril 2013.a.
  11. oktoobril 2015.a. teavitas kohtutäitur sissenõudjat, so Keskkonnainspektsiooni, eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
  12. Keskkonnainspektsioon esitas
  13. oktoobril 2015.a. Pärnu Maakohtule juhindudes KarS §st 72 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg-st 1 taotluse A. J ’ile asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna süüdlane ei ole tasunud eeltoodud väärteootsusega määratud rahatrahvi summas 80 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS
  14. Pärnu Maakohus leidis
  15. oktoobri 2015.a. määruses, et Keskkonnainspektsiooni taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus osutas TMS § 201 lg 1 ja VTMS § 211 lg 3 sõnastusele ning märkis, et kohtule esitatud materjalide kohaselt jõustus otsus väärteoasjas
  16. detsembril
  17. Kuivõrd nõuet tähtaegselt ei täidetud, alustas kohtutäitur asjas täitemenetlust
  18. veebruaril
  19. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat täitmise võimatusest
  20. oktoobril 2015, seega hiljem kui ühe aasta möödumisel täitemenetluse algatamisest. Kohus asus seisukohale, et nimetatud tähtaja rikkumisest tulenevalt tuleb sissenõudja taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks jätta rahuldamata ning seda isegi olukorras, kus sisuline alus VTMS § 211 lg 1 kohaselt asenduskaristuse kohaldamiseks võib olemas olla. Maakohus märkis, et
  21. märtsil 2015 asus Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis väärteoasjas nr 4-15-1198 seisukohale, et kohtutäituri poolt rahatrahvi täitmise võimatusest teatamise tähtaja möödalaskmine on selline asjaolu, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist ja andis juhendi, et sellises olukorras peaks maakohus jätma avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata. Seega tuleb sissenõudja avaldus jätta rahuldamata ning lõpetada menetlus asenduskaristuse kohaldamiseks VTMS § 211 lg 3 alusel. Lisaks märkis kohus, et käesolev kohtumäärus ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 mõistes. MÄÄRUSKAEBUS
  22. Pärnu Maakohtu
  23. oktoobri 2015.a. määruse peale esitas määruskaebuse Keskkonnainspektsioon, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. J ile määratud rahatrahvi asendamist arestiga. Keskkonnainspektsiooni hinnangul kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse normi. Kaebaja osutab, et TMS § 201 lg 1 kohaselt teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest. Väärteootsus jõustus
  24. detsembril
  25. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat täitmise võimatusest
  26. oktoobril
  27. Keskkonnainspektsioon nõustub, et kohtutäitur teatas täitmise võimatusest hiljem, kui ühe aasta möödumisel täitemenetluse algatamisest, aga ei nõustu sellega, et see on hiljem, kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest. Kolm aastat väärteo otsuse jõustumisest möödub
  28. detsembril
  29. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  30. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
  31. Materjalidest nähtuvalt karistati A. J it Keskkonnainspektsiooni
  32. novembri 2012 otsusega KPS § 231 lg 1 nimetatud rikkumiste toimepanemiste eest 20 trahviühikuga ehk 80 euro suuruse rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus
  33. detsembril
  34. Kuna A. J vabatahtlikult rahatrahvi ei tasunud, edastati täitedokument VTMS § 204 lg-st 3 alusel täiturile. Toimiku materjalide kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse A. J i vastu
  35. veebruaril
  36. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja määruskaebuse esitajaga selles, et rahatrahvi asendamist välistavate asjaolude esinemist tuleb hinnata TMS § 201 lg 1 alusel. Nimetatud norm sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
  37. Ringkonnakohus jääb käesoleval juhul oma varasema seisukoha juurde (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  38. novembri 2015.a. määrus väärteoasjas 4-15-8717), mille kohaselt ei ole asenduskaristust võimalik kohaldada, kui TMS § 201 lg-s 1 sätestatud üheaastane tähtaeg, mille jooksul kohtutäitur kohustub teavitama täitmise võimatusest, on täituri poolt mööda lastud. Üldjuhul kohustub kohtutäitur sissenõudjat teavitama täitmise võimatusest TMS § 201 lg 1 kohaselt ühe aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. TMS § 201 lg-s 1 sätestatud alternatiivne 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest reguleerib neid olukordi, kus rahatrahvi maksmise tähtaeg on jäetud pikendamata või on tasumise tähtaega osastatud sedavõrd pika aja võrra, et alternatiivselt sätestatud 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse tegemisest saabub enne n-ö üldtähtaja ehk 1 aasta saabumist ehk enne seda aega, mille jooksul kohustub täitur täitmise võimatusest sissenõudjale teatama. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur järginud TMS § 201 lg-s 1 märgitud 1 aasta pikkust tähtaega ehk teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest 1 aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest.
  39. VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätab kohus määrusega sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud. Ringkonnakohus jääb oma varasema praktika juurde, mille kohaselt on kohtutäituri poolt TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul rahatrahvi täitmise võimatuse kohta teate esitamata jätmine selline asjaolu, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist. Kuivõrd kohtutäitur ei järginud teate esitamisel TMS § 201 lg 1 sätestatud 1-aastast tähtaega ning alused 3-aastase tähtaja kohaldamiseks puudusid, on maakohus põhjendatult jätnud avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.
  40. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-dest 194, 196, 198 ja 211 ning TMS § 201 lg-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu
  41. oktoobri 2015 määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.