← Eesti

3-15-1111/10

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 9. oktoober 2015, Jõhvi 3-15-11

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-1111 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Oleg Ivanov esitas
  2. märtsil 2015 Narva linna Sotsiaalabiametile taotluse sünnitoetuse määramiseks ja avalduse sünnitoetuse määramise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks (tl 8, 35). O. Ivanov märkis, et tema laps sündis
  3. novembril
  5. Narva linna Sotsiaalabiamet keeldus
  6. märtsi
  7. a otsusega nr ST 4/130 sünnitoetuse määramisest, kuna taotlus sünnitoetuse saamiseks esitati tähtaega ületades (tl 5). Narva linna Sotsiaalabiamet selgitas, et vastavalt Narva Linnavolikogu
  8. veebruari
  9. a määruse nr 4 „Sünnitoetuse maksmise kord Narva linnas“ § 3 lg-le 2 tuleb taotlus sünnitoetuse saamiseks esitada kolme kuu vältel pärast lapse sündi.
  10. O. Ivanov esitas
  11. märtsil 2015 Ida-Viru maavanemale kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja täielikult tühistada Narva linna Sotsiaalabiameti
  12. märtsi
  13. a otsuse nr ST 4/130 ning vaadata uuesti läbi sünnitoetuse saamise taotlus (tl 10).
  14. Narva linna Sotsiaalabiamet selgitas
  15. aprilli
  16. a kirjaga nr 4.2-13/1143 O. Ivanovile, et puudub vajadus Narva Linnavolikogu
  17. veebruari
  18. a määruse nr 4 „Sünnitoetuse maksmise kord Narva linnas“ muutmise eelnõu ettevalmistamiseks, sest määruses sätestatud tingimused võimaldavad toetust taotleda mõistliku aja jooksul.
  19. Ida-Viru maavanem asus
  20. aprilli
  21. a kirjas nr 2-3/2015/1130-3 seisukohale, et Narva linna Sotsiaalabiameti
  22. märtsi
  23. a otsus nr ST 4/130 on õiguspärane, mistõttu ei ole alust esitada ettepanekut selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Ida-Viru maavanem selgitas, et maavanemal ei ole pädevust nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, vaid seda peab tegema haldusorgan (tl 9). Samuti selgitas maavanem, et menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema volitatud isik.
  24. O. Ivanov esitas
  25. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva linna Sotsiaalabiameti
  26. märtsi
  27. a otsuse nr ST 4/130 tühistamiseks ning Narva linna Sotsiaalabiameti kohustamiseks teha asjas uus otsus, millega määratakse sünnitoetus (tl 3-4).
  28. Tartu Halduskohus võttis
  29. juuni
  30. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 11-12). Kohus kohustas vastustajat kaebusele vastama hiljemalt
  31. juunil
  33. Vastustaja esitas
  34. juunil 2015 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus jätta kaebuse läbi vaatamata (tl 18). Kaebaja sai Narva linna Sotsiaalabiameti
  35. märtsi
  36. a otsuse nr ST 4/130 kätte
  37. märtsil
  38. Vastustaja märkis, et kaebajal tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt
  39. aprillil
  40. Vastustaja leidis, et O. Ivanovi kaebuse esitamise hetkeks oli kaebuse esitamise õigus aegunud.
  41. Tartu Halduskohus jättis
  42. juuni
  43. a määrusega Narva linna taotluse rahuldamata (tl 22-25).
  44. Vastustaja palus
  45. juuni
  46. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl 31-34).
  47. Tartu Halduskohus otsustas
  48. augusti
  49. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 41). 2 3-15-1111 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  50. Kaebaja ei nõustu Narva linna Sotsiaalabiameti
  51. märtsi
  52. a otsusega nr ST 4/130 järgmistel põhjustel. 12.
  53. Kuigi Narva linna Sotsiaalabiameti töötaja selgitas, et taotlust ei saa esitada, kuna lapse sünnist on möödunud üle kolme kuu, võttis ta taotluse siiski vastu. 12.
  54. Kaebaja ei teadnud lapse sünnitoetuse saamise võimalusest. Kogu tähelepanu oli abikaasa ja lapse tervisel, kuna kaebaja abikaasa taastus pärast sünnitust kaua. 12.
  55. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 10 esitatud õigusriigi põhimõttele, on avaliku võimu kohustuseks piisavalt informeerida kodanikke oma tegevusest, sh ka sotsiaalsfääris abi saamise võimalustest. Narva linna Sotsiaalabiamet ei informeeri piisavalt sünnitoetuse saamise võimalusest, mis põhjustas ka selle, et kaebaja ei teadnud toetuse saamise võimalusest. 12.
  56. Kuna vastustaja kinnitas, et sünnitoetuse taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub vajadus, pani vastustaja sellega kaebaja lapse halvemasse seisundisse, kui on koheldud teisi isikuid samalaadses olukorras. See on vastuolus võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg-ga
  57. 12.
  58. Vastustaja on lähtunud ainult Narva Linnavolikogu
  59. veebruari
  60. a määrusest nr 4 ning pole arvestanud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 24, § 32 lg 2 ja § 33 lg 1 sätteid.
  61. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 13.
  62. Otsuse tegemisel arvestati uurimisprintsiibi ning taotleja õigusega olla ära kuulatud. 13.
  63. Keelduva otsuse tegemiseks on Narva linna Sotsiaalabiamet nimetatud haldusmenetluse raames läbi viinud isiku andmete, lapse sünniaja, lapse ja lapse vanemate registreerimise ja elukoha Narva linnas kontrolli rahvastikuregistri järgi ning kontrollis taotluse esitamise tähtaega ja käsitles kehtivat korda sünnitoetuse määramisest Narva linnas. Lisaks võttis pädev ametnik telefoni teel ühendust Ida-Viru Maavalitsuse Narva Perekonnaseisuosakonna töötajaga ja SA Narva Haigla töötajaga, kes kinnitasid omalt poolt, et informatsioon sünnitoetuse taotlemise kohta on kättesaadav nii SA-s Narva Haigla, kui ka Perekonnaseisuametis igale lapsevanemaks saanud inimesele antava meelespea kujul ja infostendil. Lisaks sellele on olemas vastavad õigusaktid, millega reguleeritakse sünnitoetuse määramise ja maksmise kord. Asjakohased seletused on kättesaadavad Narva linna Sotsiaalabiameti infostendil, Narva linna Sotsiaalabiameti veebilehel (www.narvaabi.ee), Narva linna veebilehel (www.narva.ee) ja Riigi Teataja veebilehel (www.riigiteataja.ee). 13.
  64. Sünnitoetuse määramisest keeldumise otsuses nr ST 4/130 oli edasikaebamise kord sõnastatud korrektselt. 13.
  65. Kuna kaebaja ei vaidlusta Narva linna Sotsiaalabiameti
  66. aprilli
  67. a haldusakti, millega vastustaja keeldus O. Ivanovi
  68. märtsi
  69. a taotluse rahuldamisest ning menetluse tähtaja ennistamisest, ei pea vastustaja vajalikuks ja asjakohaseks seda analüüsida ning põhjendada käesoleva haldusasja raames. 13.
  70. Kolmekuuline tähtaeg on piisavalt mõistlik selleks, et esitada sünnitoetuse saamise taotlus. 13.
  71. Tähtaja ennistamise põhjused ei anna alust tähtaja ennistamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  72. Kaebusest nähtuvalt on O. Ivanov esitanud kaks nõuet: tühistamisnõude Narva linna Sotsiaalabiameti
  73. märtsi
  74. a otsuse nr ST 4/130 tühistamiseks ja kohustamisnõude Narva linna Sotsiaalabiametile ettekirjutuse tegemiseks. 3 3-15-1111
  75. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  76. SHS § 23 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 5 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Kohus märgib, et sünnitoetuse maksmine sõltumata perekonna sissetulekust on kohaliku omavalitsuse poolt enesele võetud kohalik ülesanne. Riiklike peretoetuste seaduse § 10 alusel maksab ka riik sünnitoetust. Praeguses asjas kõne all olev sünnitoetus on üheks Narva linna pakutavaks hüveks, mis tähendab omavalitsusele kulu.
  77. Kohtu hinnangul on sünnitoetuse maksmise taotluse puhul tegemist taotlusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 mõttes. Kui taotluse esitamise tähtaegu reeglina õigusaktides ei sätestata ja isik võib esitada oma taotluse siis, kui tal selleks vajadus tekib, võib teatud juhtudel olla õigusaktis sätestatud ka tähtaeg taotluse esitamiseks. Kohalike omavalitsuste sünnitoetuste maksmise kord on erinev nii toetuse määra kui ka toetuse taotlemise osas. On omavalitsusi, kus taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada ühe kuu jooksul (nt Rakke, Meeksi ja Kehtna vallavolikogude määrused). Kuid on ka omavalitsusi, kus sünnitoetuse taotlemiseks tuleb esitada vormikohane avaldus poole aasta (nt Tamsalu Vallavolikogu ja Elva Linnavolikogu määrused) või aasta jooksul pärast lapse sündi (nt Märjamaa ja Kaiu vallavolikogude määrused).
  78. Narva Linnavolikogu poolt
  79. veebruaril 2014 vastu võetud määruse nr 4 „Sünnitoetuse maksmise kord Narva linnas“ (edaspidi kord) sätestab Narva linnas sünnitoetuse maksmise korra ja tingimused. Korra § 5 lg 3 kohaselt rakendatakse määrust alates
  80. jaanuarist
  81. a. Kuna kaebaja esitas Narva linna Sotsiaalabiametile avalduse sünnitoetuse saamiseks
  82. märtsil 2015, tuli ka tema puhul lähtuda korrast.
  83. Korra § 1 lg-st 2 tuleneb, et toetust makstakse pärast lapse sündi. Toetus on ühekordne ja seda on õigus taotleda ühel lapse vanemal. Korra § 2 lg 2 sätestab, et toetus makstakse kolmes osas. Esimene osa (100 eurot) makstakse pärast lapse sündi. Teine osa (samuti 100 eurot) makstakse lapse aastaseks saamisel. Kolmas osa makstakse lapse kaheaastaseks saamisel. Korra § 3 lg 1 kohaselt on toetuse saamiseks vaja esitada Sotsiaalabiametile vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse sünnitõend ja taotleja isikut tõendav dokument ning vajadusel muu dokument, mis tõendab toetuse saamise õigust. Korra § 3 lg 2 sätestab, et taotluse toetuse saamiseks võib esitada kolme kuu vältel pärast lapse sündi. Vaidlust pole selles, et kaebaja esitas taotluse hilinenult – siis, kui kaebaja laps oli saamas nelja kuuseks.
  84. Kohus selgitab, et kui taotluses on puudusi, nt on mööda lastud taotluse esitamise tähtaeg, tuleb haldusorganil vastavalt HMS § 15 lg-le 2 anda taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas võttis vastustaja kaebaja taotluse vastu ja asus taotlust menetlema ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata.
  85. märtsi
  86. a otsusega keeldus vastustaja sünnitoetuse määramisest põhjusel, et lapse sünnist on möödas rohkem kui kolm kuud. Samas jättis vastustaja tähelepanuta, et koos sünnitoetuse määramise taotlusega oli kaebaja
  87. märtsil 2015 esitanud ka avalduse, milles palus uuendada ja taastada sünnitoetuse taotluse esitamise tähtaeg. Narva linna Sotsiaalabiamet vastas kaebaja tähtaja ennistamise avaldusele alles
  88. aprillil 2015, kuid jättis ka siis menetlustähtaja ennistamata 4 3-15-1111 jätmise põhjendamata. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel.
  89. HMS § 56 lg-d 1-3 sätestavad järgmist: „Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.“ Vastustaja seda teinud ei ole, seega on ta rikkunud HMS §-s 56 sätestatud nõudeid. Narva linna Sotsiaalabiameti
  90. märtsi
  91. a otsuses nr ST 4/130 on vastustaja haldusakti andmise õigusliku alusena viidanud vaid korra § 3 lg-le 2 ja § 5 lg 3 p-le
  92. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu kaebajale sünnitoetuse määramisest keeldumisel piisav.
  93. Siiski ei anna formaalne põhjendamiskohustuse täitmata jätmine automaatselt alust kõnealuse haldusakti tühistamiseks. HMS § 58 sätestatu kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See säte saab olla kohtule aluseks haldusakti tühistamata jätmiseks üksnes siis, kui kohtul on võimalik veenduda, et haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes (vt Riigikohtu
  94. oktoobri
  95. a otsus asjas nr 3-3-1-54-11, p 13).
  96. Käesolevas asjas on vastustaja alles kohtumenetluses esitanud põhjendused, miks ta leiab, et taotluse esitamise tähtaega ei tulnud ennistada. Riigikohus on leidnud, et põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-74-11 (p 15), 3-31-13-11 (p 9), 3-3-1-49-08 (p 11), 3-3-1-81-07 (p 20), 3-3-1-62-07 (p 16), 3-3-1-57-07 (p 18), 3-3-1-16-05 (p 17); vt ka Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-10 (p 44)). Samas on Riigikohus
  97. novembri
  98. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-12 selgitanud, et erandina võib siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse puhul sellise erandliku olukorraga tegemist. Vastustaja
  99. aprilli
  100. a vastusest kaebajale nähtub selgelt, et Narva linna Sotsiaalabiamet näeb taotluse ennistamise ainsa võimalusena ette korra muutmist, mida ei peeta aga vajalikuks, kuna korras sätestatud tingimused võimaldavad taotleda toetust mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et vastustaja ei ole tõendanud, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti juba haldusakti andmise ajal. Kohus ei saa veenduda, et haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes.
  101. Eeltoodust tulenevalt on Narva linna Sotsiaalabiameti
  102. märtsi
  103. a sünnitoetuse määramisest keeldumise otsus nr ST 4/130 õigusvastane ja see tuleb tühistada.
  104. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude, milles palub Narva linna Sotsiaalabiametit kohustada tegema asjas uus otsus, millega määratakse sünnitoetus.
  105. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama 5 3-15-1111 ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada. Kuigi kaebaja taotles kohtult Narva linna Sotsiaalabiametile ettekirjutuse tegemist, millega rahuldada kaebaja taotlus ja määrata sünnitoetus, kohustab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 41 lg 3 alusel Narva linna Sotsiaalabiametit O. Ivanovi

  1. märtsi
  2. a taotlust uuesti lahendama. Kohustamisnõude piire ei mõjuta see, kas kaebaja taotleb kohtult haldusorgani tegevust lõplikult kindlaks määravat kohustamisotsust või kohustamisotsust, mis kohustab haldusorganit haldusakti andmist või toimingu tegemist kaaluma või haldusmenetlust alustama, jätkama või kordama. Sõltumata sellest, kui konkreetset kohustamisotsust on kaebaja soovinud, on tegemist ühe ja sama nõudega, ühe ja sama haldusakti andmisele suunatud kaebusega (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 172). 27.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 kohaselt ei pidanud kaebaja praeguse kaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Seetõttu tagastas kohus

  1. juuni
  2. a määrusega kaebajale haldusasjas nr 3-15-1111 tasutud riigilõivu. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.