← Eesti

2-15-5434/32

Obsah (14)§ 403§ 440§ 444§ 445§ 173§ 174§ 138§ 144§ 162§ 477§ 175§ 177§ 195§ 405

2-15-5434 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 08. oktoober 2015 kell 16.00. Tsiviilasja number 2-15-5434 Tsiviilasi A

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate avalduste, taotluste ja dokumentaalsete tõendite ning menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 30.09.

  3. septembril 2015 esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja.
  5. septembril 2015 esitas kostja menetlusdokumendi, mille sisu ühtib tema 04.09.2015 esitatud menetlusdokumendi sisuga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poote seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3

(6)2-15-5434 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled ei ole taotlenud asja kohtuistungil arutamist ja nad on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest leiab, et tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha ja asjas kohtuistungi määramine ei ole otstarbekas. 22. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt 13.10.2014 sõlmisid pooled agendilepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale magnetkaardid, mis andsid kostjale õiguse osta E100 Baltia OÜ-lt kütust, kaupu ja teenuseid järelmaksuga. Ostetud kaupade ja teenuste eest maksis hageja, kostja pidi tasuma hagejale. Hageja väidab, et kostja on jätnud tasumata arveid 31 682.07 eurot ulatuses, s.h 15.12.2014 arve nr FF412810121 summas 8 526.40 eurot, 31.12.2014 arve nr FF412810291 summas 6 269.47 eurot, 15.01.2015 arve nr FF501810121 summas 2 287.70 eurot, 31.01.2015 arve nr FF501810331 summas 10 762.76 eurot ning 15.02.2015 arve nr FF502810012 summas 3 835.74 eurot (t. lk. 3-25). Kostjal ei ole vaidlust poote vahel agendilepingu sõlmimise, hageja poolt kostjale arvete esitamise, kostja poolt alates 15.12.2014 esitatud arvete tasumata jätmise ning kostjal 31 682.07 eurot põhivõlgnevuse tekkimise üle. Kostja on võtnud hagi põhiõude osas õigeks.

§ 440

lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei tuvastatud. Kuivõrd kostja ei täitud lepinguga võetud kohustusi ja on võtnud hagi õigeks, siis

§ 444

lg 3 alusel kohus rahuldab hagi põhinõude 31 682.07 eurot osas ilma kohtuostust täiendavalt põhistamata.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 8.
  2. on sätestatud, et kohustuste täitmisega viivitamisel maksab printsipaal (kostja) agendile (hagejale viivist 0.1% päevas (t. lk. 9, 59). Kostjal ei ole vaidlust lepinguga kehtestatud viivise määra üle. Seega puudub seaduslik alus kostjalt viivise väljamõistmata jätmiseks. Hageja on eksinud põhivõlgnevuse tasumise alguskuupäevade väljatoomisel ja on lähtunud viivise arvestamisel arvetega tasumiseks määratud tähtaegadest varasematest aegadest. Kohus rahuldab hageja nõude viivise osas lähtudes arvetel märgitud tasumise kuupäevadest kuni otsuse tegemiseni 08.10.2015 summas 7 228.57 eurot. Viivise arvestab kohus poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 8.
  3. sätestatud määraga 0.1% päevas järgmiselt: Arve kuupäev 15.12.2014 31.12.2014 15.01.2015 31.05.2015 15.02.2015 Kokku summa 8 526.40 6 269.47 2 287.70 10 762.76 3 835.74 maksmise tähtaeg 09.01.2015 21.01.2015 05.02.2015 25.02.2015 13.03.2015 viivitatud päevi 272 260 245 225 209 Viivis 2 319.18 1 630.06 56.04 2 421.62 801.67 7 228.57 4

(6)2-15-5434 Alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni mõistab kohus kostalt hageja kasuks välja viivist määraga 0.1.% põhinõudelt 31 682.07 eurolt päevas, kuid mitte rohkem kui 31 682.07 eurot.
  1. Kostja ei ole esitanud VÕS § 162 lg 1 alusel taotlust viivise määra vähendamiseks ja kohtu arvates ei ole alust ka viivise määra vähendamiseks, sest lepinguga ettenähtud viivise määr 36.5% aastas ei ole ülemäära kõrge ega kahjusta äriühingust kostjat ebamõistlikult.
  2. Kostja on esitanud taotluse seoses majanduslikult raske olukorraga maksegraafiku kinnitamiseks, mida saaks sisuliselt käsitleda

§ 445lg 1 sätestatud otsuse täitmise korra kindlakstegemisena.

Samas kostja ei ole täitnud oma 12.06.2015 vastuses hagile pakutud maksegraafikut ega maksnud hagejale tema poolt lubatud 20.07.2015-ks 1 322.07 eurot ja alates 20.08.2015 igakuiselt 1 320 eurot. Kohtul ei ole võimalik kostja poolt taotletud viisil täitmise korda määrata põhjusel, et kostja ei ole viiviste tasumise kohustust arvestanud ega viiviste tasumise osas täitmise korda taotlenud. Sellepärast kohus ei kohalda

§ 445lg 1 ega määra otsuse täitmise korda.

MENETLUSKULUD 26.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

Kuna hagi rahuldatakse, siis

§ 162lg 1 tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on tasunud riigilõivu 1 050 eurot (t. lk. 38), s.h 1 000 eurot hagiavalduse esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise taotluse eest. Samuti on hageja tasunud tõlkekulud hagivalduse lisaks oleva lepingu eesti keelde tõlkimise eest ilma käibemaksuta 160.16 eurot.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ja eeltoodust tulenevalt käesolevas menetluses ei ole tähtsust kostja poolt vastuväidete esitamata jätmisel, sest

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 29.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (t. lk. 3-4, sisuliselt 2 lk), kõrvaldanud puudused (t. lk. 50, 51, sisuliselt 0.5 lk), esitanud seisukoha kostja vastusele (t. lk. 123, suiliselt 0.5 lk) ja esitanud taotluse kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise osas (t. lk. 84, 95 kokku sisuliselt 1 lk). Lisaks on 5

(6)2-15-5434 hageja esindaja esitanud kohtule enda algatusel teavet e-posti teel (t.lk. 90, 91, 93, 97, 101 kokku sisuliselt 1.5 lk).
  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 3.66 tundi (5.5 lk x 40 min = 220 min).
  2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 402.60 eurot (110 x 3.66) ilma käibemaksuta.
  3. Kuna hagi rahuldatakse, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku 1 613.20 eurot, s.h riigilõiv 1 050 eurot, tõlkekulud ilma käibemaksuta 160.60 eurot ja õigusabikulud ilma käiebamaksuta 402.60 eurot. 33.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 29.09.2015 esitatud menetlusdokumendis hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 34.

§ 195

lg 1 ls 1 alusel, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja on 29.09.2015 menetlusdokumendis taotlenud ka hagi tagamise eest tasutud tagatise tagastamist, mille kohus jätab rahuldamata, sest hageja ei ole veel taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. 35. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405

lg 1, § 434, § 436, § 438, § 440 lg 1, § 442, § 444 lg 3§ 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.