1-14-4976/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4976 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksandr Smirnov, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu 18.06.2014 otsusega tunnistati Aleksandr Smirnov süüdi KarS § 424 ja § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust kestuseni 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistusaeg algas 19.09.2014 ja lõpeb 19.01.
8. Viru Maakohtu 14.09.2015 määrusega jäeti A. Smirnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on järgmised. 2.1 Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. A. Smirnovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, sh on toime pandud raskeim isikuvastane kuritegu. Vanglas viibib ta teist korda, mis näitab, et varasem vanglakaristus ei ole isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, seejuures tahtlik tapmine oli ka sooritatud alkoholijoobes. A. Smirnov on varasemalt olnud ka kriminaalhooldusele allutatud, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegelikku elu ja pani toime uue liikluskuriteo ja uue narkokuriteo. Sellest järeldub, et mõistetud karistused ning käitumiskontroll ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav ei ole enda jaoks mingeid järeldusi teinud. A. Smirnov ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Ühtlasi ei ole ta üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks ning seetõttu ei ole A. Smirnovi käitumist kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida õiguskuulekuse suunas. Seetõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vastasel juhul oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosused järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 21% ja 27%. Seega on A. Smirnovi puhul olemas arvestatav uue kuriteo sooritamise tõenäosus. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.
9. A. Smirnov esitas kohtumääruse peale määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 A. Smirnov märgib, et ta on allunud vanglas kehtestatud korrale, kohusetundlikult osalenud sotsiaalprogrammides, teinud positiivsed järeldused varasemast valest käitumisest ning on valmis end muutma. Maakohus on liialt tähelepanu pööranud tema minevikule ning jätnud arvestamata vabaduses ootavad positiivsed asjaolud. Tal on olemas nii töö- kui elukoht. Kriminaalhoolduse ülesandeks olekski tema suunamine õiguskuulekale käitumisele ning sotsiaalne abi vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Smirnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning edasikaebus ei sisalda argumente, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
11. Kriminaalkolleegium ei jaga A. Smirnovi arvamust, mille kohaselt on maakohus teda tingimisi vabastamata jättes pööranud liigselt tähelepanu tema varasemale karistatusele ja süüteo asjaoludele. Just süüdimõistetu varasem käitumine on see, mis võimaldab kohtul ennustada tema käitumist pärast karistuse kandmiselt vabanemist. A. Smirnovi puhul selgub siin, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, sealhulgas on ta kandnud ka reaalset vangistust. Seejuures on süüdimõistetu kuriteod valdavalt hinnatavad rasketena, s.o teda on karistatud nüüdseks kahel korral suure koguse narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, tapmises ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seega on A. Smirnov korduvalt näidanud, et erinevad karistuslikud meetmed ei ole talle püsivat mõju avaldanud ja varem või hiljem on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kirjeldatud teavet arvesse võttes puudub apellatsioonikohtul alus arvata, et uus kantav karistus oleks juba praeguseks olnud varasematest mõjusam ning süüdimõistetu sellest oma järeldused teinud.
12. Ringkonnakohus ei pisenda mingil määral A. Smirnovil elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olulist rolli tema kohanemisel ja toimetulekul vabanemisjärgse eluga. Ometi leiab ka apellatsioonikohus, et tegemist ei ole asjaoludega, mis praegusel juhul peaksid kaasa tooma süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. A. Smirnov omas nimetatud hüvesid ka enne viimaseid kuritegusid, kuid neist ei piisanud tema seaduskuulekal teel hoidmiseks. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et praegusel ajal vangistusest vabanedes omaks need asjaolud varasemast suuremat kaalu. 2 2 Mati Kartau 3 Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas