← Eesti

1-14-784/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-784 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Ruslan Kerge vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ruslan Kerge ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus jätta muutmata.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  8. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vandeadvokaadi abi Katrin Jennseni poolt määruskaebemenetluses Ruslan Kergele riigi õigusabi osutamise eest.
  9. Mõista Ruslan Kergelt välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Katrin Jennseni poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
  10. Ruslan Kergel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas nr EE
  11. Maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Ruslan Kerge, 1-14-784, menetluskulud“.
  12. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  13. Ruslan Kerge tunnistati Viru Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja karistati aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati selle ja Tartu Maakohtu
  16. detsembri
  17. a otsusega erinevate kuritegude eest mõistetud kolme aasta kümne kuu ja kahekümne kaheksa päevase liitkaristuse alusel uus liitkaristus, millega loeti KarS § 121 järgi mõistetud vangistus raskema karistusega kaetuks, s.o mõisteti R. Kergele lõplikuks karistuseks kolme aasta kümne kuu ja kahekümne kaheksa päevane vangistus. Karistusaeg algas
  18. jaanuaril
  20. Tartu Vangla esitas
  21. augustil 2015 Tartu Maakohtule materjalid R. Kerge vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viidates uue kuriteo toimepanemise vähesele tõenäosusele toetas vangla süüdimõistetu vabastamist.
  22. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo nõustus vangla seisukohaga ja toetas samuti R. Kerge ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
  23. Tartu Maakohus jättis
  24. septembri
  25. a määrusega süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. R. Kerge vabanemisejärgsed tingimused oleksid head: ta saaks tööd, tal oleks elukoht ja teda toetaksid lähedased. Kinnipeetav on aga korduvalt kriminaalkorras karistatud: seda nii isiku-ja varavastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest. R. Kerge on vanglas läbinud sotisaalprogramme. Sellest hoolimata pole süüdimõistetu käitumine paremuse poole muutunud: R. Kerget on pärast käesoleva aasta alguses toimunud tema ennetähtaegse vabastamise taotluse läbi vaatamist karistatud kolme distsiplinaarrikkumise eest. Muu hulgas paigutati ta kümneks päevaks kartserisse. R. Kerge kaitsja taotlusel määras kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 2 alusel, et R. Kerge saab järgmine kord taotleda oma ennetähtaegset vabastamist kuus kuud pärast maakohtu määruse jõustumist. Määruskaebus
  26. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse R. Kerge ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen, kes paluvad maakohtu määruse tühistada ja R. Kerge ennetähtaegselt vabastada.
  27. R. Kerge märgib, et ta soovib end parandada. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja omandanud haridust. Tal on naine ja laps. Ta kannatab koleerilise temperamendi all, ent 2 soovib selle probleemiga võidelda. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ta saaks minna tööle. Kui talle määrataks katseaeg, saaks riik tema käitumist kontrollida.
  28. Kaitsja leiab, et kohus on liiga vähe tähelepanu pööranud sellele, et vabanedes oleks R. Kerge elutingimused väga head. Nimelt on tal toetavad lähedased, sealhulgas naine ja väike laps. Ka on tal elu- ja töökoht. Oma endiste kuriteokaaslastega R. Kergel suhteid ei ole. R. Kerge on vanglas end parandanud ja omandanud põhihariduse. R. Kerge ei ole vangis olles pannud toime ühtegi kuritegu. Üksnes distsiplinaarkaristuse tõttu ei ole põhjendatud isikut vabastamata jätta. Ka tuleb arvestada, et üks distsiplinaarkaristus määrati R. Kergele selle eest, et ta soovis end eelmise distsiplinaarkaristuse vastu kaitsta. R. Kerge soovib end psühholoogil nõustada lasta. Kontrollnõuete kehtestamine võimaldaks tagada, et R. Kerge jääb õiguskuulekaks. Ringkonnakohtu seisukoht
  29. Olles tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et R. Kerget ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks maakohtu seisukohti üksipulgi üle korrata ja märgib vaid järgmist.
  30. Reeglina peab süüdimõistetu karistuse ära kandma täies ulatuses. Ennetähtaegne vabastamine tuleb kõne alla pigem erandlikel asjaoludel. Niisuguseid asjaolusid R. Kerge puhul ei esine. Kindlasti ei saa erandlikuks pidada seda, et R. Kerge ei ole vanglas kuritegusid toime pannud: et inimene kuritegusid ei soorita, on normaalne, mitte erandlik nähtus.
  31. R. Kerge kasuks kõnelevad aspektid ei kaalu üles kahte väga tõsist süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise vastu olevat asjaolu.
  32. Esiteks on R. Kerge erinevatel aegadel pannud toime palju erinevaid kuritegusid. Talle on võimaldatud kanda karistust vabaduses olles, ent ta on ikka ja jälle riigi usaldust petnud ning sooritanud kuritegusid.
  33. Teiseks ei suuda R. Kerge ka vanglas olles täita elementaarseid nõudeid. Teda on viimase mõne kuu jooksul karistatud suisa kolme distsiplinaarsüüteo eest. Isegi kui nõustuda kaitsjaga, et R. Kerge karistamine selle eest, et ta hakkas protesteerima varasema karistamise vastu, ei tohiks olla kuigivõrd kaalukas takistus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise teel, ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et kahe distsiplinaarrikkumise osas arusaadavad ja aktsepteeritavad põhjendused puuduvad. Oluline on ka see, et
  34. märtsil
  35. a ametnike korraldustele allumata jätmise eest karistati R. Kerget kartserisse paigutamise ehk kõige raskema vangistusseaduse §-s 63 ette nähtud distsiplinaarkaristusega. Seega oli rikkumine vanglaametnike hinnangul väga tõsine.
  36. Maakohus võimaldas R. Kergel esitada uut ennetähtaegse vabastamise taotlust kuus kuud pärast maakohtu määruse jõustumist. Kui R. Kerge suudab selle aja jooksul hoiduda uutest distsiplinaarrikkumistest, võib kohtul järgmisel korral tekkida lootus, et süüdimõistetu suudaks ka vabaduses olles õiguskuulekalt käituda, mistõttu saaks ta vabastada. 3
  37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  38. septembri
  39. a määruse muutmata ja R. Kerge vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  40. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal maakohtu määruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kolm tundi, mille eest ta taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja esindas R. Kerget juba maakohtu menetluses ja oli sellest lähtuvalt kohtuasjaga kursis. Maakohtu istungil tõi advokaat välja suuresti samad asjaolud, mis on kajastatud kaebuses ringkonnakohtule. Seetõttu leiab kolleegium, et vajalikus KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes tuleb pidada kaitsja tehtud pooleteise tunnist tööd. Niisiis kujutab endast põhjendatud tasu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel peab R. Kerge selle menetluskulu hüvitama. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.