1-05-1897/119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-1897 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Dmitri Passitšniki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Passitšnik, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus jätta muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Dmitri Passitšnik tunnistati Viru Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1, § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8, § 200 lg 1, § 201 lg 2 p 1 ja § 263 p 1, 4 järgi. Mõrva eest karistati teda kolmeteist aastase, varguse eest aasta ja kuue kuulise, röövimise eest kolmeaastase, omastamise eest kümnekuulise ja avaliku korra raske rikkumise eest aastase vangistusega. KarS 64 lg 1 alusel mõisteti D. Passitšnikile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks viisteist aastat vangistust. Karistuse kandmine algas
11. juulil
13. Viru Vangla esitas
14. juunil 2015 Viru Maakohtule materjalid D. Passitšniki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendi väiksusele viidates toetas vangla süüdimõistetu vabastamist.
15. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm aga D. Passitšniki ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Süüdimõistetu on korduvalt pannud toime kuritegusid, sealhulgas vägivaldseid. Eriti rasket kuritegu kujutab endast teise inimese julm tapmine ehk mõrv. D. Passitšnik võib olla ohtlik. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalne võrreldes D. Passitšniki karistusega ja katseaeg kujuneks tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral hetkel liialt pikaks. Maakohtu määrus
16. Viru Maakohus jättis
17. augusti
18. a määrusega süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. Kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuritegude raskus, arvukus ning iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetav võiks vabaduses panna toime uue kuriteo. Karistuse üldpreventatsiooni eesmärk on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistuse lõpuni on jäänud veel ligi viis aastat. Kohus ei ole veendunud, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Eelnevad karistused ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud. Ärakantud karistuse aeg kümme aastat on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes D. Passitšnikile mõistetud viieteist aastase vangistusega. Katseaeg ja kriminaalhoolduse aeg kujuneks sedavõrd pikaks, et seda ei saaks pidada otstarbekaks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selge erand. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. D. Passitšniki puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas D. Passitšnik kaebuse, milles palub end vangistusest vabastada, kohaldada talle elektroonilist valvet ja seada tingimused, mida ta peab täitma. Riskihinnangu kohaselt ei ole ohtu, et ta sooritab uue kuriteo. Ta on järginud talle vanglas koostatud individuaalprogrammi, käinud psühholoogi juures ja õppinud eesti keelt. Ta on tasunud kannatanu lähedaste tsiviilhagi. Ta on ostnud korteri. Ta on vanglas osalenud majandustöödel. Ta on muutnud oma ellusuhtumist. Ta soovib läbida kuuekuulise rehabilitatsioonikursuse, kus tal aidatakse eluga kohaneda. Pärast soovib ta elada ostetud korteris elektroonilise valve all. Kriminaalhooldus- ja vanglaametnikud toetavad tema vabastamist: nende arvamus on eriti tähtis, sest nemad puutuvad kinnipeetavatega vahetult kokku. Ta on juba kümme aastat vangis olnud. Tema lähedased usuvad temasse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Olles tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et D. Passitšnikit ei saa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kriminaalkolleegiumil on vähe lisada maakohtu määruses esitatud põhistustele ja sellele, mida ringkonnakohus ise märkis
21. septembri
22. a määruses D. Passitšnikit ennetähtaegselt vabastamata jättes.
23. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu sellele, et reeglina peab süüdimõistetu karistuse ära kandma täies ulatuses. Ennetähtaegne vabastamine tuleb kõne alla erandlikel asjaoludel. Selliseid asjaolusid D. Passitšniki puhul ei esine.
24. Tõsi, D. Passitšniki kasuks kõnelevad mõned aspektid, nagu kehtivate distsiplinaarkaristuste puudmine, majandustööde tegemine, erinevate programmide läbimine ja elukoha olemasolu. Need ei ole aga midagi sellist, mida saaks pidada sedavõrd erandlikeks, et nad õigustaks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
25. Nimelt räägivad peale käesoleva määruse seitsmendas punktis toodud üldpõhimõtte D. Passitšniki vastu veel mitmed asjaolud. Kuritegude toimepanekut soodustas tugevasti alkohol – on võimalik, et vabanedes hakkaks D. Passitšnik uuesti alkoholi tarbima ja satuks sellest tulenevalt jälle kuritegelikule teele. Eeskätt on aga olulised D. Passitšniki poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Süüdimõistetu pani toime palju kuritegusid. Muu hulgas sooritas ta raskeid vägivallakuritegusid. Näiteks on ta pannud toime röövi. Eriti aga tuleb võtta arvesse seda, et D. Passitiški näol on tegu mõrvariga: ta tappis oma ohvri julmal viisil. Ringkonnakohus jääb
26. septembri
27. a määruses väljendatud seisukoha juurde, et isiku ennetähtaegset vabastamist analüüsides tuleb arvestada ka ühiskonna arusaamu õiglusest ja sellest tulenevalt ei saa raskeid kuritegusid toime pannud inimest üleliia vara vangist välja lasta. Seega leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu vabastamine ligi viis aastat enne karistusaja lõppu ei ole võimalik. 10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
28. augusti
29. a määruse muutmata ja D. Passitšniki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus