1-13-5771/171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5771 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus Dmitri Jermolajevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Jermolajev ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2015 määrus muutmata.
5. Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Dmitri Jermolajev jäeti tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata talle Harju Maakohtu
7. oktoobri 2013 otsusega KarS § 255 lg 1, KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 ja KarS § 184 lg 21 p 2 järgi mõistetud 5 aasta ja 2 kuu pikkusest liitkaristusest. Karistuse algust arvestatakse alates
8. jaanuarist 2013 ja see lõpeb
9. märtsil
11. Viru Maakohtu põhistused olid seejuures kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kohus tõi välja, et isikut on karistatud kahel korral ja ta kannab esimest vangistust. Kuigi vangistuse mõju peaks sellisel juhul olema tugev, on vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Nimelt kannab D. Jermolajev karistust I astme rahvatervise vastase narkokuriteo ja I astme avaliku julgeoleku vastase kuriteo toimepanemise eest. Kuriteo soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja eesmärk saada majanduslikku kasu. 1 2.2 Positiivsena tõi kohus välja, et D. Jermolajevi käitumine vangistuses on üldjoontes olnud hea – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on olnud hõivatud tööga ning läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Lisaks on D. Jermolajevil kindel alaline elukoht vanemate juures, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Peresuhted on head ja toetavad. Kinnipeetaval on ka töö leidmist soodustavad omadused, sh haridus ja vajalikud oskused ning töökogemus ning garanteeritud töökoht. 2.3 Kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega (enda sõnutsi alates
12. a ja väidetavalt sõprade mõjul). Tal ei ole narkosõltuvust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, mistõttu võib isik vabanemisel narkootikumide uuesti tarvitama hakkamisel ja võimalike majanduslike raskuste tõttu panna toime uusi rahvatervisevastaseid kuritegusid. 2.4 Kuivõrd D. Jermolajev pani kuriteo toime ja ta tunnistati süüdi mh kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, sh kuriteokaaslased. Lisaks näitab kuriteo laad, et isik on grupi poolt mõjutatav ning valmis isikliku heaolu nimel elama hoolimatut ja riskeerivat eluviisi, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. 2.5 Ehkki vangla hindab uue kuriteo toimepanemist madala riskiprotsendiga, oleks vabastamine kohtu hinnangul siiski ennatlik. D. Jermolajev on ka varem toime pannud uue kuriteo katseajal olles. Seega puudus kohtul veendumus, et D. Jermolajev sel korral suudaks pika katseaja probleemideta läbida. MÄÄRUSKAEBUSED
13. Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada D. Jermolajev tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Kaebuste põhiteesid on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus on jätnud tähelepanuta iseloomustuse positiivse osa, sh asjaolu, et tegemist on D. Jermolajevi esmakordse vangistusega. Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et distsiplinaarkaristused on kustunud. Kuriteo kaasosaline R.M. vabastati Viru Maakohtu
14. oktoobri
15. a määrusega. Tema vabastamist prokuratuur toetas. 3.2 Kohus ei ole arvestanud sellega, et uue kuriteo riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab isiku elukvaliteeti ja liikumisvabadust, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist palju odavamate vahenditega. Karistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem selle lõpunikandmisest vanglas kuni
16. märtsini 2018, samuti kannaks see taasühiskonnastamise huve. 3.3 Esmakordne vangistuses viibimine on oma mõju saavutanud ja D. Jermolajev sellest omad järeldused teinud. Tal on vabanedes toetav sotsiaalvõrgustik ning kindel elu- ja töökoht. Kohus on küll välja toonud kõik positiivsed asjaolud, ent märkinud, et see ei ole piisav ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus on jätnud arvestamata kõrgemalseisvate kohtute seisukoha, et vaid kuritegude raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Arvestatud ei ole ka riigi karistuspoliitikat ennetähtaegse vabastamise osas. 3.4 Praegusel ajal D. Jermolajevi vabastades saaks teostada tema üle käitumiskontrolli 24 kuu jooksul. Sel ajal oleks võimalik D. Jermolajevil positiivseid hoiakuid kinnistada. Tal on 2 motivatsioon oma varasemat käitumist muuta ja elada seaduskuulekalt. Tema edaspidine vangistus ei anna ühiskonnale ega D. Jermolajevile midagi juurde, sest võimaldatud programmid on ta läbinud. 3.5 Vangistuse eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele (vt ka RKÜKo 3-3-1-509, p 31). D. Jermolajevi suhtes on uue kuriteo riske võimalik vähendada tema allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. 3.6 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta ühtegi positiivset asjaolu. Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäitevõiguse peamine prioriteet ning lähtealus ja nurgakivi. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis asub peamiselt teljel kodu-töö-suhtlusringkond. 3.7 Olema ei pea mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks, sest seadus seda ei nõua. Kokkuvõtlikult leiabki kaitsja, et edaspidine vangistus ei anna D. Jermolajevile ega ühiskonnale midagi. Kohtu põhjendused on paljasõnalised ja määrus motiveerimata. D. Jermolajev on piisavalt kaua vangistuses viibinud ja edaspidine karistuse kandmine võib mõjuda hoopis vastupidiselt ühiskonna ootustele ja kinnipeetav võib kaotada motivatsiooni. Tegemist on esmakordset vangistust kandva noore inimesega, kellele tuleks anda võimalus end vabaduses tõestada.
17. D. Jermolajev kirjutab, et kannab juba kolmandat aastat vabadusekaotuslikku karistust. See aeg on olnud piisav, et aru saada oma teo raskusest ja seda kahetseda. Vanglas viibides on ta analüüsinud, kuidas ja miks kõik juhtus. Ta on aru saanud, et valis teed, meetodid ja vahendid valesti. Nüüd on tal uued sihid ja meetodid nende saavutamiseks. 4.1 Kohtus ilmnes segadus seoses prokuratuuri arvamusega, mis D. Jermolajevi sõnul võis mõjutada kohtu otsust. Nimelt prokuratuur ei toetanud tema vabastamist vaatamata sellele, et D. Jermolajev täielikult oma süüd tunnistas ja oli nõus asja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Selle raames lepiti prokuröriga suusõnaliselt kokku, et nõutud tingimuste täitmisel (täpsemalt eeskujuliku käitumise, töö olemasolu ja positiivse iseloomustuse korral) toetab prokurör ennetähtaegset vabastamist. Omalt poolt on D. Jermolajev kõik nõudmised täitnud: ta on kogu aeg töötanud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, läbitud on programmid ja vestlused. Vangla on koostanud positiivse iseloomustuse ja määranud uue kuriteo riskiprotsendiks
18. 4.2 D. Jermolajev palub arvestada, et vabaduses on tal olemas kõik vajalikud võimalused normaalseks sotsiaalseks keskkonda sulandumiseks. Ta naaseb pere juurde, kes toetab teda kõiges. Tal on hea erialane sissetulekuga töökoht reklaamitrüki ettevõttes. Vabanemisfond on täis. Samuti on tal transpordivahend ning juhiload ja ka kõik teised dokumendid on korras. Võlgnevused puuduvad, v.a menetluskulud, mida ta on osaliselt hüvitanud graafiku alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga D. Jermolajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega. 3
20. Esiteks märgib ringkonnakohus määruskaebuse esitajate väidete osas, mis puudutavad prokuratuuri toetust ja kokkuleppeid D. Jermolajevi ennetähtaegseks vabastamiseks, et tegemist on kohtu pädevusse kuuluva küsimusega ning ehkki prokuratuur saab anda omapoolse hinnangu isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuses, ei ole see kohtule siduv.
21. Puudub kahtlus, et D. Jermolajevi vabanemisjärgsed tingimused, mis puudutavad tema elu-, töö- ja sotsiaalset ringkonda, on head ja sellele on kohus ka tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus ei saa kuidagi nõustuda kaitsja etteheitega, et kohus on jätnud tähelepanuta iseloomustuse positiivse osa, sh asjaolu, et tegemist on esmakordse vangistusega ning jätnud tähelepanu pööramata asjaolule, et distsiplinaarkaristused on kustunud. Kohus on mõlemad asjaolud välja toonud. Ringkonnakohus märgib, et riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Apellatsioonikohtul etteheited maakohtu määrusele puuduvad.
22. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, mida maakohus on ka teinud. Määrusest nähtub, et põhiliste põhjustena on maakohtu poolt välja toodud kuriteo asjaolud (rasked I astme kuriteod), süüdlase isiku (D. Jermolajevi näol on tegemist alates
23. a narkootikume tarvitava mehega, kelle suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud) ning varasema elukäigu (2 korral kriminaalkorras karistatud, uute raskete kuritegude toimepanemine katseajal olles). Seega ei ole maakohus rajanud oma põhjendusi vaid kuritegude raskusele.
24. Ehkki kaitsja on leidnud, et kriminaalhooldus on just sobiv viis D. Jermolajevi üle järelevalve teostamiseks, tuleb arvestada, et see kujuneks väga pikaks. Arvestades aga, et D. Jermolajev pani eelmisel katseajal toime uued ja veelgi raskemad kuriteod, puudub kindlustunne, et n-ö karistusähvardus oleks tema puhul uusi kuritegusid ärahoidvaks asjaoluks. Iseloomustuse kohaselt on D. Jermolajev küllaltki impulsiivne, armastab vaheldust ja tegutseb hetkevajadusest lähtuvalt, mõtlemata tagajärgedele. D. Jermolajev otsib kiireid tulemusi ja kasu, selle asemel et tegutseda järjekindlalt pikaajalise lahenduse saavutamiseks, ehkki hiljem võib tehtut kahetseda. Arvestades Viru Vangla seisukohta, esineb seega oht, et ka tulevikus võib D. Jermolajev toimida hetkevajadustest lähtuvalt. Vangla iseloomustuses ei ole välistatud uue kuriteo toimepanemist, selle prognoosiks on 2 aasta jooksul 18%.
25. Ringkonnakohus märgib, et ehkki D. Jermolajev kannab oma esimest reaalset vangistust, tuleb arvestada seda, et see on liitkaristus mitme väga raske kuriteo eest, mis on toime pandud katseajal olles. Sellise isiku ennetähtaegse vabastamise kriteeriumid on kõrgemad ning tema vabastamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Süüdistusest nähtuvalt moodustati püsiva isikutevahelise tööjaotusega ühendus, millesse D. Jermolajev kuulus
26. a oktoobris ning see tegutses kuni
27. jaanuarini
28. Siis leiti kanepikasvatus, kus kõik süüdistatavad osalesid aktiivselt ning kus korduvalt kasvatati kanepitaimi, millest valmistati ebaseaduslikult narkootilist ainet, mis pakendati ja anti edasi. Arvestades süüdistuses nimetatud ajavahemikku ja kuritegude raskust, tuleb kahtlemata nõustuda maakohtu lõppseisukohaga kinnipeetava vabastamata jätmise osas.
29. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas