1-13-695/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-695 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus süüdimõistetu Agalar Kerimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Agalar Kerimovi (Kerimov) kaitsja jurist Alar Salu, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. septembri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Agalar Kerimovi kaitsja jurist Alar Salu määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 13.02.2013 kohtuotsusega tunnistati Agalar Kerimov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja algus 10.10.2012 ja lõpp 10.02.
7. Maakohtu määrus
8. Viru Maakohtu 17.09.2015 määrusega jäeti A. Kerimov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
9. Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kerimovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Kerimovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud (varavastase kuritegude ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti (korduva) narkokuriteo eest. 1 Vaatamata varasematele karistustele ei ole süüdimõistetu paranemise teele asunud ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, pannes toime 1 astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.
10. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav ei omanud ka enne vangistust ametlikku töökohta. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohus viitab siinkohal vangla iseloomustusele, milles on antud hinnang A. Kerimovi ohtlikkusest avalikkusele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub püsiv töö ja alaline legaalne sissetulekuallikas. Vangla hinnangul isik ei tunnista oma narkokuritegusid, väites, et mõlemad korrad oli eksitus. Maakohtu istungil selgitas isik, et narkoaine oli soetatud enda tarbeks. 2.
11. Ka enne vangistust teadis A. Kerimov, et tema reaalset toetust ja abi vajaksid kõik tema alaealised lapsed (2 poega Tallinnas, endiste elukaaslaste lapsed ja 2 tütart Venemaal). Vaatamata sellele ei hoidnud lähedaste olemasolu ära A. Kerimovi poolt uute süütegude toimepanemist ja maakohtu arvates oli põhjendamatu tugineda käesoleval ajal kinnipeetava seisukoha tõsiseltvõetavusse selles, et ta oma endiste elukaaslaste laste reaalsele toetamisele vajalikul määral ka vabaduses pikemalt keskenduda soovib. Ennetähtaegse vabanemise korral ei avaldanud kinnipeetav soovi elada alaliselt koos ühegi oma lapsega ühises peres, vaid valis oma elukohaks kauaaegse tuttava pere. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. 2.
12. Maakohus märkis, et vangistuse kestel on olemas ka kinnipeetava käitumise positiivseid ilminguid. Ta omandab alates 01.09.2014 keevitaja eriala, on töötanud vanglas majandustöödel ja läbis riigikeele A1 tasemekursuse, mis aga ei ole küllaldaseks põhjendatud aluseks kinnipeetava ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. 2.
13. Maakohus järeldas, et tingimuslik karistus ei paneks süüdimõistetut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning A. Kerimovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat, ei ole maakohtu hinnangul A. Kerimovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kerimovi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldatakse A. Kerimovi taotlus ning vabastatakse ta ennetähtaegselt vangistusest. Maakohtu määruses ei ole arvestatud kõiki A. Kerimovi isikuomadusi ja elutingimusi ning esitatud materjalides toodud vastuolusid. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 3.
15. Maakohus on asunud seisukohale, et A. Kerimovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja narkootikumide käitlemise eest. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et varavastane kuritegu on kantud karistusregistri arhiivi ja analoogse sisuga tegude korduvust ei ole esinenud. Isiku omab mh õigust parenemisele, mida kõnealune fakt jaatab, seega ei saa temale ette heita sisult 15-ne aasta tagust eksimust ega selle alusel jätta 2 A. Kerimov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. A. Kerimovit on karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest teistkordselt. Samas on Harju Maakohus 13.02.2013 otsust tehes ning karistust määrates juba arvestanud samalaadse teo korduvusega. Sanktsiooni määr on just eelkõige korduvusest tulenevalt suurem, järelikult tema ennetähtaegse vabanemise puhul ei ole õige ega õiglane põhistada sellega keeldumist. 3.
16. Sõltumata A. Kerimovi enda kinnitustest ka maakohtu istungil, on maakohus jäänud seisukohale, et süüdimõistetul puudub vabanedes töökoht. Kriminaalhooldaja poolt 20.07.2015 koostatud kinnipeetava isikuandmetest selgub, et A. Kerimovi tuttavavad M. id on valmis aitama teda tööotsingutel. Maakohtu istungil kinnitas A. Kerimov, et M. id, kes töötavad XXX es (BLT), on ülemustelt küsinud ja nad on saanud positiivse vastuse tema osas. Sh on A. Kerimov varem BLT-s mitteametlikult töötanud, millest johtuvalt omakorda oodatud, kui töökas inimene. Ka on ettevõttest pakutud sellekohast õiendit, mida kinnipeetav ei pidanud vajalikuks, sest Viru Vangla kontaktisiku hinnangul ei ole selline paber oluline. Lisaks on A. Kerimov täiendavalt suhelnud 2 tööandjaga, kes samuti olid nõus tööd pakkuma. Kaitsja hinnangul on üldtuntud asjaolu, et BLT-s on töölisi vaja, eriti keevitajaid. Eesti meedia on kajastanud seda probleemi, kus esineb tihedalt võõrtööjõu import kohaliku tööjõu puudumise tõttu. Seega tuleb seda pidada KrMS § 60 lg 1 mõttes üldtuntud asjaoluks, mis eraldi tõendatust ei vaja. Vastupidiselt kinnitab seda fakti (töökoha olemasolu) asjaolu, et lisaks olemasolevale ehitaja kutsele omandab A. Kerimov Viru Vanglas keevitaja eriala. Seega puudub A. Kerimovi suhtes kõige suurem risk (millele viitab maakohus oma määruses) – püsiva töö ja alalise legaalse sissetulekuallika olemasolul risk minimaliseerib. 3.
17. Siinkohal jääb arusaamatuks Viru Vangla käsitlus, kus mittevägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus on 18 % ja vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus on 23 %. Arvestades isiku eelnevat karistatust ja karistuste aluseid ning samuti isiku vanust, on nimetatud numbrid ebatõenäolised. Isegi juhul, kui sellisel kujul arvutused peaksid paika pidama, siis vähemalt vastupidises järjekorras, mis omakorda kuidagi alluks loogikareeglitele ja inimese psüühilisele käitumismallidele. Ka on vastuolulised Viru Vangla poolt väited osas, mis kirjeldavad isiku enda hinnangut tunnistada oma kuritegusid. Ühes osas on selgelt väljendatud, et A. Kerimov saab tehtust, tagajärgedest ja vastutusest aru ning tunnistab oma vigu, teises aga viidatakse umbmääraselt, et isik soovib vabandada oma käitumist eksitustega. Kaitsja on seisukohal, et selline ebakõla tuleb lahendada kaitsealuse kasuks, st hinnata iseloomustuse seda osa, kus kinnitatakse A. Kerimovi tunnistamist tema poolt tegude toimepanemises, selle tagajärgedest ja vastutusest. 3.
18. Maakohus on ekslikult väitnud, et A. Kerimovil on alaealised lapsed. Süüdimõistetul on 2 täisealist tütart Venemaal ja 1 alaealine poeg Tallinnas. Vastupidiselt maakohtu arusaamale on A. Kerimovil soov ennetähtaegselt vabanedes asuda elama koos oma pojaga, võttes ta enda juurde elama. Sellekohase nõusoleku on andnud korteriomanikud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kerimovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Kerimovi kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kerimovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Kerimov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. 3
21. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Kerimovil on vabanedes olemas kindel elukoht, ta on omandanud riigikeele A1 tasemel, ta õpib keevitajaks, on töötanud majandustöödel ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Kerimovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vangistuses ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.
22. Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa siiski A. Kerimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaalutud on A. Kerimovi puhul esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Samas, tuleb tõdeda, et sarnaselt maakohtuga on ringkonnakohtul kahtlus, kas vabanemisel on süüdimõistetul garanteeritud töökoht. Vastupidiselt kaitsja väljatoodule, et süüdimõistetul on olemas 3 töökoha pakkumist, leiab ringkonnakohus, et pakkumine ei ole võrdsustatav garanteeritud töökohaga. Isikul on risk majandusliku olukorra tõttu panna toime uusi kuritegusid ning kohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal oleks see risk maandatud. On tõenäoline, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uusi varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. See, et määruskaebuse esitaja arvates on XXX el probleem, mille kohaselt esineb tihedalt võõrtööjõu import kohaliku tööjõu puudumise tõttu, ei ole KrMS § 60 lg 1 alusel üldtuntud asjaolu. Samuti ei tõenda see asjaolu süüdimõistetule garanteeritud töökohta. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on A. Kerimovi puhul 18% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 23%. Nimetatud protsendid on arvutatud spetsiaalse süsteemi alusel, võttes arvesse süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid. See, et määruskaebuses püstitatakse kahtlus, et need protsendid ei ole loogilised, on kaitsetaktikaline käik ning kohtukolleegiumil puudub alus kahelda nimetatud tõenäosustes. Nimetatud asjaoluga mittenõustumine ei ole aluseks maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks.
23. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et A. Kerimov on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel asub seaduskuulekale teele. Süüdimõistetut on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tegemist on kolmanda reaalse vangistusega. Kaitsja väidab justkui, et A. Kerimovit karistati 13.02.2013 otsuse alusel korduvalt toimepandud teo eest ning seda ei tohiks rohkem arvestada. Käesoleval hetkel aga ei arutata A. Kerimovi süüküsimust, vaid süüdimõistev kohtuotsus ilmestab, et süüdistatav on jätkanud oma tegevust, vaatamata sellele, et varasemalt on ta sama teo toime pannud ning see on asjaolu, mida tuleb ennetähtaegse vabastamise puhul arvestada. Lisaks leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu avaldatud seisukohad on vastuolulised. Kuigi A. Kerimov leiab, et tal ei ole probleeme narkootikumidega on ta väitnud toimepandud kuriteo osas (narkootilise aine suures koguses käitlemine), et kasutas narkootikumi enda tarbeks. Määruskaebuses toodud asjaolud ei anna kohtukolleegiumi hinnangul alust väita, et A. Kerimov on aru saanud enda poolt toimepandud teost, selle tagajärgedest ning et tema poolt väljendatu oleks veenev.
24. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Kerimovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset 4 vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks A. Kerimovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seejuures ei ole välistatud, et järgmisel korral ennetähtaegselt vangistusest vabastamise materjalide menetlemisel jõuab kohus veendumusele, et süüdimõistetu on õpitu veenvalt omandanud ning oma käitumisega veennud kohut, et suudab käituda vabaduses õiguskuulekalt.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
26. septembri 2015 määrus muutmata, A. Kerimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5