← Eesti

3-15-2617/5

Obsah (5)§ 120§ 121§ 4§ 38§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-15-2617 Haldusasi A. L kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus leiab, et A. L kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Halduskohtu pädevus on määratletud

§ 4

lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebaja 13.08.2015 Viru Vanglale esitatud kahjunõudes nr 616/118-1 vaidlustab ka vanglaametnike tegevust seoses sellega, et tervist kahjustati tahtlikult lastes kinnipeetaval hoida kambris riknenud toitu, siis kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 600 eurot üksnes seoses arstiabi andmata jätmisega.

§ 38

lg 1 p 5 kohaselt kaebuses märgitakse kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37.

§ 41

lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebuse esitaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 600 eurot arstiabi andmata jätmisega seoses. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). Riigikohtu erikogu

  1. aprilli
  2. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
  3. detsembri
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja
  5. detsembri
  6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. 2 Seega ei ole meditsiiniteenuse võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 121lg 1 pst 1 tagastab kohus A.

L kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Viru Maakohtusse. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.