KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1924 Haldusas

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

1. Tallinna Spordihall kuulutas 13.04.2015 hanketeate avaldamisega välja riigihanke viitenumbriga 162246 „Tallinn, Juhkentali 12, Kalevi Spordihalli rekonstrueerimine”. Hankes esitasid mh pakkumuse AS Nordecon ja ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus.
2. Tallinna Spordihalli direktori 17.06.2015 käskkirjaga nr 15 kvalifitseeriti AS Nordecon ja ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus.
3. AS Nordecon esitas 26.06.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles taotles ühispakkujate KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus kvalifitseerimisotsuse kehtetuks tunnistamist. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 21.07.2015 otsusega nr 147-15/162246 vaidlustuse, tühistas ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse ja mõistis Tallinna Spordihallilt AS Nordecon kasuks välja riigilõivu summas 1280 €.
4. Ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus esitasid 30.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2015 otsuse tühistamise nõudes, alternatiivselt põhjenduste täiendamise nõudes.
5. Tallinna Halduskohtu 14.09.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, ühispakkujate menetluskulud nende endi kanda, mõisteti Tallinna Spordihallilt AS Nordecon kasuks välja menetluskulud summas 3000 € ja jäeti Tallinna Spordihalli menetluskulud tema enda kanda.
6. KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus esitasid 24.09.2015 apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tallinna Halduskohtu 14.09.2015 otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2015 otsuste tühistamist või alternatiivselt nende põhjenduste täiendamist.
7. Tallinna Spordihall esitas 29.09.2015 ringkonnakohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks põhjusel, et Tallinna Spordihalli direktori 21.09.2015 käskkirjaga nr 18 on kehtetuks tunnistatud Tallinna Spordihalli direktori 17.06.2015 käskkiri nr 15 „Riigihanke „Tallinn, Juhkentali 12, Kalevi Spordihalli rekonstrueerimine“ (viitenumber 162246)“ punkt 1 ühispakkujate KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus kvalifitseerimise tingimustele vastavaks tunnistamise kohta. 21.09.2015 käskkirja põhjendati viitega riigihangete vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu otsuste põhjendustele.
8. Nordecon AS leiab vastuses taotlusele, et menetluse lõpetamine ei ole võimalik, sest kohtule esitatud kaebuses vaidlustati riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust, mitte hankija otsust. Nordecon AS leiab, et hankija 21.09.2015 käskkiri nr 18 ei ole asjassepuutuv, vaid tegemist on iseseisva haldusaktiga, mis ei saa menetluse lõpetamist kaasa tuua. 2

§ 152

lg 1 p 4 alusel vältimatult vajalik kõrvaldada asjas tehtud lahendid, s.t tühistada nii riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2015 otsus kui ka Tallinna Halduskohtu 14.09.2015 otsus. Apellandid tuginevad oma väidetes Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2011 lahendile nr 3-31-38-11. Kui riigihangete vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu otsused ei kuuluks seoses menetluse lõpetamisega tühistamisele, esineks ühispakkujatel põhjendatud huvi haldusasja menetluse jätkamiseks

§ 152lg 2 alusel ning ühispakkujad taotlevad seda.

Menetluse lõpetamise korral taotlevad ühispakkujad kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist summas 2560 € (2×1280). Apellandid paluvad tagastada tasutud riigilõiv KMG Inseneriehituse AS-le (konto nr EE193300333468150007). Apellandid on seisukohal, et kuna hankija 17.06.2015 käskkirja kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud apellantide poolt Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusest, siis puudub alus ühispakkujatelt menetluskulude väljamõistmiseks (

§ 108lg 6).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi. 11. Ringkonnakohus nõustub apellantidega, et kuigi kaebus on esitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2015 otsuse tühistamiseks, kontrollitakse halduskohtumenetluses hankija 17.06.2015 käskkirja õiguspärasust. Kaebuses halduskohtule paluti küll tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus, kuid vaidlus tervikuna käivitus hankija käskkirja peale esitatud vaidlustusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2011 otsus nr 3-3-1-91-10, p 21). Asjaolu, et kaebeesemeks on hankeasjas hankija otsus, nähtub

§ 268lg-dest 1 ja 3.

Kuigi viidatud sätted reguleerivad kaebeõigust hankeasjades, ilmneb nendest selgelt, et riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus on halduskohtumenetluses kaebuse esemeks üksnes juhul, kui see on vaidlustatud ilma hankija haldusakti või toimingu vaidlustamiseta ning riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, sest riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale on kaebus esitatud põhjusel, et sellega rahuldati vaidlustus hankija otsuse peale. Halduskohtule kaebuse esitamise eesmärgiks oli, et hankija 17.06.2015 käskkiri nr 15 saavutaks uuesti oma õigusjõu. Hankeasjas riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamisel tuleb üldjuhul kohtul lahendada ka riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuse nõuded. Seega on menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel võimalik. 3

§ 152

lg 2 praegusel juhul kohaldamisele ei kuulu, sest kaebaja Nordecon AS ei ole taotlenud menetluse jätkamist. Seisukohast, et kaebaja hinnangul menetluse lõpetamine võimalik ei ole, ei saa järeldada, et kaebaja soovib menetluse jätkamist. 13. Riigikohus on selgitanud

§ 152

lg 1 p-ga 4 analoogse varasemalt kehtinud

§ 24

lg 1 p 4 osas, et selle eesmärgiks on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mh selleks, et nendes väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 9). Riigikohus lisas, et õigusselguse tagamiseks ei ole

§ 24

lg 1 p 4 kohaldamisel piisav lugeda riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, vaid säärases olukorras tuleb kaebuse esemeks olev riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 10). Viidatud seisukohad on kohaldatavad ka praegusel juhul kehtiva

kohaldamisel. Eelnevast lähtuvalt lõpetab ringkonnakohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse ja tühistab

§ 155

lg 3 ning § 200 p 5 alusel riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2015 otsuse vaidlustuses nr 147-15/162246, välja arvatud osas, millega mõisteti hankijalt vaidlustuse esitaja kasuks välja riigilõiv, ja halduskohtu 14.09.2015 otsuse osas, millega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb jõusse osas, millega mõisteti hankijalt AS Nordecon kasuks välja menetluskulud. Menetluse lõpetamise tõttu puudub kaebajal edaspidi õigus esitada halduskohtule kaebus sama nõudega ja samal alusel (

§ 43lg 1 p 2, § 155 lg 6).

14. Kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel ühispakkujate poolt tasutud riigilõiv tuleb

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastada.

Riigilõivu tagastamist ei välista see, et selle tasusid hankija poolel menetluses osalevad kaebajad.

§ 104

lg 5 p 4 ei välista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ka juhul, kui apellatsioonkaebuse esitas vastustaja poolel menetluses osalev kolmas isik või vastustaja ise. Viidatud sätte alusel tagastab ringkonnakohus KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 € ja KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 €. Riigilõiv tuleb kanda KMG Inseneriehituse AS kontole nr EE193300333468150007 selgitusega „riigilõivu tagastamine haldusasjas nr 3-15-1924“. 15. Vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist vaidlustuse esemeks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamisel õigusaktid ette ei näe. 16.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. 17. Halduskohtu otsuse tühistamiseks hankijalt AS Nordecon menetluskulude (esindajatasu) väljamõistmist puudutavas osas alust ei ole, sest vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli põhjustatud vaidlustuse esitamisest ning need kulud tuleb seetõttu jätta hankija kanda. Jõusse tuleb jätta ka riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus osas, millega hankijalt mõisteti vaidlustuse esitaja kasuks välja tasutud riigilõiv. 4