4-15-5347/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. oktoober 2015, (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-5347 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi Jannar Kivimurd liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. augusti 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Jannar Kivimurd Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetlusalune isik Jannar Kivimurd (isikukood: XXX). Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX, ei tööta. Kriminaalkorras karistatud viiel korral. Väärtegude eest karistatud kolmel korral. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2015 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus arutas Jannar Kivimurru süüdistust LS § 201 lg 2 järgi selles, et tema
7. juunil 2015 kella 20:23 ajal Põlva maakonnas Ihamaru külas Vooreküla – Puskaru mnt 16 km juhtis mootorsõidukit Renault Megan Scenic omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. J. Kivimurrule heidetakse ette LS § 90 lg 1 p-de 1,3 nõuete rikkumist.
8. Tartu Maakohtu
9. augusti 2015 otsusega tunnistati J. Kivimurd süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning teda karistati arestiga 12 päeva. J. Kivimurdu kohustati ilmuma karistust kandma 5 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Aresti alguse aega arvestatakse alates J. Kivimurru ilmumisest aresti kandmisele.
10. Apellatsioonis vaidlustab apellatsioonimenetlust ei toimu. J. Kivimurd talle mõistetud karistust. Muus osas MAAKOHTU OTSUSE SISU VAIDLUSTATAVAS OSAS
11. Kohus märkis karistuse osas, et J. Kivimurdu on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestas karistust mõistes, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud ning analoogsete väärtegude eest on tasumata mõistetud rahatrahvid. Lisaks arvestas kohus, et J. Kivimurd on järjekordselt toime pannud suhteliselt ohtliku liiklusalase väärteo. Seetõttu ei ole võimalik teda karistada rahatrahviga. Uutest süütegudest hoidumiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides tuleb teda karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega, s.o arestiga 12 päeva. APELLATSIOON
12. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Kivimurd, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas. J. Kivimurd taotleb asendada talle mõistetud arest rahatrahviga. Ta on leidnud töö ning teinud kokkuleppeid kohtutäituriga rahaliste nõuete täitmiseks. Aresti kandmisele asumisel kaotaks ta töö XXX OÜ-s. J. Kivimurd on töötanud vaid 1 kuu. Aresti kandma minemise korral peab ta tõenäoliselt kirjutama lahkumisavalduse. J. Kivimurrul on 3 alaealist last, kes on tema ülalpidamisel.
13. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aega esitada oma kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
14. septembrini
15. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt. 7.1 Maakohus leidis hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et J. Kivimurd on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 7.2 Apellatsioonis ei nõustu J. Kivimurd talle mõistetud 12-päevase arestiga. 7.2.1 Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos 2 avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 7.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul jälgitav. Maakohus arvestas asjaolu, et J. Kivimurdu on varem korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude eest. Muu hulgas on teda korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude – s.o mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, eest. Maakohus on osundanud sellelegi, et menetlusalust isikut on väärteo korras karistatud korduvalt rahatrahviga, ent määratud rahatrahvid on tasumata. J. Kivimurru süüd on maakohus hinnanud pigem suureks. Seetõttu ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul karistuse eripreventiivset eesmärki arvestades võimalik karistada J. Kivimurdu rahatrahviga, sest see jääks tõenäoliselt tasumata ning mingit mõju menetlusalusele isikule ei avaldaks. Ehkki J. Kivimurd on apellatsioonis väitnud, et tasub graafiku alusel täituritele nõudeid ning on asunud ka tööle, ei ole ta oma väiteid millegagi tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et ei ole õige järjepidevalt määrata isikule rahatrahve, kes jätkab üha uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et J. Kivimurrule mõistetud karistus – 12-päevane arest, on J. Kivimurru poolt toimepandud väärtegu ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke arvestades põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga.
17. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3