1-12-2116/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-12-2116 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus Maarek Raimeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Maarek Raimet, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2015 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. septembri 2015 määrusega jäeti Maarek Raimet tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Harju Maakohtu
8. aprilli 2012 otsusega mõistetud karistusest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, millist osaliselt suurendati Harju Maakohtu
9. novembri 2011 otsusega mõistetud karistuse võrra. M. Raimeti liitkaristuseks on 5 aastat vangistust. Karistust arvestatakse alates
10. märtsist 2012 ja see lõpeb
11. märtsil
13. Lühidalt kokku võttes leidis kohus, et M. Raimet on varasemalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras korduvalt karistatud. Ta on toime pannud peamiselt narkootikumidega seotud kuritegusid - narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise ja mootorsõiduki juhtimise narkojoobes. M. Raimet on korduvalt karistatud ka vangistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, ent 1 katseajal on M. Raimet toime pannud uued kuriteod või on tema karistus tulnud täitmisele pöörata katseaja nõuete rikkumise tõttu. Seetõttu leidis kohus, et M. Raimeti varasemad karistused ei ole täitnud eesmärki suunata teda õiguskuulekale teele. Tema mitmed katseajad on samuti ebaõnnestunud. Positiivseks pidas kohus erinevate sotsiaalprogrammide läbimist M. Raimeti poolt. Samuti seda, et M. Raimet on väljendanud soovi ühineda MTÜ-ga „Poole tee kodu“ eesmärgiga vabaneda narkosõltuvusest, leida töökoht ning tagada seeläbi igapäevane toimetulek. Pärast ravi läbimist oleks M. Raimetil lähedaste toetus. Samas aga möönis kohus, et võttes arvesse M. Raimeti varasemat elukäiku, ei ole välistatud tagasilangused. Ka varem on M. Raimet sõnaliselt olnud valmis narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma, ent ei suutnud tarvitamist lõpetada. Kohus asus seisukohale, et vaatamata positiivsetele asjaoludele (käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles M. Raimeti vabastamist mittevõimaldavaid asju (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik). Isiku soovi ja tahet oma eluviisi muuta ja selle nimel ka konkreetseid samme astuda pidas kohus positiivseks, ent möönis, et M. Raimeti puhul, kes on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud muudatusi liialt lühiajaliseks, et nende püsivuses veendunud olla. MÄÄRUSKAEBUS
14. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada M. Raimet tingimisi ennetähtaegselt. Alternatiivselt taotletakse vaadata ennetähtaegse vabastamise taotlus uuesti läbi 6 kuu pärast. 3.1 M. Raimet on seisukohal, et maakohus on määruse tegemisel liialt arvestanud tema eelnevat elukäiku ja vähe pööranud tähelepanu käesoleva vangistuse jooksul tehtule. Arvestamata on jäetud ka Riigikohtu praktika kinnipeetava vangistuses käitumise arvestamisest ennetähtaegsel vabastamisel (vt RKKKm 3-1-1-91-06, p 4). 3.2 M. Raimet on kindel, et ta ei hakka narkootilisi aineid tarvitama. Vanglas jättis ta maha ka suitsetamise, tehes seda tahtejõu ja sotsiaalprogrammide abil, ehkki ta oli juba üle 10 aasta suitsetanud. Praegu tunneb ta end seetõttu väga hästi. Kuna statistika järgi on suitsetamisest raskemgi loobuda kui narkootikumidest, on ta kindel, et saab hakkama ka uimastitest loobumisega. Suitsetamisest loobus ta vabatahtlikult. 3.3 Mitmeid aastaid kinnipidamisasutuses viibinud isiku resotsialiseerimine on suhteliselt raske ja keeruline protsess ning riik peaks aitama isikuid iseseisva eluga toimetulekul. Lisaks ei muutu argumendid, millega maakohus põhjendas vabastamata jätmist, olematuks ka 1,6 aasta pärast reaalse vabanemise korral. Eluline loogika ütleb, et sellisel juhul on suurem tõenäosus ka uue kuriteo toimepanemiseks. 3.4 Praegu on M. Raimetil võimalik asuda elama MTÜ Teekond pakutavale ajutisele elamisteenusele „Poole tee kodu“. Samas ei tea M. Raimet, kas selline võimalus oleks tal ka aasta pärast. Kuna tahtjaid on palju ja võib olla, et ta ei saagi sellist võimalust. 2 3.5 Maakohus on jätnud tähelepanuta ka vangla iseloomustuse selle osa, kus on öeldud, et M. Raimet osales GHB töövihiku väljatöötamisel sotsiaaltöötajaga. Nüüd saavad ka teised GHB sõltlased oma probleemiga tegeleda. 3.6 Kõik M. Raimeti kuriteod on olnud seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Kohtulahendit lugedes jääb arusaamatuks, miks kohus arvab, et M. Raimet hakkab vabanedes taas uimasteid tarvitama. Ta on ise vabatahtlikult läbinud narkosektoris kogu programmi, samuti usub temasse sotsiaaltöötaja, kes toetab ka vabastamist. 3.7 Positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivse. M. Raimet vaidleb kategooriliselt vastu sellele, et 3,6 aastat on liiga lühike aeg, et olla kindel, et M. Raimet ei hakka uuesti tarbima narkootilisi aineid. Ta sai sellest aru juba 2 aastaga, kui oli läbinud sotsiaalprogrammid ja lõpetanud
15. ja
16. klassi. Siis sai ta aru, et elul on pakkuda rohkemat, kui ainult narkootikumid. Seega on karistus oma eesmärgi täitnud. 3.8 M. Raimetile jääb arusaamatuks, kuidas on kuriteo toimepanemise asjaolud ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavad, kui narkootiline aine oli vaid M. Raimeti enda jaoks. Ta ei tegelenud narkootiliste ainete müümise, tootmise ega vahendamisega. Ta lisab veel, et tema isikut ja elukäiku tuleks vaadelda ühe asjaoluna, kuivõrd ta oli narkosõltlane ja sellest tulenesid kõik tema kuriteod. 3.9 Maakohus on ekslikult leidnud, et vabanedes M. Raimetil töökoht puudub. Tal on võimalik tööle asuda ettevõttesse OÜ XXX ehitajana. Garantiikiri on lisatud kontaktisiku vahendusel kohtule ning see on välja toodud ka iseloomustuses. 3.10 Kohus on põhjendustes tuginenud peamiselt M. Raimeti kriminaalsele minevikule ja narkosõltuvusele. Ta märgib, et ei saa oma minevikku muuta, ent on tänaseks päevaks teinud kõik endast oleneva, et tõestada endale ja perele, et eelnev eluviis oli ohtlik. Ka ringkonnakohus on oma lahendis nr 1-12-5185/22 p 8 märkinud, et kriminaalse mineviku arvestamine kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on samuti oluline, ent see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on eesmärgi täinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga M. Raimeti vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. 4.1 M. Raimet on seisukohal, et maakohus on määruse tegemisel liialt arvestanud tema eelnevat elukäiku ja vähe pööranud tähelepanu käesoleva vangistuse jooksul tehtule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohus on oma määruse p-s 3.2 positiivse asjaoluna esile toonud just M. Raimeti käitumise karistuse kandmise ajal. Samuti on maakohtu poolt tunnustamist leidnud M. Raimeti tegelemine oma probleemkäitumisega ja soov sellega edasi tegeleda vabanemisel. 4.2 Kohus on analüüsinud M. Raimeti lubadusi ka sõltuvuse perspektiivist ning märkinud, et M. Raimet on väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud väga 3 pikaajaline sõltuvus narkootilistest ainetest. Seetõttu ei välistanud isiku elukäiku arvestades kohus seda, et tekkida võivad erinevad tagasilangused. M. Raimet on ka varem olnud vähemalt suusõnaliselt valmis narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma ning on tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid sellele vaatamata ei suutnud ta tarvitamist lõpetada. Maakohtu seisukohaga tuleb kahtlemata nõustuda. Asjaolu, et kinnipeetav on pikemat aega vangistuses olles eemale hoitud narkootilistest ainetest, ei välista riski, et tal vabanemisel ei tekiks taas kiusatust endise elustiili juurde naasta. 4.3 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on andnud hinnangu KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsetele eeldustele tervikuna. Nii on ta hinnanud isiku varasemat elukäiku ja välja toonud, et M. Raimetit on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras peamiselt narkootikumidega seotud süütegude eest. Eriliigilised karistused ei ole tulemust andnud. Ka tingimuslikult kohaldatud karistus on tulnud täitmisele pöörata katseajal toime pandud uute kuritegude või katseaja nõuete rikkumise tõttu. Samuti on M. Raimetit tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ent ta pani katseajal olles toime uue kuriteo – mootorsõiduki juhtimise narkojoobes. Eeltoodu näitab ka apellatsioonikohtu hinnangul, et M. Raimet ei ole kohtu poolt varasemalt korduvalt antud võimalusi enda käitumise ja hinnangute muutmiseks õigustanud ja on jätkanud endist eluviisi. Seetõttu puudub ringkonnakohtul ka praegusel juhul usk M. Raimeti positiivsetesse lubadustesse, ehkki tuleb tunnistada, et kinnipeetava iseloomustuses on teda väga kiidetud erinevatest sotsiaalprogrammidest aktiivse osavõtu eest, samuti selle eest, et ta osales GHB töövihiku väljatöötamisel sotsiaaltöötajaga. 4.4 M. Raimetile jääb arusaamatuks, kuidas on kuriteo toimepanemise asjaolud ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavad, kui narkootiline aine oli vaid tema enda jaoks. Ringkonnakohus märgib, et M. Raimet mõisteti viimase otsusega süüdi I astme kuriteos – s.t 82,95 grammi psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldava vedelikku (puhtal kujul GHB-d 44,8 grammi) omandamises ja hoidmises. GHB leiti ja võeti ära M. Raimeti kasutuses olnud sõiduautost. Ent nagu nähtub ka vangla iseloomustusest, nähakse M. Raimetis ohtu avalikkusele, mis seisneb narkootiliste ainete levikule kaasaaitamises, mootorsõiduki juhtimises narkojoobes ja võimalikus füüsilises ründes. Ohtu nähakse ühiskonnale tervikuna, st nii rahvatervisele kui ka ühiskonna turvalisusele. Seejuures väärib märkimist, et M. Raimeti puhul on uue üldise kuriteo riskiprotsent 2 aasta jooksul hinnatud üpris kõrgeks, s.o 42%. Iseloomustusest nähtub, et M. Raimeti puhul on täidetud avavanglasse paigutamise kriteeriumid. Ringkonnakohus loodab, et isik saab võimaluse enne vabanemist läbida avavangla periood, mis kinnistaks temaga vangistuse jooksul toimunud positiivseid muudatusi ning võimaldaks pisut vabamates järelevalvetingimustes veenduda, et M. Raimet on valmis naasma ühiskonnaellu. 4.5 Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kinnipeetava puhul esineb vaatamata vangistuses toimunud positiivsetele muudatustele praegusel ajal endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks. M. Raimeti väited ei tingi ka kinnipeetava materjalide uuesti esitamiseks lühema tähtaja määramist. Juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
18. septembri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas